Johann Sebastian Bach 31. Märts 1685 28. Juuli 1750 Johann Sebastiani elu · Pärines saksa linnast nimega Eisenach · Johanni isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud · Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane · Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud J.S.Bachi sünnikodu Eisenachis Johann Sebastiani elu · Õpinguid jätkas ta Lundbergi koolis, kus ta õppis orelit, klavessiini ja laulmist · Lisaks muusikaharidusele omandas ta seal ka humanitaarse ja teoloogilise hariduse · J.S. Bachi ei tuntud tol ajal veel silmapaistva heliloojana, teda tunti eelkõige orelivirtuoosina
Johann Sebastian Bach 1685 – 1750 Saksa helilooja. Barokiajastu suurkuju. Sündis 1685. aastal Saksamaal, Eisenachis. Bachide suguvõsa oli mitmendat põlve muusikud ja Saksamaal tuntud. Ka Johanni poegadest sirgusid muusikud, kes olid eluajal kuulsamad, kui nende isa. Bachi muusikaline anne avaldus juba varakult, tal oli eriline improviseerimis- oskus ja ta mängis hästi nii orelit, klaverit kui viiulit. Lapsena orvuks jäädes kasvas ta vanema venna hoole all ja sai temalt ka muusikalise hariduse. Bachi elu möödus Saksamaal, ta ei käinud kordagi välismaal. Elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna- või kirikumuusikuna. Kõige
vaatamata hoolt tema hariduse eest. Tänu sellele sai Johann võimaluse õppida suurepärase viiulimängija ja Viini ooperiteatri kordeballeti repetiitori Kohlmanni käe all, samuti konservatooriumi ühe parema kompositsiooniõpetaja Hoffmadi juures. Anna Strauss hellitas südames unistust, et poeg jõuab isast kaugemale.Ta säilitas kallihinnalise reliikviana esimest valssi, mille 6-aastane Johann oli kirjutanud. Kuid kõige olulisemat rolli õpetajana etendas Johanni jaoks Viini Stephani toomkiriku organist- abee Joseph Drechsker, kontrapunkti ja harmoonia asjatundja. Ta sundis algakat heliloojat kirjutama vaimulikke helitöid ning kuigi noormees ise unistas palju "maisemast" muusikast, lõi ta siiski kantaadi, mis ühes Viini kirikus peatselt ette kanti. Äratamaks noorukis suuremat huvi kirikumuusika vastu, andis Drechsler Johannile võimaluse kirikus, mille koori ta ise juhatas, viiulit ja orelit mängida
Elas kord poiss, kelle nimi oli Mart. Ta oli apteekriabiline. Mart töötas meister Johanni juures apteegis. Ühel päeval tuleb apteeki raehärra majateener Jürgen nende juurde ja ütleb neile, et raehärra Kalle on haige. Meister Johann ja Mart lähevad raehärra juurde, meister kirjutab raehärrale välja kõige tõhusama rohu midridaatsiumi. Kuid olla kindel, et rohi mürgitatud ei ole, pidi Mart seda alguses ise proovima ja alles siis pidi seda räehärra sööma. Ning nad pidid selle rohu valmis tegema lõunaks. Nii läksidki Mart ja meister Johann seda rohtu tegema. Kuna
1820. aastal oli helilooja juba täielikult kurt. Lisaks sellele tekitasid temas suurt masendust pidevad kohtuvaidlused vennapoja hooldusõiguse pärast kuid sellele vaatamata suutis Ludwig siiski eluga edasi minna. 56- aastaselt oli ta niivõrd populaarne, et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon. Beethoven haigestus 1825. aastal sooltepõletikku, mis põhjustas maksatsirroosi ning sellest tekkis omakorda veetõbi. Reis oma teise venna Johanni juurde oli helilooja jaoks liig, kuna ta pidi ööbima külmas talutares detsembrikuus, kui väljas oli käre pakane. Peale seda toimetati Ludwig van Beethoven oma Viini korterisse, kus ta enam voodist ei tõusnud. Surivoodil luges ta kirjandusklassikat ning teda külastasid paljud tuntud sõbrad. Helilooja Anselm Hüttenbrenner oli Ludwigi juures ka siis, kui too suri. Lugupeetud ja austatud helilooja ja pianisti matustele tuli enam kui 20 000 inimest. Tol päeval suleti leina tõttu kõik
,,Mardileib" kokkuvõte Raamatu ,,Mardileib" autor on Jaan Kross. Peategelasteks on Mart ja meister Johann. Mart töötas keskaegses Tallinna apteegis apteeker Johanni abilisena. Ühel päeval tuli apteeki raehärra majateener Jürgen nende juurde ja ütles neile, et raehärra Kalle on sapihaige. Meister Johann ja Mart läksid raehärra juurde, meister kirjutas raehärrale välja kõige tõhusama rohu midridaatsiumi. Selleks, et kindel olla, et rohi mürgitatud ei ole, pidi Mart seda alguses ise proovima ja alles siis pidi seda raehärra sööma. Nad pidid selle rohu valmis tegema lõunaks. Nii läksidki Mart ja meister Johann seda rohtu tegema
KUMU, Johann Köler Mina käisin 29. Oktoobril Eesti Kunstimuuseumis külastamas Johann Köleri maalide näitust. Näitusel oli üleval Johanni 7 tööd. Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsioonis. J. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis
kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach sündis Saksamaal, Eisenachis 21.märtsil 1685 (vana kalendri järgi), väga suures perekonnas. Perekonnanimi Bach tähendas oja. Räägiti, et kõik Bachid olid muusikud. Üle 200 aasta oli Bachide suguvõsast pärit silmapaistvaid muusika esitajaid ja heliloojaid. Johanni isa, Johann Ambrosius Bach, oli andekas viiuldaja ja trompetimängija. Tema onud olid aga professionaalsed muusikud, kelle oskused ulatusid kiriku orelimängijatest heliloojateni. 1694 suri Bachi ema ning isa suri juba järgneval aastal. 10aastane vaeslaps kolis oma vanema venna, Johann Christoph Bachi juurde, kes oli orelimängija Ohrdrufis. Venna juures kopeeris ja õppis ta muusikat. Vend, kes teda ise õpetas, keelas Bachil kopeerida oma noote. Seda tegi noor
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Jannseni osa Eesti kirjanduse ajaloos seisab peamiselt selles, et ta aitas oma tegevusega talurahvas suurendada harjumust lugeda ajalehti ja raamatuid. Sammuti oli tal oluline koht kultuuriürituste alagatamises ja korraldamises. Kuid kõige olulisem on see, et ta läbi raamatute ja ürituste tõstis inimeste rahvuslikku eneseteadvust. Lapsepõlv Johann Voldemar Jannsen (Jaan Jensen) sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas möldri pojana. Johanni isa suri, kui poiss oli 7-aastane, mistõttu pidi kirjanikuhakatis võõrasisa taluma.Ta õppis Vändra kihelkonnakoolis. Juba seal oli ta silmapaistev ja andekas poiss. Pärast kooli lõpetamist läks Jannsen Carl Köberi juurde, kes koolitas noormehest hea ja eduka köstri. 23 aastaselt sai Johann Voldemar Jannsenist Vändra köster ja kihelkonnakoolmeister. Ta oli usin õpetaja ning töö kõrvalt tegeles ka kirjatööga. Rahvale meedis Johann Voldemari
1642) sai juurde veel Taikse ja Mäeküla. 1641. aastal pärandas Hermann Nierodt Särevere mõisa testamendiga oma noorimale tütrele Margarethale, kes oli abielus Reinhold Johann von Uexüll-Güldenbandiga. 1672. aastal peale isa surma jagasid Reinholdi pojad omanduse. Särevere mõisa koos küladega omandas vanim poeg Johann (surn. 1713). Peale oma nooremavenna Otto (surn. 1696) omandas Johann lisaks Säreverele Padenormi, Petzali, Seluste, Metzeboe, Torri külad ja Laupa mõisa. Peale Johanni surma sai valduse omanikuks tema poeg Otto Hermann von Uexüll-Güldenband (surn. 1713). Viimane oli abielus Wendula Kalitiniga (surn 1766). Aastatel 1716, 1726, 1732-1734 oli mõis panditud Joseph von Gröningule (surn. enne 1751), kes oli abielus Johanna Charlotte von Uexüll-Gülenbandiga (surn 1743) ja kes oli Otto Hermanni (surn 1713) õde. Peale isa surma saab Särevere mõisa omanikuks 1711. aastal Otto-
24. juunil 1865. aastal asutati Vanemuise Selts J.V. Jannseni eestvedamisel. Peamiseks tegevusalaks oli koorilaul. Seltsitegevuse vormiks olid lauluharjutuste kõrval kuuõhtud, peoõhtud, väljasõidud. Kuuõhtute üldharivad ettekanded olid vabahariduse alguseks Eestis. 1869. aastal oli Johann Eesti esimese üldlaulupeo üks dirigentidest ning seal esitati ka soomlase Paciuse laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud. Nüüd on see laul Eesti riigihümniks. Johanni põhieesmärgiks oli eestlaste ja eesti keele tähtsustamine. Kolmandana ma räägin rahvusliku liikumise juhist C.R.Jakobsonist. Carl Robert Jakobson oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Johann Köler oli mees, kes tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde. 1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes". Jakobson nõudis kooliolude parandamist, usuõpetusega liialdamise lõpetamist ja ta propageeris karskust
Kai Tiilen, Mari Liis Ojala Rakvere 2012 Elulugu Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Isa oli linnamuusik. 1964/65 surid ta ema ja isa. Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane. Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud. Muusikahariduse sai oma vanemalt vennalt Johann Christophilt- organistilt. Ta õppis orelimängu. Käis Eisenachi ladina koolis, Udurfi gümnaasiumis ja Lüneburgi Michaeli koolis. Laulis kooris, mängis orkestris. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19
3 1. Johann Sebastian Bach, elulugu 1.1 Varajane noorus Johann Sebastian Bach (JSB) sündis 31. märtsil 1685 Eisenachis Saksamaal. Ta oli muusikute pere kaheksas ja kõige noorem laps. Bach’i suguvõsa on üks väga suur muusikute suguvõsa. Sellepärast peab Bach’ist rääkides nimetama alati ka eesnimesid, et vältida segadust. JSB isa Johann Ambrosius Bach õpetas oma noorimat poega juba varakult pilli mängima. Kui Johanni Sebastiani vanemad surid, oli ta 10-aastane. Tema kasvatamise ja koolitamise võttis üle JSB kõige vanem vend Johann Christoph Bach. Vanem vend tegi oma kasvatustööd hästi ja tänu sellele pälvis JSB 14-aastasena stipendiumi St Michael’i kooli Lüneburgis. Venna juures veedetud ja koolis õpitud aastad olid JBS jaoks olulised. Need viisid teda kontakti kaasaegse muusika ja Euroopa kultuuriga laiemalt. Kooliaastad võimaldasid tal luua häid kontakte samas koolis õppivate Põhja-
Herodes on Heriodiase abikaasa vend. Ristija Johannes taunis seda suhet ning seetõttu vihkab naine teda. Mannaius, timukas, räägib nelivürstile, et kaks meest, kes olid Püha Ristija Johannesega kaks kuud tagasi salapäraseid sõnu vahetanud, olid lahkunud Ülem-Galilea suunas ning on lubanud tuua tähtsa uudise. Herodias on ambitsioonikas naine, kes on jätnud on esimese mehe ja lapse, kuna Herod suutis talle pakkuda paremaid võimalusi oma plaani elluviimiseks. Naine lausa vihkab Johanni, kuna viimane on teda pidevalt alandanud. Seepärast haub ta kättemaksu. Manipuleerides Herodit oma tütrega, saavutab ta oma eesmärgi: Johannese surma. Lugu lõppeb sellega, et jüngrid tulevad kuulutama oma messiase tulekut. 1845. aastal nägi Flaubert Genovas Breugheli maali ,,Püha Antoniuse kiusamine". Sellest hetkest hakkab Antonius Flauberti kiusama ega anna talle elu lõpuni rahu. Raamatu süzee
Tulevad Melchtal ja Baumgarten, imestusega, et loss ikka veel püsti. Rossberg ja Sarnen olid juba langenud. Rudenz oli päästnud Berta põlevast kindlusest (Sarnenist) Puhutakse Uri sarvesi kindlus on langenud. Kübar, mida pidi kogu rahvas kummardama, jäeti vabadusemärgiks alles(inimesed tahtsid seda põletada, aga Fürst takistas neid). Kõik on õnnelikud, et türannivõim on langenud. Rösselmann ja Stauffacher tulevad teatega, et keiser Albercht on mõrvatud tema enese vennepoja, Johanni poolt(tahtis saada isa pärandit). Mehed kaisutavad üksteist. Köster tuleb kirjaga, milles Lesk Kuninganna soovib Urile, Schwyzile ja Underwaldenile head. Rahvas jääb ükskõikseks. Kõik hakkavad minema vabaduse tooja, Telli juurde. Teine pilt Hedwig, Walter ja Wilhelm on toas, uks on avatud. Hedwig räägib lastele, et isa tuleb täna koju. Lävele ilmub munk. Hedwig tahab talle juua anda. Munk tahab teada kus ta on. Hedwigit haarab hirm ta saab aru, et see polegi munk. Tuleb Tell
Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. Taanalaste ja sakslaste vahelise järgneva konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti legaat Modena Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse, mille reaalseteks valitsejateks määras eesti päritolu ülikud, kuna paavstivõimul puudusid Põhja-Eestis reaalsed sõjajõud ning esindajad. Modena wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Johanni. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, valluatdes ka Tallinna kindluse seal asunud taani sõdalastest ning muutes kindluse oma tugipunktiks. Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõik seesolijad, nii naised mehed kui lapsed
,,Ärkamine nõidusunest". Pilt sümboliseeris eestlaste ja lätlaste rahvuslikku ärkamist (praegustel andmetel kadunud, on säilinud vaid eskiis). ( EE5, 1990, lk320). Vaeses peres kasvanuna tundis Köler meie rahva majanduslikke ja ühiskondlikke kannatusi põhjalikult. Lapsepõlvekodu Lubjassaarel 9 Johann Köleri kodukohas Lubjassaarel elavad Johanni venna Andrese poja-poja abikaasa Liisa ja Liisa tütar Linda abikaasaga. Praegused Lubjassaare hooned on põhiliselt ehitatud enne sajandivahetust ja Eesti muinsuskaitseameti hinnangu kohaselt pakub see arhitektuurset huvi kui Põhja- Viljandimaa taluehitiste näidis XIX saj. lõpust ja XX saj. algusest. (J.Köleri majamuuseum). Asjatundjate arvates on eriti väärtuslik avarate kambritega rehielamu, teised hooned vajavad renoveerimist.
sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus. ja motetti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid- ballade, rondeau, virelai- tuletatud luulevormidest. 2.3.1. Guillaume de Machaut- poeet ja helilooja Selle aja Prantsusmaa tähtsaim helilooja GUILLAUME de MACHAUT (1300-1377), Böömi kuninga Johanni sekretär, seejärel tegev Prantsuse õukonnas. Säilinud: 40 ballaadi, 20 rondelli, 23 motetti, 32 virelaid, 18 laid, 1 missa (esimene täielik 4-häälne missa).Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut tänapäeval enim teatakse. Eluaastad 1300-1377. Elu seotud peamiselt Reimsi linnaga, kus ta alates 1340 a töötas linna katedraali kanoonikuna. Alates 1323 asus Böömi kuninga Jean de Luxembourgi teenistusse, kus oli kuni tolle surmani. Peale teda teenis veel
htm ( ,,Koidula noorusaastad Pärnus") 4 Tartus toimuvad tegevused Kui Lydia Koidula ja teised Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Tartus hakkas Lydia Koidula isa, Johann Voldemar Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid enda isa Johanni käe haiguse tõttu langes kogu töö koormus tema peale. Nüüdsest hakkas Lydia Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivset maailmavaadet kui ka loomingulisi traditsioone. Samuti artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Tartus hakkas Koidula rohkem oma aega ka oma luuletuste kirjutamisele.1866.aastal ilmus tema esimene luulekogu "Vainulilled"( Mis
5) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm 8 Tartus toimuvad tegevused Kui Lydia Koidula ja teised Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Tartus hakkas Lydia Koidula isa, Johann Voldemar Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid enda isa Johanni käe haiguse tõttu langes kogu töö koormus tema peale. Nüüdsest hakkas Lydia Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivset maailmavaadet kui ka loomingulisi traditsioone. Samuti artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Tartus hakkas Koidula rohkem oma aega ka oma luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal ilmus tema esimene luulekogu "Vainulilled"( Mis
VASTUREFORMATSIOON JA REFORMATSIOONI VÕIT ROOTSIS · 16.saj IIpoolel üritas katoliku kirik oma positsiooni Euroopas parandada. 1569. aastast troonil olev kuningas Johan III oli abielu kaudu seotud katoliikliku Poolaga. · Johan kehtestas uue jumalateenistuse korra katoliku missa. Oli nõus katoliku usku pöörduma kirikumaid ei tagastataks, missa rootsi keeles, preestritel lubataks abielluda. Paavst lükkas tingimused tagasi. · Johanni poeg 1592. aastal troonil Sigismund, Poola kuningas ja veendunud katoliiklane. Kartedi katoliikluse taastamist ning 1593 võeti vastu (Uppsala kirikukogu) vastu Augsburgi usutunnistus täielik luterlusega ühinemine. Järgnevates võitlustes tagandati Sigismund ja luterlik reformatsioon oli võitnud. REFORMATSIOON TAANIS · 1524. aastast kerkis esile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Põhjus oli võitlus kuningatrooni ümber. 1523
annaabi.ee 
