kogumid e. mikrokerad. Keemiline evolutsioon ja Maa teke Tekkis gaasi ja tolmupilv. Raskemad ained ( Ni, Fe ) vajusid Gravitatsiooni tõttu muutus see Maa tuuma aina lapikumaks ja tihedamaks Vulkanismi periood. Tekkis kettaks, kuni selle keskele tekkis gaasikest ja arenes Päike. kasvuhooneefekt. Moodustusid esiplaneedid, Maakera jahenedes langes veeaur tükkide ühinemine. Tahkiste Maale vihmana. moodustumisel algavad Happeline vesi oli söövitava keemilised reaktsioonid toimega ja muutis Maa 4,6 miljardit a. tagasi tekkis Maa pinnamoodi ja vormi. Nt. Fe + S > FeS (mineraalid) Happeline vesi lagundas kivimeid Algas soojenemine. Põhjused: ja uute ainete vette sattudes 1
Elu teke Maale Väidetavalt sai meie aineline universum alguse energiaplahvatusest ehk Suurest Paugust. Väidetakse, et plahvatusliku energia jahenedes ja jahtudes tekkisid varases kaoses suurema või väiksema energia kogumid. Alaxander Oparini teooria kohaselt on praegune elu alguse saanud elutute ainete arengust. Seda teooriat nimetatakse abiogeneesiks. Tema ise oma eluajal oma väidete kinnituseks laiaulatuslikke eksprimente ning tõendusi leida ei jõudnud, kuid küll aga oli see Stanley Miller, kes viis 1953. aastal läbi esimese suurema uurimuse. Oparini teooria kohaselt eksisteeris alguses teatud tüüpi vesiniku, vee, ammoniaagi ning
keerdunud lehed Vars on Eesti sõnajalgadel risoomina (maa-aluse varrena) maa sees. Eosed valmivad lehtede alumistel külgedel eoslates Liigiline mitmekesisus suur SÕNAJALAD Maarjasõnajalg Laanesõnajalg Kivisöeajastu U. 300 mln aastat tagasi oli kliima niiske ja soe ning maad katsid suured osja-, kolla- ja sõnajalametsad Karboniajastu mets Kliima jahenedes enamik suuri taimi hukkus Sellest hukkunud massist moodustus pealmiste kihtide raskuse ja maa sisesoojuse tõttu ajapikku kivisüsi. Veel praegugi on kivisöelademes leida kivistisi Kivisöeajastu Sõnajalgtaimede tähtsus Kivisüsion üks maailma levinumaid kütteaineid Kivisöest tehakse bensiini, ravimeid ja lõhnaaineid Osa rahvaid söövad mõningaid sõnajalgu Toataimed Sõnajalgtaimede tähtsus TV. Lk. 10-11 1
Siis algas soojenemine, mis oli tingitud massi tihenemisest ja meteoriidisajust. Selle tõttu oli maakera sadu miljoneid aastas sula. Maakoor e litosfäär tekkis, kui raskemad ained vajusid läbi Maa tuuma ja jäid pinnale hõljuma. Oli ürgaegkond. Kui pind oli lõplikult tahenenud, algas vulkanismiperiood, need tekitasid gaasikesta(veeaur ja CO2) . Tekkis kasvuhooneeffekt, seda peetakse tähtsaimaks teguriks Maa elukõlblikuks muutumisel. Maakera jahenedes langes veeaur maale vihmana, mille tulemusel tekkis hüdrosfäär, mis esialgu oli happeline. Vesi murendas maakoort ning nõnda kogunes vette komponente, mis muutis vee kiiresti tänapäevasele sarnaseks. Esimesed elusorganismid tekkisid vees, kus nad olid kaitstud Päikesekiirguse eest. Oli aguaegkond. Kui rohelised taimed arenesid, hakkasid nad eraldama hapnikku ning kujunes atmosfäär. Hapnikust moodustus osoonikiht, mis võimaldas elu maal. Kuna hapniku
keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega Esimesed hulkraksed loomad (700) olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed Esimesed selgroogsed (500) olid kalad Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad Keskaegkonnas oli sauruste ajastu, Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega . Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad Esimesed taimed olid vetikad. Vanaaegkonna algul (450) tekkisid esimesed algelised maismaataimed ürgraikad. Vanaaegkonna keskel (300-350) katsid Maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad (nim. karboniks e
Sagedased vulkaanipursked tekitasid gaasikesta, mis koosnes peamiselt veeaurust ja CO2. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Gaasikest sisaldas ka metaani(CH4), ammoniaaki(NH3), H2, S. Nendest eraldus ja lendus vesinik kosmosesse , ülejäänud elemendid moodustasid maakera ümber gaasikesta. Gaase tuli maale ka meteoriitide ja komeetidega. Maakera jahenedes langes veeaur vihmana maale, mis viis vähehaaval jõgede, järvede, ja merede moodustumiseni. Tekkis hüdrosfäär e. vesikest ligikaudu 3 miljardit aastat tagasi. Vesi koosnes tol ajal H2O, CO2, Cl, S, F, N. Esimesed veemassid olid planeedi pinnal reaktsioonilt happelised. Vesi muutis kiiresti maakera. See murendas maakoort ning nõnda kogunes vette uusi keemilisi komponente- Na, K, Mg, Ca ning vesi hakkas muutuma tänapäevasele sarnaseks. Esimesed
Kosmiline pilv hakkas kokku tõmbuma ja tekkisid planeedid, sealhulgas ka planet Maa. Raskemad ained vajusid Maa tuuma, pinna pealne tahkus ja tekkis maakoor. Algeselt oli Maa jahe, siis hakkas soojenemine. Maad hakkasid tabama hiiglaslikud meteoriidid ja hakkasid purskama vulkaanid. Maal hakkas aktiivne vulkaaniperiood, vulkaanilistest gaasidest moodustus atmosfäär, see sisaldas metaani, vett, ammoniaaki, sinihapet ja võibolla ka süsihappegaasi, vaba hapnik puudus. Maakera jahenedes veeaur langes maale vihmana, tekkisid veekogud.Moodustusid lihtsad orgaanilised ühendid. Seejärel toimus nende ühendite polümeriseerumine, moodustusid polümeerid. Seejärel moodustusid mikrokerad, mis sarnanesid mõnede bakteritega. Keemilise evolutsiooni käigus kujunesid eeldused elu tekkeks. Vesi murendas maakoort, nii tekkis vette uusi komponente, mis võimaldas esimeste elusorganismide tekke vees. Vees leiduvad aminohapped ja nukliinhapped moodustasid mikrokerasi,
8. klass (Juhendaja Kersti Lepasaar) Tallinn 2010 Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,tanspordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse tõttu.Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks.Teised saasteained lihtsalt kogunevad madalal õhus ja kahjustavad meie tervist.Happevihmad mõjuvad hävitavalt kaladele ja metsadele
2014 Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,transpordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse tõttu. Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks. Teised saasteained lihtsalt kogunevad madalal õhus ja kahjustavad meie tervist. Happevihmad mõjuvad hävitavalt kaladele ja metsadele. Ma usun ,et see probleem puudutab meid kõiki kuna
Gaas puudub kuju ja ruumala, nad täidavad ruumi/anuma täielikult. Gaasi osad paiknevad üksteisest kaugel. Tõmbe-tõukejõud praktiliselt puudub, gaasi osad liiguvad sirgjooneliselt põrkest põrkeni.Gaasi ruumala muut on võrdne temperatuuriga. Sama kehtib ka vedelike kohta. 6. Amorfne aine amorfsetel ainetel paiknevad osad nii nagu vedelikul, paistavad tahkete kehadena. 7.Difusioon ainete iseeneslik segunemine 8. Soojuspaisumine on nähtus, kus keha soojenedes paisub ja jahenedes tõmbub kokku. 9.Soojuspaisumine: Vedelikus vedeliku ruumala muut on võrdne temperatuudi muuduga. Gaas gaasi ruumala muut on võrdne temperatuuri muuduga Tahkis keha ruumala muut/pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. 10. Bimetall termomeeter bimetal termomeetri põhiosaks on bimetal spiraal. Bimetall tähendab, et 2 erinevat metallo on kokku surutud. Soojenedes paisuvad metallid erinevalt ja bimetall kõverdub. 11
omandab eripärased tunnused ja ilme. Madalik tasane ala absoluutsete kõrgustega 0200 m. Madalmäestik absoluutsed kõrgused kuni 1000m Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi (regiooni, piirkonna, riigi, asula jms) asend oluliste selle territooriumi majanduslikku arengut mõjutavate tegurite suhtes. Need tegurid on maavarade leiukohad, teedevõrk, tööjõud, kapital, suured majanduskeskused jne. Mandrijää suure paksusega mandrit kattev jääkiht, mis kliima jahenedes võib laieneda mistahes suunas. Jääkilbi paksus on mitu kilomeetrit seetõttu pinnamood liikumist ei takista. Tänapäeval on mandrijää säilinud Gröönimaal ja Antarktikas. Mandrijää on mitmel korral katnud ka Eesti alasid. Moreen liustiku edasi liikudes kaasahaaratud ning taandumisel maha jäetud materjal. Koosneb mitmesuguse suurusega setetest: liiv, savi, kruus, veerised, rahnud. Eestis väga laialt levinud sete.
jätnud Eesti selgrootute faunasse rohkem jälgi kui selgroogsete faunasse. Selgroogsete fauna areng on olnud dünaamilisem, asustus lindudega tekkis tõenäoliselt juba osaliselt jää all olnud territooriumil. Arktilised liigid on tänapäeval enamikus kadunud, nende jäänukiteks võib veel pidada näitekskaurilisi. Järgnenud laialeheliste metsadega soojem periood tõi Eestisse arvukalt mitmesuguseid roomajate, lindude ja imetajate liike, kellest osa kadus kliima uuesti jahenedes üsna kiiresti (metshobune), osa suhteliselt hiljuti (näiteks euroopa piison, euroopa kobras (nüüd reintrodutseeritud), tarvas, sookilpkonn). Eriti 20. sajandil on faunat oluliselt mõjutanud ka inimtegevus (paljude sünantroopsete liikide tulek, mitmete loomade introdutseerimine ja keskkonnareostusest tingitud liikide väljasuremine, elupaikade muutumine inimtegevuse mõjul). Eesti ala zoogeograafiline liigendus
ja metsapõlengud, tuule poolt puhutud tolm. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades , keemiatööstuses ning mootorsõidukite heitgaasidest , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse (põhjusteks peamiselt liigväetamine ja loomasõnnik) tõttu. ( Tabel 1 ) Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks".Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained (nt ammoniaak, lämmastikoksiidid) reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks. Happevihm Happevihmal on arvestatav mõju keskkonnale. - Järvede ja jõgede taimestikku ja elusloodust kahjustab vee üha kasvav happelisus, mis
ämblikulaadsed ja putukad, hiljem kopskalad ja kahepaiksed). Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad (350; soomustega kaetud nahk kaitses kuivamise eest, sigimine polnud veega seotud). Keskaegkonnas oli sauruste ajastu (200), osa neist olid hiigelsuured. Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad (200; hiiresarnased loomad). Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega. Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad. Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad (osavamad liikujad, karvkate, püsisoojus, kaitstumad järglased). Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest. Aafrikas (1-5) elanud inimese liini esimesi esindajaid nimetatakse australopiteekideks (esialgu elasid puudel, hiljem maismaal, liikusid
· konsistents kõva, murdekoht tuhm, ühtlase struktuuriga Vigadeks peetakse hallikat kirmet mis võib tekkida ebaõigel säilitamisel · suhkruhallus järskude temperatuurikõikumiste korral või suure õhuniiskuse korral sokolaadi pinnale moodustuvad väikesed veepiisad, milles lahustub suhkur. vee aurumisel jäävad järele suhkrukristallid, mis moodustavad hallika kirme · rasvahallus- liiga kõrgel temperatuuril säilitamisel tekivad väikesed rasvatilgakesed, mis ruumi jahenedes moodustavad hallika kirme Veel on vigadeks kibe, läppunud maitse, lõhn ja nakatumine kahjuritest. Säilitamiseks sobilik temperatuur 18...20°C. KOMPVEKID Laialdase sortimendiga kondiitritoodete rühm, mida valmistatakse erineva koostisega kompvekimassist. Tooraineks on suhkur, tärklisesiirup, kakaosaadused, piimasaadused, rasvained, pähklid, mandlid, puuviljad, marjad, alkohol... Põhietapid valmistamisel on: massi valmistamine, selle vormimine ja tükeldamine,
Seda nimetatakse madaltihedaks polüetüleeniks. PE-LD-kile valmistamine, torud, isolatsioonid jms. Polüetüleen katalüsaatoriga. Korrapäraselt asendatud etüleen. Annab materjalile suurema vastupidavuse temperatuurile ja mõjutustele. Polüpropüleen korrapäraste kõrvalahelaga, on kõvem, kõrgema pehmumistemp. Sama, mis polüetüleenilgi omadused. PVC ei lahustu õlides, ei juhi elektrit- elektriisolaatorid. Kuumenedes pehmeneb, jahenedes kõvastub taas - Termoplast . Kui etüleenis on vesinikud asendatud flooriga, sis polümeer on polüfloroetüleen - teflon. On stabiilne temp suhtes, ja üldse vastupidavam. Polümeeride ahelatele (2-metüül-butadieen) väävlit lisades saab mittekleepuva elastse kummi. Kummile lisatakse väävlit ja kuumutatakse tehakse väävlisillakesed. Mida rohkem väävlit panna kummi sisse, siis muutub kumm jäigemaks. Polüestrid: Kõige tuntum polüester on laksaan terüleen või takronaal.
16..18 kraadi, kõva *Murdekoht tuhm, ühtlase struktuuriga, ei tohi olla suhkru ja kakaoosakesi Hallikas kirme- ebaõigel säilitamisel - tõsine viga *Suhkruhallus - järskude temperatuurikõikumiste või suure õhuniiskuse korral (sok.pinnlveepiisad, milles lahustub suhkur. Vee aurustumisel hall kirme) *Rasvahallus - liiga kõrgel temperatuuril säilitamisel (väikesed rasvatilgad, ruumi jahenedes kirme) *Ebameeldib maitse, läppunud lõhn, nakatumine kahjuritest *Säilitustemperatuur 18..20 kraadi Sokolaadikompvekid karpides Käsitöökompvekid *Valmistatakse täiesti käsitsi *Sisud erinevatest kõrgekvaliteedilistest toorainetest
Põõsasja kuju hoidmiseks näpistage võrsetipud tagasi . Brovallia on pärit Lõuna-Ameerikast ning ta on vähenõudlik . Sobib eriti algajale toataimede kasvatajale . Seemnete külvamisest esimeste õiteni läheb vaid neli kuud ning edaspidi on juba kerge paljundada pistikutega . Brovallia vajab üsna rikkalikult vett , regulaarset väetamist ja kobedat substraati , milleks sobib lehemulla , savi ja kõdusõnniku segu . Suvel võib brovallia viia aeda pool varjulisse kohta . Ilmade jahenedes tuuakse brovallia jälle tuppa , kus sobivamaim temperatuur on 12-16 soojakraadi . Brovallia õitsemise soodustamiseks tuleks närbunud õied eemaldada . [2][3] Vahalill ( Hoya ) Kasutatakse õitseva lehtdekoratiivse , roomavate vartega taimena siseruumidesse , talveaedadesse ning verandadele . Sobib ideaalselt amplisse . Pärit on see taim Birmast . Vahalill on põõsasjas , allapoole kaarduvate okste ja väikeste , lihakate , nahkjate , tumeroheliste , ovaalsete lehtedega taim
reklaamiagentuuride liidus registreerida. Ettevõtte tegevus ei piirdu ainult Eestiga, vaid on ka suunatud välisturule, praeguseks on juba peaaegu aasta otsa eksporditud tooteid ja ka erinevaid teenuseid Lätisse. Ettevõte tooted ja teenused on suunatud kõikidele piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele, kes oma müügi edendamise jaoks reklaami vajavad. Senised kogemused näitavad, et klientidest siin piirkonnas puudust ei ole, hoopis majanduse jahenedes on nõudlus reklaami järgi tublisti tõusnud. Reklaami tellijaid võib liigitada kaheks: nimelt väikefirmad, kes tellivad omale reklaami väikeses koguses ja suurfirmad, jaekaubandusettevõtted, kes tarbivad uuenevat reklaami päevast päeva. Väga suured mahud on välimeedia valdkonnas, kus reklaam vahetub väga kiiresti ja klientide leidmine sellest valdkonnast on ettevõtte suureks prioriteediks.
Valgustingimused vees halvenevad sügavuses, see on mõjutanud näiteks fotosünteesipigmente (aktiveerumine teise lainepikkuse valgusele, klorofüllist erinevad pigmendid) ja loomade nägemisorganeid (lisaks kehvale valgusele suurendab vesi nähtut). Pikema lainepikkusega kiirgused neelduvad vees üldjuhul ennem, kõige sügavamale jõuab sinine kiirgus (UV neeldub esimestes meetrites). Gaaside lahustuvus vees suureneb jahenedes, gaase haaratakse õhust vette paremini kärestikulistes ja kiirevoorulistes jõgedes. Seetõttu elavad suurema hapnikunõudlusega kalad (nt lõhilased) just näiteks Skandinaavia kärestikulistes jõgedes. CO2 mõjutab omakorda vee happesust (on happeline oksiid), paljud merevee soolad aga suurendavad vee aluselisust (keemiliselt: tugeva aluse ja nõrga happe soolad). Enamus maakera veekogudest on
(2013) on gümnaasiumilõpetajaid rekordiliselt vähe ning sihtrühm on järgnevate aastatega 14 veelgi kahanemas. Lisaks uuris praktikant seost üldiste majandusnäitajate ning EHTE-sse riigieelarvelistele õppekohtadele õppimaasumise aktiivsuse vahel. Üllatuseks leidis praktikant, et majanduse jahenedes õppimaasujate hulk tõusis. Uurimuses selgunud info põhjal tegi praktikant juhatusele ettepaneku suurendada turundustegevuste osakaalu just nendel aastatel, kui töötus on kõrge ja muud majandusnäitajad on languses. Ettepanek kiideti heaks, kuid tegusid ei järgnenud – turundustegevuste laiendamiseks vahendite eraldamist ei kiidetud heaks. 2013/2014 õppeaastal avati kaugõppe õppevorm ning arvestades selle vähest reklaami ja
rakendamisel hoonete projekteerimisel Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel elamute projekteerimisel Eestis võib sisetemperatuuri määramisel lähtuda standardis EVS 916 (Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251) esitatud temperatuuri piirsuurustest või asjakohastest mõõtetulemustest (vt joonist NA.2). Kuigi sisetemperatuur võib kütteperioodil olla ka konstantne, osutavad mõõtmised sisetemperatuuri väikest alanemist väliskliima jahenedes. Kui uute hoonete projekteerimisel ei pruugi olla vale eeldus, et sisetemperatuur on kütteperioodil konstantne, võib kasutada väärtust +21 °C. Hoone piirdetarindi hindamisel lähtutakse kõige raskematest sisetingimustest, mis võiksid hoone kasutamisel esineda. Nii näiteks võib juhtuda, et väikese sisemise niiskuskoormusega hoonet (nt laohoone) hakatakse kasutama kõrge niiskuskoormusega hoonena (nt toiduainete töötlemise tehas)
Tuuletõkkeks kasutati ehituspappi ja aurutõkkeks tõrvapappi. Sellise seina soojajuhtivus on 15 cm paksuse termoliidikihi puhul ca 0,6 W/m2 0K, 20 cm paksuse puhul ca 0,45 W/m2 0K. Mõnikord asendati laudadest välisvooder tellisvoodriga ja sisemine laudis krohviti või kaeti puitkiud- või linaluuplaadiga. Nende seintepuuduseks on vähene sooja- ja tuulepidavus (tuuletõkke jätkude tihedust ei peetud eriti oluliseks) ning vähene soojainerts (ilma jahenedes jahtub ka sein kiiresti). Nüüdisaegsetes puitsõrestikes kasutatakse efektiivsemaid soojusisolatsioonimaterjale (klaas- ja kivivillad) paksusega 20 ... 25 cm mitmekihilistena, kus kihtide vahel on paber, mis takistab villakihis sisemist konvektsiooni. Puitsõrestik tehakse samuti mitmekihilise ristsõrestikuna näiteks postidele 5 x 15 cm lisatakse horisontaalsed latid 5 x 5 cm ja nende peale paigaldatakse vertikaalsed latid 5 x 5 cm
Külmaprotseduure korratakse kahel esimesel haiguspäeval 10-12 korda. Enim kasutatud külmaraviviisid on külm vesi, külmakotid, külmaspreid, jää, lumi ning külmageelid. Külm aitab kaasa ainevahetusprotsesside aeglustamisele, veresooned ahenevad ja turse alaneb. Külmaravi on ka hea lihashoolduse seisukohalt tugeva treeningu või võistluse järgselt. Selle kudesid jahutav toime vähendab põletikuprotsesse ja kiirendab traumast paranemist. Verevool kudedes väheneb vere temperatuuri jahenedes 40-25 kraadini. Vere temperatuuril alla 25° C hakkab verevool kiirenema ja külmutatud koht hakkab soojenema. Seega ei tohiks jääkotti vigastatud kohas hoida kauem kui 30-60 minutit. Külmaravi kasutatakse sageli ka tugi-liikumisaparaadi krooniliste haiguste (artroos, kontraktuur) raviks. Lokaalne külmaravi sobib: · Ägedate liigese-lihaspõletike · Värskete traumade ja põletuste raviks · Operatsiooni järgsed tursed ja valud Jäävann
annaabi.ee 
