Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida- Jaaval Surabaya. Lõuna-Sulawesi pealinn Makassar on samuti miljonilinn. Lõuna- Kalimantani pealinn Banjarmasin pole palju väiksem. Enamik Jaava läheduses olevaid väikesaari on samuti asustatud. Kuid teisalt leidub mere Sumatra ja Kalimantani rannikul pikki asustamata rannaribasid.
Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk- Jaaval Semarang ja Ida-Jaaval Surabaya 11. Keskkonnaprobleemideks on rannikuäärsete riikide majandustegevus, tihe laeva liiklus, suubuvad jõed, vähene veevahetus avaookeaniga
Itaalia-Rooma Hispaania-Madrid Poola-varssav Rumeenia-Bukarest Holland- Amsterdam Belgia-Brüssel Austraalia ja okeaania Pindala järgi Austraalia-Canberra Paapua Uus-Guinea-Port Moresby Uus-Meremaa-Wellington Saalomoni saared-Honiara Uus-Kaledoonia-Noumea Fidži-Suva Vanuatu-Port Vila Prantsuse polüneesia-Papeete Samoa-Apia Tonga-Nukualofa Rahvaarvu järgi Tonga asemel Guam-Hagatna Aasia Pindala järgi Hiina rahvavabariik-Peking India-New Delhi Kasahstan-Astana Indoneesia-Jakarta Iraan-Teheran Mongoolia-Ulaanbaatar Myanmar-Naypyidaw Afganistan-Kabul Tai-Bangkok Türkmenistan-Asgabat Rahvaarvu järgi Hiina rahvavabariik-Peking India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Pakistan-Islamabad Bangladesh-Dhaka Jaapan-Tokyo Filipiinid-Manila Vietnam-Hanoi Iraan-Teheran Türgi-Ankara
Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi Egiptus- Kairo Argentiina- Buenos Aires Filipiinid- Manila Armeenia- Jerevan Fääri saared (Taani)- Torshavn Aserbaidžaan- Bakuu Gruusia (Georgia)- Thbilisi Austraalia- Canberra Gröönimaa (Taani)- Nuuk Hiina- Peking Hispaania- Madrid Holland- Amsterdam Horvaatia- Zagreb Iirimaa- Dublin Iisrael- Jeruusalemm India- New Delhi Indoneesia- Jakarta Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Island- Reykjavik Itaalia- Rooma Jaapan- Tokyo Kanada- Ottawa Kasahstan- Astana Rootsi- Stockholm Kesk-Aafrika Vabariik- Bangui Rumeenia- Bukarest Kreeka- Ateena Saksamaa- Berliin Küpros- Nikosia San Marino- San Marino Leedu- Vilnius Singapur- Singapur Liechtenstein- Vaduz Slovakkia- Bratislava Liibüa- Tripoli Sloveenia- Ljubljana
RIIK PEALINN JAAPAN TOKYO FILIPIINID MANILA MALAISIA KUALA LUMPUR INDONEESIA JAKARTA VIETNAM HANOI LAOS VIANGCHAN TAI BANGOK BANGLADESH DHAKA SRII LANKA COLOMBO INDIA NEW DELHI NEPAAL KATMANDU HIINA PEKING LÕUNA-KOREA SOUL MONGOOLIA ULAANBAATAR VENEMAA MOSKVA KASAHSTAN ASTANA
3. Kus asub Preiļi? Lätis 4. Mitmendas vältes on kohanimi Salme? Nii II kui ka III vältes 5. Nimetage üks araabia ja üks Araabia riik. araabia maad (araablaste enamusega maad). Nt: Süüria, Liibanon, Egiptus, Tuneesia Araabia (poolsaare) maad. Nt: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid 6. Kas õige on üks kahest või mõlemad? Miks? Brügge – Brugge, Djakarta - Jakarta, Korfu – Kérkyra, Kroaatia – Horvaatia, Mount Everest – Džomolungma, Nice – Nizza, Pearl Harbour – Wai Momi, Roheneemesaared – Cabo Verde. Õige: Brugge (Brügge on vananenud väljend, mida eesti keeles kasutati), Jakarta (Djakarta vanem nimekasutusviis. Vananenud), Korfu ja Kérkyra (mõlemad õiged. Kérkyra on kreeka keeles ja Korfu on meie eesti keelne nimetus.), Horvaatia (Kroaatia –
millest suurimad on Uus-Britannia, Bougainville ja Uus-Iirimaa. Läänest piirneb ta Indoneesiaga, lõunas teisel pool Torrese väina on Austraalia. Riigihümn O arise all you sons of this land Pealinn Port Moresby Pindala 462 840 km² http://et.wikipedia.org/wiki/Paapua_Uus-Guinea Indoneesia Indoneesia Riigihümn Indonesia Riigihümn Indonesia Raya Raya Pealinn Jakarta Pealinn Jakarta Pindala 1 904 Pindala 569 569 1 904 [1] km2 [1] sh siseveekogud km2 93 000 [1] km² Riigikeel(ed) indoneesia Riigikeel(ed) indoneesia http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/227 http://www.flickr
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent
1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31
1. Venemaa- Moskva 2. Türgi- Ankara 3. Mongoolia- Ulaanbaatar 4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30. Armeenia- Jerevan 31. Aserbaidzaan- Bakuu 32. Türkmenistan- Asgabat 33. Usbekistan- Taskent 34. Kõrgõstan- Biskek 35
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Armeenia Jerevan 4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36
Meantime, Barack's father had won a scholarship that allowed him to leave Kenya pursue his dreams in Hawaii. At the time of his birth, Obama's parents were students at the EastWest Center of the University of Hawaii at Manoa. Obama's parents separated when he was two years old and later divorced. Obama's father went to Harvard to pursue studies and then returned to Kenya. His mother married Lolo Soetoro, another EastWest Center student from Indonesia. In 1967, the family moved to Jakarta, where Obama's half-sister Maya SoetoroNg was born. Obama attended schools in Jakarta, where classes were taught in the Indonesian language. Four years later when Barack (he was called as "Barry") was ten, he returned to Hawaii to live with his maternal grandparents, Madelyn and Stanley Dunham, and later his mother. His mother died of cancer in 1995. He saw his biological father only once (in 1971) after his parents divorced. And he admitted
· Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen · Monaco, Monaco · Luksemburg, Luxembourg · Malta, Valletta · San Marino, San Marino · Liechtenstein, Vaduz Aasia riigid: · Türgi, Ankara · Jaapan, Tky · Hiina, Peking · Venemaa, Moskva · Mongoolia, Ulaanbaatar · India, New Delhi · Bangladesh, Dhaka · Indoonesia, Jakarta · Tai, Bankok · Pakistan, Islamabad · Afkanistaan, Kabul · Iraan, Teheran · Iraak, Bagdad · Saudi-Araabia, Ar-Rijâd · Iisrael, Jeruusalemm Ameerika riigid: · Kanada, Ottawa · USA, Washington · Mehhiko, Mexico · Brasiilia, Brasília · Tsiili, Santiago · Peruu, Lima · Boliivia, La Baz Aafrika riigid: · Egiptus, Kairo · Liibüa, Tripoli · Alzeeria, Alziir · Maroko, Rabat
38. Filipiinid Manila 39. Vietnam Hanoi 40. Kambodza Phnom Penh 41. Laos Viangchan 42. Tai Bangkok 43. Malaisia Kuala Lumpur 44. Singapur Singapur 45. Indoneesia Jakarta 46. Brunei Bandar Seri Begawan 47. Ida-Timor Dili
Suurbritannia London Tsehhi Praha Ungari Budapest NAFTA (Põhja-Ameerika Kaubanduse ASEAN (Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon) Assotsiatsioon) Brunei Bandar Seri Begawan Am. Üh. Washington Filipiinid Manila Kanada Ottawa Indoneesia Jakarta Mehhiko Mexiko Laos Viangchan Kambodza Phnom Penh Malaisia Kuala Lumpur EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Piirkond) Myanmar Yangon Island Reykjavik Tai Bangkok Sveits Bern Singapur --- Norra Oslo Vietnam Hanoi Lichtenstein Vaduz
· Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. · Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 provintsist (umbes 6000 on asustamata). · ASEND Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. · Indoneesia saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit ning neist suurimad on Jaava, Sumatra, Uus- Guinea ja Sulawesi. · Riigi rannajoone pikkus · Pealinn Jakarta. · Hümn: "Indoneesia Raya" · Riigikeel indoneesia. · President Joko Widodo. · Rahaühik: ruupia (IDR). · Indoneesia pindala on 1 904 569 km 2 · Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. · Indoneesias elab 237,6 miljonit inimest (2010) https://www.youtube.com/watch?v=Rc2dG7uMlhA (hü.) KLIIMA · Valitseb ekvatoriaalne kliima. · Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 2326
Aasia poliitiline kaart 1. Jaapan Tokyo 2. Põhja-Korea Pyongyang 3. Lõuna-Korea Soul 4. Mongoolia Ulaanbaatar 5. Hiina Peking 6. Filipiinid Manila 7. Malaisia Kuala Lumpur 8. Indoneesia Jakarta 9. Vietnam Hanoi 10.Kambodža Phnom Penh 11.Tai Bangkok 12.Laos Viangchan/ Vientiane 13.Myanmar/Birma Naypyidaw 14.Bangladesh Dhaka 15.Bhutan Thimphu 16.Nepal Katmandu 17.India Delhi/ New Delhi 18.Sri Lanka Colombo 19
4. Kliima 5. Taimed ja loomad 6. Keskkonna probleemid 7. Majandus 8. Inimesed 9. Tavad ja kombed 10. Toit 11. Transport 25.12.12 1 Geograafiline asend Malai saarestikus 127 000 m2 Suurima elanike arvuga saar maailmas 25.12.12 2 Üldine tutvustus Pealinn Jakarta Populaarseim saar 864 inimest km2 Jaava keel, Sunda keel ja Madurese keel 25.12.12 3 Kliima Temperatuur 37c Novembrist Aprillini vihmahooaeg Tormid külmad tuuled 610m miinus kraadid Ekvatoriaalne kliima Aasta läbi väga soe ja õhuniiskus pidevalt kõrge 25.12.12
Sumatra 1 Põhjanaabriks on India, lõunas paikneb Austraalia, idas asub Malaisia ja läänes on Aafrika manner. Selle riigi pindala on 470,000 km² Pealinnaks on Jakarta Suuremad linnad on Palembang, Medan ja Bandung 2 Sumatra kuulub Indoneesiale Saartel kokku elab 45millionit inimest Indoneesia lipp Saarel elavad sellised rahvused, nagu Acehnese, Batak, Minangkabau ja Malay 3 Fakte Riigikord: Vabariik Rahaühik : 1ruupia = 100 seeni Räägitakse Indoneesia keeles
Vietnam- Hanoi 18. Uruguay- Montevideo 62. Kambodža- Phnom Penh 19. Tšiili- Santiago 63. Jaapan- Tokyo 20. Argentiina- Buenos Aires 64. Taiwan- Taibei 21. Tuneesia- Tunis 65. Filipiinid- Manila 22. Maroko- Rabat 66. Malaisia-Kualo Lumpur 23. Alžeeria- Alžiir 67. Singapur- Singapur 24. Liibüa- Tripoli 68. Indoneesia- Jakarta 25. Niger- Niamey 69. Paapua Uus- Guinea- Port Moresby 26. Nigeeria- Abuja 70. Austraalia- Canberra 27. Egiptus- Kairo 71. Uus- Meremaa- Wellington 28. Sudaan- Hartum 29. Etioopia- Addis Abeba 30. Somaalia- Muqdisho 31. Kongo- Kinshasa 32. Kenya- Nairobi 33. Angola- Luanda 34. Sambia- Lusaka 35. Botswana- Graborone 36. LAV- Kaplinn, Pretoria 37. Madagaskar- Antananarivo 38. Jeemen- Sanaa 39
ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimetus: Jeemeni Vabariik pealinn: Sana Jordaania ametlik nimetus: Jordaania Hasimiidi Kuningriik pealinn: Amman Kambodza ametlik nimetus: Kambodza Kuningriik pealinn: Phnom Penh Kasahstan ametlik nimetus: Kasahstani Vabariik pealinn: Astana Katar ametlik nimetus: Katari Riik
Iirimaa- Dublin Saudi Araabia- Ar- Riyad Island- Reykjavik Süüria- Damaskus Itaalia- Rooma Hiina- Peking Kasahstan- Astana Jaapan- Tokyo Kreeka- Ateena Lõuna- Korea- Soul Küpros- Nikosia Mongoolia- Ulaanbataar Põhja- Korea- P'yongyang Birma- Yangon Brunei- Bandar Seri Begawan Filipiinid- Manila Ida- Timor- Dili Indoneesia- Jakarta Kambodza- Phnom Penh Laos- Viangchan Malaisia- Kuala Lumpur Singapur- Singapur Tai- Bangkok Vietnam- Hanoi Afganistan- Kabul Kashastan- Astana Kõrgõzstan- Biskek Tadzikistan- Dusanbe Türkmenistan- Asgabat Usbekistan- Toshkent Aserbaidzaan- Bakuu Bahrein- Al- Manamah Egiptus- Kairo Israel- Tel Aviv Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Jordaania- Amman Kuveit- Al- Kuwayt Liibanon- Beirut Omaan- Masqat Liibüa- Tripoli Sudaan- Hartum Bangladesh- Dhaka Bhutan- Thimphu India- New Delhi Maldiivid- Male
9. Iirimaa Dublin 40. Iraak Bagdad 10. Taani Kopenhaagen 41. Iraan Teheran 11. Poola Varssavi 42. Jaapan Tokio 12. Saksamaa Berliin 43. Hiina Peking 13. Holland Amsterdam 44. Mongoolia Ulaanbaatar 14. Luksemburg Luxembourg 45. Indoneesia Jakarta 15. Prantsusmaa Pariis 46. Malaisia Kuala Lumpur 16. Hispaania Madriid 47. Filipiinid Manila 17. Belgia Brüssel 48. Egiptus Kairo 18. Portugal Lissabon 49. Serbia Belgrad 19. Itaalia Rooma 49a. Montenegro Podgorica 20. Austria Viin 50. Maroko Rabat 21
1. Nimeta ja kirjelda Põhja ja Lõuna riike. Põhja riigid on kõrgelt arenenud riigid, kõrge elatustase – Norra, Rootsi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht SKT sisemajanduse kogutoodang Norra 37000 USD, Eesti 3800 Autode arv ühe elaniku kohta, mobiiltelefonide arv ühe elaniku kohta 5. Selgita mõisted: emigratsioon- väljaränne, immigratsioon-sisseränne, demograafia – rahvastikuteadus, Iive- sündimus, suremus...
· Aafrikas sajab vihma koguses, millest jätkuks 13 miljardile inimesele. · Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on puhta vee saamiseks vajalik sanitaartehnika olemas 34% Aafrikast · Puhta vee puudus on suurim Sahara-taguses Aafrikas, kus juurdepääs puhtale joogiveele puudub 328 miljonil ehk 42% inimestest · Sahara-taguses Aafrikas kulutatakse igal aastal vee kogumiseks 40 miljardit töötundi, mis vastab terve Prantsusmaa tööjõu töötundide arvule · Vaesed inimesed Jakarta, Manila või Nairobi slummides maksavad ühe veeühiku eest 510 korda rohkem kui inimesed Londonis või New Yorgis · Aafrikas ja peavad naised vee toomiseks päevas keskmiselt kuus kilomeetrit maha käima Levinumad haigused Tuberkoloos · Esinemissagedus TB kasvab paralleelselt HIV-epideemia Lõuna-Aafrikas. · Tuberkuloosi nakatunud inimeste hulk on Aafrikas viimase 25 aastaga kahekordistunud.
pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Brunei ametlik nimetus: Brunei Darussalami Riik pealinn: Bandar Seri Begawan Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimetus: Jeemeni Vabariik pealinn: Þan`' Jordaania ametlik nimetus: Jordaania Hasimiidi Kuningriik pealinn: `Ammn Kambodza ametlik nimetus: Kambodza Kuningriik pealinn: Phnom Penh Kasahstan ametlik nimetus: Kasahstani Vabariik pealinn: Astana Katar ametlik nimetus: Katari Riik
Bulgaaria Vabariik Sofia Vietnami Sotsialistlik Vabariik Hanoi Kreeka Vabariik Ateena Singapuri Vabariik Singapur Küprose Vabariik Nikosia Malaisia Kuala Lumpur Albaania Vabariik Tirana Brunei Darussalami Riik Bandar Seri Begawan Makedoonia Vabariik Skopje Indoneesia Vabariik Jakarta Serbia Vabariik Belgrad Filipiini Vabariik Manila Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo Hiina Rahvavabariik Peking Sloveenia Vabariik Ljubljana Mongoolia Ulaanbaatar Ungari Vabariik Budapest Korea Rahvademokraatlik Vabariik e. Põhja Korea Austria Vabariik Viin P'yõngyang
1) Linna poliitiline määratlusPoliitiline linn: Linna poliitilis-halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Linna poliitilis- halduslikku definitsiooni reguleerivad kehtivad Eesti Vabariigi seadused. 2) Nimeta maailma 10 suurimat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai, Manila, New York, Säo Paulo, Mexico 3) F.Tönniesi idee: Ühiskonna evolutsioon varajasest maaelust modernse ühiskonnani. Gemeinschaft (pere,sõbrad, kuuluvustunne)on peamiselt maaelus. Gesellschaft (tööstus, tihedus, vaheldusväärtus). Linnu iseloomustab ratsionaalsus, kalkuleeritud ja kindlale eesmärgile pühendatud elu ning impersionaalsed inimeste vahelised suhted
Indoneesia (Baili ja Jaava saar) Sofia Karkus ja Karolin Viikmäe Faktid Indoneesiast Indoneesia asub Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäätavatest saartrest. Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 33 provintsist. Indoneesia kogupindala on 1 904 569 km2 Viimase rahvaloenduse järgi ( 2010) elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest. Indoneesia pealinn on Jakarta. Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Faktid indoneesiast See on erakordselt mitmekesise kultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri hindusimi ja budismi mõju all. 15.saj. võeti seal vastu islam,millest jäi puutumata ainult Bali saar. Saared on jaotatud nelja rühma: Suured Sunda saared, Väiksed Sunda saared, Maluku saared ja Uus-Guinea saar.
Lisad Sissejuhatus Selle uurimustöö eesmärk on tutvustada Indoneesiat kui riiki ja süveneda põhjalikumalt riigi majandusse ning rahvastikku. Uurimustöö käigus soovin omandada kõrgemaid teadmisi selle kagu-Aasia riigi kohta, kuna praegused teadmised on leebelt öeldes kehvad. Materjali uurimustöö jaoks saan peamiselt kasutades internetti aga samuti ka Viljandi Linnaraamatukogus olevate asjalike raamatute kaudu. Üldandmed · Pealinn: Jakarta(8 389 443 elanikku) · Pindala: 1 919 440 km² · Rahvaarv: 234 693 997 · Rahvastiku tihedus: 143 inimest/km² · Riigikeel: Malay keel · Rahaühik: Ruupia(1 EEK = ~ 930 IDR) · Usk: Valdavalt ,,kergekujuline" islam
Rahvaarvu muut.:kui in-d elatusid korilusest,küttimisest,oli rahvaarv enam-vähem muutumatu.Sõdade,näljahädade,epideemiate ajal sure.>sünd.Rahvaarv kasvav kui in-d jäid pakseteks,harisid põlde,kasvatasid koduloomi.Rahvastiku kasv kestis 150 a.Rahvastiku arv 6,7miljardit.2.Hiina,India,USA.Rahvastiku paik.:väga ebaühtlane,kõige rohkem in.elab soodsate loodusoludega aladel/arenenud maj.piirkondades,minevikus tihedamalt asustatud aladeks olid viljakate muldadega alad,kaubadus-suhtlemisvõimalus.Tihedalt asustatud:Ida-ja Lõ-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad,viljaka pinnasega Jaava saar,Jaapami rannikualad.Hõredalt asus.:Põ-Aaf. oaasid,Egiptus(kliima,maj.olukord,loomulik iive)Sünd.mõju.:viljakas eas naiste arv,naiste vanus,religioon,pereplaneerimise võimalused,kooselu traditsioonid,väärtused,traditsioonid üh.konnas,naiste ja meeste seisund üh.konnas,maj.võimalused.Arenenud maad:sünd. ja suremus võrdsed,rahvaarv pidevalt stabiilne. Sure. üld...
7. Belgia, Brüssel 51. Brunei Bandar Seri Begawan 8. Holland, Amsterdam 52. Filipiinid Manila 9. Saksamaa, Berliin 53. Gruusia Thbilisi 10. Sveits, Bern 54. Hiina Peking 55. Ida-Timor Dili 11. Itaalia, Rooma 56. Iisrael Tel Aviv 12. Austria, Viin 57. India New Dehli 13. Tsehhi, Praha 58. Indonesia Jakarta 14. Poola, Varssavi 59. Iraak Bagdad 15. Slovakkia, Bratislava 60. Iraan Teheran 16. Ungari, Budapest 61. Jaapan Tokyo 17. Sloveenia, Ljubljana 62. Jeemen San'a 63. Jordaania Amman 18. Horvaatia, Zagreb 64. Kasahstan Astana 19. Bosnia-Hertsogov, Sarajevo 65. Kambodza Phnom Penh 20. Serbia, Belgrad 66. Katar Ad Dawhah 21
Suur osa sellistest inimestest aga ei suuda endale hästi tasuvat töökohta leida, mõni ei leia üldse. Selle tagajärjed ongi see, et inimesed elavad külg külje otsas nagu sardiinid karbis vaestes linnaosades, mis kubisevad vaestest koolidest, ei ole ohutud valitseb suur kuritegevus ja väga väga vaesest sotsiaalsest infrastruktuurist. 12. Megalinnad tekivad linnade kokku kasvades või linnastute suurenedes. 2017 aasta seisuga on maailmas 40 megalinna, millest suurimad on Jakarta ja Tokyo. 13. Linna all on metroo, kanalisatsioon, vee- ja gaasitorustikud ning elektri- ja sidekaablid. Millegi rajamisel linna, näiteks maja, on vaja teha enne põhjalik uuring selle kohta, mis asetseb näiteks m aja asukoha all, mõni tähtis kaabel, metroo või veetoru, võib-olla aga hoopis looduslik karstikoobas. 14. 1) Kuidas erinevad üksteisest Eeslinnastumine ja Valglinnastumine? Mis vahe on Linnastumisel ja Taaslinnastumisel. Kas linn saab Taaslinnastuda ilma esmalt Linnastumiseta?
Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga.
* Mumbai * karachi (pakistan) * Osaka * Shanghai * Delhi * Rio de Janeiro * LA * London * Jakarta * Teheran (indoneesia) Mõisted; emigratsioon, immigratsioon, migratsiooni saldo, pagulased Emigratsioon riigist väljaränne Immigratsioon riiki sisseränne Migratsiooni saldo= emigrandid - immigrandid 28. Millistel alustel liigitatakse rändeid?
Los Angeles; New York; Washington DC; Kairo; Istanbul; Moskva; Pariis Peking; Tokyo; Shanghai; Delhi; Dhaka; Mumbai; Kolkata (India) Linnastud: Toronto - Buffalo (Kanada), Chicago - Pittsburgh; Boston - Washington; Lõuna- California; Portland - Seattle - Vancouver; Houston - New Orleans; (USA) Sao-Paolo - Rio de Janeiro; (Brasiilia) Lagos; Suur - Kairo; (Kesk- ja Põhja-Aafrika) Suur - London; Kesk - Euroopa; Barcelona - Lyon; (Euroopa) Calcutta - Dhaka - Delhi (India), Jakarta (Indoneesia) Peking - Shangai, Taipei (Hiina), Seoul (Lõuna-Korea), Osaka - Nagoya, Tokaido (Jaapan) 12. Rahvastikupoliitika, näiteid rahvastikupoliitika positiivsetest ja negatiivsetest tagajärgedest maailmas. Tagajärjed: Rumeenia: + rahvaarvu kasv; noorte naiste tervist kontrollitakse tihti; lahutuste arvu vähenemine; abortide arvu vähenemine - raske leida lasteaia- või koolikohta, raske leida elupartnerit, tööd ei jätku; üle 35-aastased
Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune. Aasta keskmine sademet hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000mm. Mägised alad on Sumatra lääne rannikul, Lääne-Jaaval, Kalimantanil, Sulawesi'l ja Paapual. Temperatuur kõigub vähe, keskmine temperatuur Jakartas on 26–30 °C. Vihmasel hooajal on paljudes kohtades teed väga raskesti läbitavad. Indoneesia edelaosas Jaava saarel Jakarta piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid septembrist veebruarini 31°C–32°C ja märtsist augustini 33°C– 34°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 24°C– 26°C. Sademeid on aastas 1700 mm. Seejuures jagunevad sademed kuude lõikes väga ebaühtlaselt. Juulist oktoobrini sajab igas kuus 30–35 mm. Juunis on sademeid 80 mm, märtsis 100 mm ja detsembris 120 mm. Ülejäänud kuudel on sademeid 140– 390 mm. Kõige enam (üle 310 mm kuus) sajab jaanuaris ja veebruaris
keelt. maalinguid Indial on maismaapiir Pealinn on New Delhi Bangladeshi, Birma, Hiina, Riigikeeled on hindi -ja inglise Bhutani, Nepali ja Pakistaniga keel ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Indoneesia Indoneesia on riik Kagu- Aasias. Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Maismaapiir on tal Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Pealinn on Jakarta Riigikeel on Indoneesia keel Iraak Iraagis on hetkel Iraak on riik Lähis-Idas, sõjaolu kord Ees-Aasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Pealinn on Bagda Riigikeel on Araabia keel
Lagos, kus 1950. aastal elas 300000 inimest, küündib elanike arv nüüd 10 miljonini. 19 Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. · Aasias on linnastumise tempo väga kiire. · Ennustatakse, et aastaks 2020 kujunevad seal välja ligi 10 megapolist, milles elanike arv jõuab 20 miljonini. · Aasia hiigellinnadest võib nimetada selliseid linnu nagu Mumbay (Bombay), Karachi, Shanghai, Dhaka, Jakarta ja Tokyo. 20 21 Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides 22 LINNASTUMISE ETAPID: I - Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega ( linnastu osatähtsus tõuseb, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad kasvavad, praegu esineb vähem arenenud maades Must-Aafrikas); II - Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki,
Kalimantani saare päästmine ei nõua väga ulmelisi lahendusi, küll see nõuab tahtmist seda päästa. 7.Kasutatud allikad 1. Rautner, M., Hardiono, M., Alfred, R. J. (2005) Boreo: Treasure Island at Risk. Frankfurt am Main, Germany: WWF Germany 2. MacKinnon K., Hatta G., Halim H., Mangalik A. (1997) The Ecology of Kalimantan. United Kingdom: Oxford University Press 3. Pio D. (2005) Borneo's Lost World: Newly Discovered Species on Borneo. Jakarta, Indonesia: WWF-Indonesia 4. Helders, S. (2008) Makaysia: largest cities and towns and statistics of their population. World Gazetteer. 5. Helders, S. (2008) Indonesia: largest cities and towns and statistics of their population. World Gazetteer. 6. Hardjono, J. (1989) The Indonesian transmigration program in historical perspective. International migration 7. Holmes, D. A. (2002) Indonesia - Where have all the forests gone? Environment and
While studying at the University of Hawaii in Manoa, Obama, Sr. met fellow student, Ann Dunham. They married on February 2, 1961. Barack was born six months later. Obama's parents separated when he was two years old, later divorcing. Obama, Sr. went on to Harvard to pursue Ph.D. studies, and then returned to Kenya in 1965. In 1966, Dunham married Lolo Soetoro, another EastWest Center student from Indonesia. A year later, the family moved to Jakarta, Indonesia, where Obama's half-sister Maya Soetoro Ng was born. Several incidents in Indonesia left Dunham afraid for her son's safety and education so, at the age of 10, Barack was sent back to Hawaii to live with his maternal grandparents. His mother and sister later joined them. Family Michelle Obama Michelle LaVaughn Robinson Obama (born January 17, 1964) is the wife of the 44th and incumbent President of the United States, Barack Obama, and is the first African-American
rauamaaki, mida saab kõige tõhusamalt kaevandada maa pealse kaevandusega ja seega tuleb puud eest raiuda. Samuti on sotsiaalsed põhjused. Nimelt et teha suuremaid teid ühendamaks tähtsamaid linnu on vaja vihmametsa maha raiuda, sest muidu ei saa teed teha. Samuti rajatakse linnu vihmametsa. See aga tähendab, et tuleb suures ulatuses vihmametsa maha raiuda. Näiteks on ehitatud sellsied linnad nagu Manaus Brasiilias ja Jakarta Indoneesias sinna, kus varem oli vihmamets. [5] Tähtis on kaitsta vihmametsi, sest mida rohkem neid maha raiutakse, seda rohkem see meie planeedile kahju teeb, sest väga suur osa hapnikust tuleb vihmametsadest. Vihmametsad on samuti koduks miljonitele erinavetele taimede- ja loomaliikidele. Täpsemalt on vihmametsad koduks umbes pooltele taime ja loomaliikidele, mida leidub Maa peal. Vähemalt 3000 erinevat puuvilja liiki on vihmametsades ja ainult 200 kasutatakse lääne maailmas.
aga massiivse tööstusarenguga viimastel aastatel on suurenenud mure mootorsõidukite kasutamisest ning õhu- ja veereostusest. Umbes 96% Indoneesia rahvastikust elab umbes 100 km raadiuses rannikust. See põhjustab väga tugevat koormust rannikukeskkonnale. Kiire majandusliku arengu, eriti suure elanikkonnaga alade ümber, tulemuseks on tugev kanalisatsiooni ja tööstuse saaste, see aga põhjustab riffide kahanemist seda eriti Jakarta, Amboni ja Ujung Pandangi suguste kasvavate linnade läheduses. Esindatud on kõik majandusliku arengu ja urbaniseerumisega seotud õhusaaste, liiklusummikute, prügimajanduse ja joogi- ning jääkvee töötlemisega probleemid. Viimasel ajal on rõhutatud ka globaalsete kliimamuutuste rolli keskkonnaprobleemide tekitajana antud piirkonnas vihmasajud on vähenenenud 2- 3% võrra ning aastaajad on muutumas
trading monopoly with all countries east of the Cape of Good Hope in Africa and west of the Strait of Magellan in South America. The charter also conferred many sovereign powers on the company, including the right to wage war and to conclude peace. The West India Company established colonies in the West Indies, Brazil, and North America. (3) The East India Company established itself first in the Moluccas, or Spice Islands, and later on West Java, where Batavia (modern Jakarta) became the centre of the company's enterprises. These enterprises were devoted mostly to trade and to the establishment of trading posts. Their functions generally did not include governing. Subsequently, pressed by the necessity of maintaining peace among the native rulers, the Dutch began to govern the territories (now called Indonesia) in order to maintain trade. (3) 2.8 Internal Developments William the Silent had been succeeded in the position known as stadtholder and as military
A. Antonovski Tervis kui tasakaaluseisund või pigem ebastabiilne pidevalt muutuv, aktiivne adaptatsiooniprotsess? Pigem ebastabiilne pidevalt muutuv adaptsiooniprotsess, kuna sotsiaalne füüsiline ning psühholoogiline tervis on pidevas muutumises. Kuna mittemiski ei ole staatiline. Ottawa harta (1986) esitab tervise tagamiseks kindlad eeltingimused: rahu, piisav sissetulek, toit ja eluase, stabiilne ökosüsteem ning vahendite säästlik kasutamine. Jakarta Deklaratsioon (1997) toob 21. Sajandi terviseedenduses esile viis prioriteeti: sotsiaaln vastutus tervise nimel suurendada tervist toetavaid investeeringuid Laiendada koostööd tervisedenduses Tõsta ühiskonna suutlikkust ja anda volitusi üksikisikutele Terviseedenduse põhimõtted: Võimestamine Osaluse suurendamine (võimalikult palju inimesi kaasa haaratud ning ise oma tervise nimel ka vaeva näeks, suudaksid oma plaane ellu viia) Holistilsus
9 10 Shanghai Buenos Aires 12,887,000 12.560,000 9 10 Jakarta Kolkata 17,256,000 17,252,000
1975. aastaks lisandusid Tokyo, São Paulo, Shanghai ja Mexico City. 2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna. Lisanduvad Istanbul, Teheran, Lahore, Hyderabad, Jakarta ja Hangzhou. Üks selline suurlinn (Mexico City) vajab päevas vähemalt 6000 tonni toitu. Eesti suurimaks linnaks on Tallinn, kus elas 2006. a. 396 193 inimest, e. 1/3 kogu Eesti elanikkonnast. Tartus elas samal ajal 101 740 inimest. Eestis oli 2005. aasta alguse seisuga 39 linna ja 8 vallasisest linna. Sellist linnade pidurdamatut kasvu nimetatakse urbanisatsiooniks. Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19
annaabi.ee 
