Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jaan Kaplinski “Teiselpool järve”". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaplinski, haiku, luuletus, teiselpool, toominga, haikud, lühielulugu, metafoor, isikustamine, epiteedid, karina, arras, koostamisega, professor, mulgi, tiia, õppinud, treffneri, luulekogu, idamaine, antiikkultuur, religioon, mütoloogia, toetub, sääsed, pealkirjad, luuleteos, sõnastus, luuletustes, luulevorm, barbarus, vakka, rohtu, kollasedVÕRU Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduslik keskus. Linna läbib PeterburiPihkvaRiia raudtee ValgaPetseri raudteelõik ja TallinnTartuVõru Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu j
Rakvere Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis tänasel kujul 2004. aastal.[
NARVA Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim. Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinn- Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool. Ida-Virumaa kesasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel ida pool. Narva linna pindala on 68,95 km²[4], sh linna põhiosast eraldatud ja Vaivara valla territooriumiga ümbritsetatud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindalad on vastavalt 5,08 km²[5] ja 0,58 km². Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib Narva klindilõik. Narva aladel ja selle ümbruses on elatud j
Renessanss vs 21. sajand Renessanssi ajal tehti palju maade avastusi, teaduses tehti uusi avastusi ja leiutati ka trükikunst. Trükikunsti leiutas J.Guttenberg. O.Petrucci leiutas sel ajal ka nooditrüki. Nendega seoses muutus Euroopa poliitiline pilt. Samuti sündis uus kultuuri- ja ühiskonnamudel. Alles renessanssi ajal hakati seostama teost ja autorit. Varem oli kõik nagu jumala loodud ehk siis ananüümne ja püha oli ainult teos, nüüd see muutus. Selle muutuse ajal hakati väärtustama loovat kuntsnikku ja tema isikupära. See on jäänud püsima ka tänapäeval. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu. Lutheri seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada, kuid Lutheri eestvõttel loodi uus teoloogiline autoriteet – Pühakiri. Humanism kujunes välja linnakultuuri tingimustes. Suuremat tähelepanu hakati pöörama ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Humanismis avaldus e
Leyte merelahing Kristiina Toomik Lagedi Kool 2015 23.-25 .(26) Oktoober 1944 Leyte lahes, Filipiinide idaservas Üks suurimaid ja keerukamaid mereväe lahinguid ajaloos USA vs Jaapani Impeerium Enne Lahingut 1942. aasta 6 mai vallutas Jaapan Filipiinid USA´lt. Jaapan soovis Suure Ida-Aasia Õitsenguruumi kuid kõik mis Filipiinidelt võtta andis, läks Jaapanile sõja pidamiseks USA, Inglismaa, Hiina, Hollandi ja teistega. USA sõjaväe laevastik ja lennuvägi tugevnesid, kuna sõjatööstused ei kannatanud pommirünnakute all. 1944. aasta oktoobri keskpaigaks oli sõda kestnud ligi 3.a. Vahetult enne lahingut 17. oktoobri hommikul kell 8.00 alustasid ameeriklased oma taassissetungi Filipiinidele. 17. oktoober alustas USA leyte idaranniku tulistamist . Tulistamine kestis 3 päeva 20.oktoobri hommikul algas USA maandumine Leytele. Armee suurused. USA´l oli nii varustuse kui ka sõduritega suur
Viimsi Keskkool Maria-Eliise Muinaste VENE TSAARIRIIG LÕPP TSAAR NIKOLAI II Referaat Juhendaja: Jana Tiits Viimsi, 2015 SISSEJUHATUS Venemaal olid rasked ajad, sest tsaar niiöelda ei hoolinud oma inimestest. Kuid ka tsaaril endal oli raske aeg, sest tema tegi enda meelest õigeid otsuseid. Tsaari eluajal mõeldi välja plaane tsaari kukutamiseks ning lõpuks see plaan ka töötas. VENEMAA VALITSEMINE Venemaad valitsesid tsaarid. Nendel oli piiramatu jõud, sest rahvas uskus, et tsaarid saavad oma jõu otse jumalalt. Vaid kõrgest soost inimestele olid riigiasjad teada, nende hulgas samuti ka tsaar. Tavainimestele oli rangelt keelatud niiöelda riigijuhtimine, vaid kõrgest soost inimesed võisid sellega tegeleda. Tavainimesed polnud sellega kohe üldse rahul. Nad nõudsid hoopis suuremaid õigusi ning vabad
Jaan Rekkor Pärnukudseharidus keskus Käroli Rand PT-13 Elulugu Jaan Rekkor (sündinud 3. aprillil 1958) on eesti näitleja. Ta lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Õppis aastatel 1976–1978 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009. aastast mängib Jaan Rekkor seriaalis "Kättemaksukontor" politseitöötajat Rein Pihelgat. Töötanud 1982. aastast Pärnu Endla näitleja Alates 2005. aastast Eesti Draamateatri näitleja Tunnustused ● 1988 Eesti teatri aastaauhind parimale meesnäitlejale ● 1990 Ants Lauteri nimeline auhind ● 2002 Eesti teatri aastaauhind parimale meeskõrvalosalisele ● 2014 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1] Eesti teatri aastaauhind 2003 parimale mees
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Hanna-Liis Karp KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Külm sõda on ajaloosündmus, mis leidis aset pärast II maailmasõda ning oli põhiliselt USA ja Nõukogude Liidu vastasseis. See toimus aastatel 1947-1991, kuid siiski pole ei alguasaeg ega lõppaeg kindlalt määrateltud. Külma sõda peetakse poliitiliseks ja majanduslikuks sõjaks, kus suurem sõjaline konflikt puudus, kuid tegelikkuses toimus mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus lääneriigid võitlesid kommunistliku riigikorra levitamise vastu. Külma sõja põhirelvaks oli tuumarelv ning sellega hirmutamine ei viinud lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt. Külma sõja algusajaks peetakse märtsi 1946, kui Winston Churchill pidas kõne, milles
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus ...................
Lota Aadla 11 C klass Asukoht Kiasma asub Helsinki kesklinnas. Sadamast jalutades umbes poole tunnikese kaugusel. Kiasma on kaasaegse kunst muuseum. Saamise lugu Kiasma projekteerimis konkurss kuulutati välja 1992. aastal. Konkursil võisid osaleda KÕIK Põhjamaade ja Baltimaade arhitektid. Lisaks neile, kutsuti veel 5 kuulsat arhitekti. Saamise lugu Konkursi võitis USA arhitekt Steven Holl. Muuseumi ehitust alustati 1996. aastal ja see avati 1998. aastal Steven Holli teoseid Kiasma muuseum Kiasma on täis uueaja moodsat kunsti. Valdavalt on tegu video- ja fotoinstallatsioonidega,aga leidub ka vanakooli tuletõrjemuuseum kus on eesti-, vene- ja soome keelsed plakatid üleval. Kiasma hoone Kiasma siseplaan Kokkuvõtteks Video Kiasmast http://www.youtube.com/watch? v=4ji_BhoMOkA Kasutatud materjal http://www.kiasma.fi/ http://www.okia.ee/blog/2010/08/disainisahtel-kiasma-moodsa-kunsti-muuseum- helsinkis/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kiasma https://www.google.e
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Arlis Lepamets Referaat Eesti riik Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................lk Sissejuhatus........................................................................................................3 1.Riigiüldiseloomustus.......................................................................................4 2.Loodus.............................................................................................................5 2.1Kliima............................................................................................................6 2.2Aluspõhja reljeef............................................................................................6 2.3Eesti maavarad.
Maardu Gümnaasium Minevik maskides Loovtöö Autor : Kristina Kralle Juhendaja : Valev Kald Maardu 2014 Sisukord Sissejuhatus Paljud meist isegi ei tea, kes olid nende vana-vana-vana (jne) isa, vana-vana-vana (jne) ema ja kuidas nad välja nägid. Tegelikult ma olin ja mingis mõttes olen selline inimene ja mul on kurb,et ma isegi ei tea, kellena need inimesed olid, milline elu neil oli,kuidas nad mõtlesid ja mida tegid. Mulle pähe kukkus sanss, kas või natuke saada teada oma perekonnast, aga mitte lihtsalt teada, millest ma võin unustada mõne aja pärast vaid teha savist inimeste nägu ehk teha maskid. Maskid võib riputada seinale, ja iga päev näha oma perekonda,keda pole rohkem elus. See on Aafrika mask, mida toob õnne. Maskidest Sõna ,,mask" etümolo
Pärnu Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal. Pärnu on Eesti suvepealinn. Pärnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu on Pärnu Linnavolikogu, mille juht on linnavolikogu esimees. Täitevvõimuks Pärnu Linnavalitsus, mille juht on Pärnu linnapea. Pärnu linnapea on 2009. aastast Toomas Kivimägi, Pärnu Linnavolikogu esimees on Andrei Korobeinik. Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot. Tähtsamad tööstusharud on järgmised: metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti); keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat); tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus c
Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool KRISTJAN RAUD Referaat Koostaja: Indrek Kuusk 9.Klass Juhendaja: Õp. Ulvi Unt Kambja 2014 Kristjan Raud Sündis 22.oktoobril 1865. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli. Ta oli Noor-Eesti seltsi haritlaskonna liige ja oli kaasatud ka Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töö
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve linnapea on Jevgeni Solovjov. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb 3 suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal ca 255 milj. €. Nitroferti keemiatehas lõp
Järva-Jaani Gümnaasium POPKUNST uurimstöö Kristina Kasemägi Maris vanna Järva-Jaani 2014 POPKUNST AJALUGU Popkunsti on õigusega peetud kõige ameerikalikumaks osaks II maailmasõja järgses avangardismis. Siiski tärkas popkunst kõigepealt Inglise maalikunstis ja Inglismaalt on pärit ka selle kunstivoolu nimi. 50-ndate aastate keskpaigas hakkas Inglise kunstikriitik Lawrence Alloway kasutama sõna ,,popkunst", esialgu küll ainult nn. massikunsti kohta. Varsti aga tähistas termin ,,popkunst" selliseid teoseid, mis kasutasid massikunstist või laiemalt võttes kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning järgmisel aastal korraldas ta kaks manifestnäitust ,,Independent Groupile", mis loodi kunsti ja argielu lähendamiseks. Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art), tähistab rahvapärasest kultuurist (massikultuurist
Orissaare Gümnaasium Taipoks Uurimistöö Autor: Jaana Kauber 9. klass Juhendaja : Orissaare 2014 Sissejuhatus Valisin uurimistöö teemaks taipoksi, sest teema tundus huvitav ja inspireeriv. Olen taipoksiga tegelenud üle aasta. Loodan, et rohkem inimesi hakkab tegelema selle alaga, kuna Eestis pole see hetkel väga populaarne. Paljud inimesed ei teagi, mis taipoks endast päriselt kujutab. Uurimustöö eesmärk on teada saada rohkem taipoksi kohta. Otsisin infot internetist ja mind aitasid paljud inimesed. Abi oli vaja vormistust tehes. Info oli inglise keeles, mis tuli tõlkida eesti keelde. Minu uurimustöö uurimisküsimus: miks tehakse enne võistlust traditsioonilist tantsu? Olen näinud traditsioonilist tantsu võistlustel, seepärast küsisin teiste inimeste käest nende arvamust. Küsitlesin paari inimest, et teada saada. mida nemad arvavad traditsioonilise tantsu rituaalist. Kokkuvõttes selgus, et
Eduard Wiiralt Viinistu Kunstimuuseum Elina Rosenbaum 7.A Tallinna Tehnikagümnaasium Viinistu Kunstimuuseum Asub väikses kalurikülas,endises kalatööstus hoones. Avati 2002.aastal. Asutaja Jaan Manitski. Viinistu Kunstimuuseumis asuvad erilised silindri kujulised näitusesaalid. Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20. märts 1898. Suri 8. jaanuar 1954. Peamiselt tegeles graafikaga kuid ka maalikunstiga. Terve tuba täis Wiiraltit Viinistul oli terve ruum pühendatud Wiiraltile. TEOSEID : Lamav tiiger Minu lemmik teos Minu lemmik on ,,Lamav tiiger". See teos on mu lemmik, sest arvan, et see teos ühitb minuga.Tiiger on kiskja ja nagu minagi võin vahest kurjaks saada ning sellelt teoselt paistab,et tiiger on vahel õrn,leebe ja rahulik nagu minagi. Selle teosega tekkis mul ka paar küsimust : Kuidas suutis tiiger püsida nii kaua kuni Wiiralt teda maalis ?! Kes julges tiigri
ANSABEL APELSIN algus Ansambel Apelsin alustas 12.mail 1974.aastal, kui astuti üles ETV ekraanil Mati Talviku saates "Suveõhtu". Nime pani ansamblile Tõnu Aare: miks mitte Apelsin hea, mahlane, rõõmsameelne, meeldib nii vanadele kui noortele ja saadaval ainult pidupäeviti (siis olid meie maal sellised ajad). Esimesse koosseisu kuulusid Tõnu Aare, Ants Nuut, Harry Kõrvits ja Jaan Arder. Saatuse tahtel saadeti viimane aga 1974. aastal Siberisse aega teenima. 1975.a. lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Nuude oli Aare sõnul eriliselt tore leid. «Avastasime ta Arderiga Pirita restoranist, kus ta vahel laulmas ja end näitamas käis,» meenutas ta. «Tavaliselt ta ise lava peale ei tulnud, vaid laulis lava tagant, sest muidu ei mahtunud teised poisid kitsukesele lavale ära.» KoosseisTõnu Aare - vokaal, akustiline ja elektrikitarr, suupill, banjo, mandol Ants Nuut - tromboon, tuuba, bariton, vokaal Jaan Arder - vokaal, akustiline kitarr, mandoliin, steelg
Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. maa Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. *Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss *2 kuud: Phobos ja Deimos, *Phobos on väiksem kui Deimos* Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877, *Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta kolm korda ööpäevas
......................................................................................... ...................................lk.5 4.Autasud................................................................................................... .....................................lk.6-7 Kasutatud materjalid................................................................................................... .....................lk.8 Sissejuhatus Jaan Kaplinski on Eesti poeet. Ta on luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kaplinski on sündinud 12. Jaanuaril 1941 aastal. Jaan Kaplinski on poola rahvusest, õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp- Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Tema areng on olnud luuletajana pidev. Tema luuletused on rõhutatult kõnelised, neis poeteeritakse
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2. Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias. Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavöötmes. Aastas on võimalik saada 2-3
annaabi.ee 
