august 1882 Tartu Oli Eesti kirjanik ja arst Elulugu, õpingud 18151819 algteadmised kreis ja algkoolidest 18231825 koduõpetaja Tallinnas ja Peterburis 18261833. Tartu ülikool; Võru linnaarst 1849 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1855 Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige 1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliige 18771882 Kolleegiuminõunik Kreutzwald on maetud VanaJaani kalmistule Looming "Winakatk"(1840) "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842) "Reinowadder Rebbane" (1850) "Kilplaste imevärklikud jutud ja teud" (1857) Rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861) "Eestirahva ennemuistsed jutud" (1866) "Lembitu" (1885). Tähtsus Eesti ajaloos Eesti ärkamisaegne suurkuju Kirjanik Rahvaluulekoguja ja arst Eepos "Kalevipoeg,, Ei uskunud eesti rahva kestmajäämisse, nägi rahvustunde tärkamist ja uue rahvusliku ajastu algust ärkamisaega Tänapäev, tunnustus Kreutzwaldi tänavad
17. Mis tähtsus oli koolisundlusel ja rahvakoolidel? Eestlastest sai 30%-40% inimestest lugemis-ja kirjutamisoskuslikuks. 18. Kes olid Masing ja Kreutzwald, milles seisnes nende tähtsus eesti keelse kirjasõna levitamisel? Masing toimetas lühemat aega oma ajakirja „Marahwa Näddala-Leht“ ning Kreutzwald andis välja oma ajakirja mõni aeg hiljem „Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on“. Kreutzwald tõlkis ka raamatu „Wagga Jenowewa“. 19. Mis soodustas rahvusliku haritlaskonna kujunemist? Vennasteliikumine. Maltsveti liikumine. Seltsiliikumine. Kirjanduse areng. Estofiilide liikumine. Erinevad maalid. Rahvuseepos. Rahvakoolide õpetajad. 20 Millega tegeles estofiilide liikumine? Baltisakslastest eestihuvilised – estofiilid – uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse.
Esseistika ka riietusega väljendas rahvusmeelsust ja eraldumist saksast. Pikad juuksed väljakutse märk, ebatavaline. Arutlus, kas oli tahtlik valik mulgi kuub, vb laenatud vaesuse tõttu sõbralt. Kasutab tekstis palju mina-kuju (kergelt enesekeskne ja nartsissistlik loomus), tugev isiksus. Fr. R. Faehlmann 1798-1850 ennekõike arst Pseudomütoloogia, müütiliste muistendite tsükkel. Rahvaraamat-populaarkirjandus 18-19 saj (karskusteema, kõlbelised ideed, kannatava naise narratiiv Jenowewa lood 19. Saj eestis loetuim (ka Kreutzwald kirjutas, oli populaarsem, kui Kalevipoeg). 1 aadlik keskajal läheb sõtta, jätab naise koju, Jenowewat püütakse võrgutada, ei nõustu. Mees mõtleb välja vale et naine pettis kokaga. Mõistetakse surma, viiakse metsa. Tapjatel pole südand tappa, jätavad metsa elama lapsega, nende tervis halveneb kannatavad, kitseke aitab last imetada, 7 aastat metsas, krahv satub nendega metsas kokku ja viib naise ja lapse koju tagasi
täiustus eesti alfabeet õ-tähega. Ta märkas lõhet, mis oli tekkinud kirikukeele ja rahvakeele vahel ning püüdis neid omavahel lähendada. Esimesena ilmus avalikkuse ette ning sai ühtlasi kõige tuntumaks karakteriks Jenoveva. Selle andis välja Pärnu köster, J.Rosenplänteri abiline, C.Fr.Lorenzsoner pealkirja all ,,Jenoveva ellust; üks wägga armas ja halle luggemine wanemate ja lastele". Mõne aasta pärast ilmus sama raamat Fr.R.Kreutzwaldi tõlkes (,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sentimentaalseid lugusid tuli ka eesti autorite sulest. Tuntuks on saanud Muhumaa köster ja kooliõpetaja Wilhelm Freundlich oma raamatutega ,,Siin on Magdeburgi- linna hirmsast ärarikkumisest. Muhho-maa hundi jahhist. Jännese öhkamissest ja Rehhepappist luggeda" ja ,,Appolonius, Tirusse ja Sidoni kunningas". Need raamatud leidsid laia lugejaskonna. Rohkem veel kui oma juttudega on nad jäänud rahva teadvusse osavate laulikute ja improvisaatoritena.
Jaani kalmistule. 3 Looming Pärast ÕESi asutamist sai alguse Kreutzwaldi laialdane ja mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna. Seltsi väljaandel ilmus karskusteemaline jutt "Wina-katk" (Tartu 1840). Kreutzwald tegi kaastööd ÕESi kalendrile (mida toimetas Faehlmann) ja avaldas õpetlike kirjutisi sisaldava kogumiku "Sippelgas" I (Tartu 1843). Laialdane levik sai osaks sentimentaalsele rahvaraamatule "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Tartu 1842). Alates 1846. aastast hakkas kirjastaja H. Laakmann Tartus välja andma "Kasulist Kalendrit", mille lisa Kreutzwald toimetas kuni 1874. aastani (välja arvatud aastad 1861-64). Kalendris ilmus peale mitmesuguste õpetlike kirjutiste ka värsse (1850. aastast alates kuusalmikud) ja enamik Kreutzwaldi jututoodangust: "Üks öö-pilt" (1853), "Videvik" (1854), "Põllumees ja ammetmees" (1858), "Tuisulased" (1859), nn. "Mihkel Põllulapp" (1865-73) ja
ilmunud mugandus "Wina-katk", milles ta sündmustikku ja tegelaskujusid Eesti oludele kohandades püüab näidata alkoholi kahjulikku mõju. 1830- te lõpus alustas ta ka publitsistlike kaastöödega erinevatele saksakeelsetele lehtedele. 1837-1843 oli ta baltisaksa nädalalahe "Das Inland". Samasse perioodi (1842) mahub aga ka Kreutzwaldi ülimenukas (kordustrükkidega kokku üle 20 000 eksemplari) tõlketeos, saksa rahvaraamatu "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" mugandus. Eesti rahvale mõeldud esimesi aimekirjanduslikke, üldharivat sisu pakkuvaid kogumikke oli ka Kreutzwaldi "Sipelgas" I (1843; II 1861). Sellelaadseid trükiseid avaldas ta hiljem Tartu suurtrükkal Hans Laakmanni tellimusel ja kirjastusel, näiteks "Maa- ja merepildid" IIII (18501861) ja "Ristisõitjad" (1851). Oluliseks teoseks on populaarteadusliku sarjana ilmunud, rikkalikku sisu pakkuv ja kaunilt
Näddala-Leht ja Fr.R.Kreutzwald andis mõni aeg hiljem välja ajakirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on“. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse aga J.V.Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857.aastal ilmuma Perno Postimees, mis sajandi lõpul ilmus üle 20 eestikeelse väljaandena. Jutukirjanduses sajandi algul valitsenud vagakirjandus asendus seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. Populaarseks osutus Kreutzwaldi tõlgitud „Wagga Jenowewa“ Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.sajandi teisel poolel. Suured teened selles vallas olid Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843.aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. 13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing.
Kogu 19.s olid koolides kasutusel tema ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Juturaamat ,,Pühhapäwa Wahhe-Luggemissed" tutvustas võõraid maid, sealset loodust ja kombestikku (Ameerika, Aafrika, Kamtsatka jm). Tema suurim saavutus on maarahva ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-23, 1825). Tema on ka Õ tähe tähestikku tooja. 13. Sajandivahetuse ajaviitejuttu esindavad Mannteuffeli ,,Aiawite peergo walgussel" ja Jenoveva-lood (Kreutzwaldi vaba tõlge ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sellelaadilisele kirjavarale vastandus Suve Jaani e Johann Fr. Sommeri ,,Luige Laos", lihtne külapoiss, kes Vene mereväes ustavus, vapruse ja eneseohverduse imetegusid teeb. 14. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) oskas saksa, vene, rootsi, prantsuse, inglise, ladina, kreeka, heebrea, kaldeaja läti keelt. Oma päevikus räägib ta eri kultuuride ja ajastute autoritest, kasutab mitmekesiseid zanre (dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, antiikseid luulevorme)
kui ka tema poolt 'asustatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann: Esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Friedrich Reinhold Kreutzwald:esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa" Estofiilid:Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine Eeldused:Pärisorjusest vabastamine (1816/19) Sunnismaisuse kaotamine Talupoegade majandusliku olukorra paranemine Talude päriseksostmine Koolivõrgu laienemine ja haridustaseme tõus
aastal "Tarto maa rahwa NäddaliLeht". Lühemat aega anti välja ajalehti "Marahwa NäddalaLeht" ning "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857. aastal Pärnus ilmuma nädalaleht "Perno Postimees". Eestikeelse jutukirjanduse seas muutus populaarseks Fr. R. Kreutzwaldi tõlgitud "Wagga Jenowewa". Eduard Ahrens koostas 1843. a. uue eesti keelse grammatika. Kiriklikud olud ja usuliikumised Ühiskonna vaimuelu kujundajaks jäi endiselt luteri usu kirik. 1832. a. võeti vastu ülevenemaailmne luteri usu seadus, millega luteri kirik kaotas oma senise seisundi. Luteriusk ei olnud enam riigiusk. Ametlikuks riigiusuks sai kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk.
asustatud maa tundmist." Friedrich Robert Faehlmann - esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Pani paika ,,Kalevipoja" kondikava. Freidrick Reinhold Kreutzwald - esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa", ,,Kalevipoja" autor. Estofiilid - Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine. Eesti ajalugu II osa(7-14) : Rahvusliku liikumised eeldused 1)eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816,1819); 2)sunnismaisuse tühistamine;
poolt 'asustatud maa tundmist. *Friedrich Robert Faehlmann- esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. *Freidrick Reinhold Kreutzwald- esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa" *Estofiilid- Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine. Eesti ajalugu II osa Lk. 7-14 (rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused, palvekirjad 1864, uus vallaseadus 1866, vallavolikogu, vallavanem, Adam Peterson, Johann Köler,
lahutamatus enneoleviku mõiste, mis on mäletamise protsessi iseloomustav ajavorm või suhe minevikku) ja suhe kirjutamisse ja mäletamisse (katkendlik, juhuslik), argipäeva registreerimise tehnika, kohati nõukaaegse olme detailideni minev kirjeldamine, loetelude ja nimekirjade suur osakaal: moodne eluloopõhine katkendlik kirjutus (vrd Õnnepalu), nostalgiaga maitsestatud realism;. Ilus Elviira. Burleskne jutustus (2015) - halekirjanduse ehk jenowewa-lugude irooniline ülekirjutamine; naiskirjutuse üks võimalusi, mis pole feministlik või stereotüüpe lõhkuv, vaid pealkirjas olevast ,,ilusa naise" määratlusest lähtuv: kuidas ta mõtestab iseseisevust, ja sõltumatust jms. Jälle fragmentaarne lugu. Domineerib episoodilisus ning katkendlikkus. Linnu silmad (2016). 13. Millised on kaasaegse eesti näitekirjanduse peamised tendentsid ja autorid? Tekste ja autoreid võrreldes 90ndatega rohkem. Tekstide kirjanduslik staatus muutub
Aktiivsemalt hakkas kirjatöid tegema nädalalehes ,,Das Inland", kriitilised sõnumid Võru kohta põhjustasid tsensori meelepaha. Valgustuslik ja publitsistlik looming moodustab tähendusliku osa tema pärandist. Püüdis rajada kindlamat alust eestlaste lugemisvarale, pidades silmas valgustuslikke sihte. 19. sajandi menukamaks sentimentaalsemaks rahvaraamatuks kujunes Kreutzwaldi vahendatud ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842). rahvavalgustuslikult oluline veel ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-1849) sisaldades lugemist kosmosest, aurulaevadest, raudteest, võõrmaadest, taimedest. Lisaks rahvavalgustuslike ja õpetlike raamatutena avaldas veel ,,Ma- ja Merrepiltid" (1850-1861 I-III), ,,Sippelgas" (1861 II). Jutuloomingus tugevama osa moodustavad kalendrites ilmunud allegoorilis-satiirilised jutud. Teise rühma moodustavad romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud.
Pärast ÕESi asutamist sai alguse Kreutzwaldi laialdane ja mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna. Seltsi väljaandel ilmus karskusteemaline jutt "Winakatk" (Tartu 1840, 2. tr. 1881; eeskujuks veitslase H. D. Zschokke "Brannteweinpest"). Kreutzwald tegi kaastööd ÕESi kalendrile (mida toimetas Faehlmann) ja avaldas õpetlike kirjutisi sisaldava kogumiku "Sippelgas" I (Tartu 1843). Laialdane levik sai osaks sentimentaalsele rahvaraamatule "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Tartu 1842, 5. tr. Tartu 1887; lisaks 4 salatrükki; G. O. Marbachi j.). Alates 1846. aastast hakkas kirjastaja H. Laakmann Tartus välja andma "Kasulist Kalendrit", mille lisa Kreutzwald toimetas kuni 1874. aastani (välja arvatud aastad 186164). Kalendris ilmus peale mitmesuguste õpetlike kirjutiste ka värsse (1850. aastast alates kuusalmikud) ja enamik Kreutzwaldi
annaabi.ee 
