Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anumahlapuu
Õppematerjali autor
Eesti keel IV Anu Mahlapuu Hindeline ülesanne 1: IV kursuse lugemisülesanne I LUGEMINE Loe läbi Eesti Koostöö Kogu analüütiku Inger Lillese artikkel „Eesti noored, kas mugavad äraolijad?“ (Eesti Päevaleht, 02.12.2009) ja lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Vastamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50-100 sõna. 1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noorele inimesele senisest enam kaasa andma? (10 punkti) 2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse vallas veel lapsekingades“. (10 punkti) 3. Millised on autori väitel tänapäeva Eesti noored ja mille poolest nad teiste Euroopa riikide noortest erinevad? Esita ka oma seisukoht ja põhjenda seda vähemalt 2 argumendiga
,,Eesti noored, kas mugavad äraolijad?" 1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma? Teksti autori meelest pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses liialt vähe tähelepanu sellele, et koolipingist sirguks tubli, tegus ning omavastutusega kodanik, kelle põhitegevusalaks ei ole olla laisk. Autori sõnul peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma teadmisi selle kohta, kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldus väärseid suhteid teiste inimestega. Teksti
toime tulla. Tema arvates võikski noortele õpetada näiteks: kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldusväärseid suhteid teiste inimestega? 2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse vallas veel lapsekingades“. (10 punkti) See tähendab, et Eesti noored ei ole väga aktiivsed ühiskonna elus. Ei tehta MTÜ-si, ei osaleta neid puudutavatel üritustel, ei kuuluta mõnda organisatsiooni jne. Mõned noored kindlasti teglevad eel pool toodud näidetega, kuid neid on vähe ning see tõttu olemegi kodanikuaktiivsuse vallas alles lapsekingades. Autori arvates tuleksgi hakkata noortesse süstima kodanikuaktiivsust. 3. Millised on autori väitel tänapäeva Eesti noored ja mille poolest nad teiste
..........................................................................11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees...............................................................12 3.3. Küsitluse analüüs..............................................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3
Toronto Ülikooli emeriitprofessori tiitli. Praegu jätkab ta oma tavalist seitse- päeva-nädalas tööstiili Rotmani Uurimisinstituudis (Rotman Research Institute at Baycrest Centre) kognitiivse neuropsühholoogia sektori juhatajana. Igal aastal veedab ta paar kuud Washingtoni Ülikoolis (St Louis), kus ta hoiab Clark Way Harrisoni külalisprofessori õppetooli, ja mõned nädalad Tallinnas, kus ta huviga jälgib imepäraseid muutusi Eesti elus. Kõik kolleegid teavad tema Eesti päritolu, mis on tema karismaatilisuse lahutamatuks koostisosaks. See oli ka üheks põhjuseks, miks Tallinn muutus korraks maailma mälu-uurimise pealinnaks. Tulvingu poolt Tallinnas korraldatud konverents tõi Eestisse koguka osa mälu uurimisega seotud eliidist. Kuna selle kokkusaamise ettekannete põhjal välja antud raamatu pealkiri kuulutab "Tallinna konverents", siis tekitas see mälu-uurimise ja Eesti vahele veel ühe püsiva seose (Tulving, 2000).
J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased. Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega. . ARVAMUS J.Russeau „EMILIE“
kasutamise kokkuleppe autoriga ühe aasta jooksul) ja tagastatakse autorile kirjaliku avalduse esitamisel. Õpilaste praktiliste töödega seonduvaid materjale kasutatakse kooli õppetegevuses, kooli tutvustavates trükistes, kooli õppematerjalidena jne. 16 GÜMNAASIUMI PRAKTILISE TÖÖ LÄBIVIIMISE JUHEND KUNSTIS. LISA 1 TIITELLEHE VORMISTAMISE NÄIDIS Tartu Kunstigümnaasium LÕUNA EESTI MAASTIKUMAAL Praktiline töö EESNIMI, PEREKONNANIMI ...klass Juhendaja - EESNIMI, PEREKONNANIMI Tartu AASTA 17 GÜMNAASIUMI PRAKTILISE TÖÖ LÄBIVIIMISE JUHEND KUNSTIS. LISA 2 SISUKORRA VORMISTAMISE NÄIDIS Sisukord
vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasaegsete seas. On ju Kolonni ajalugu osake kogu Eesti ajaloost. Oma koht on tal Eesti taasvabanemise protsessis, sest Kolonni võib pidada võrulaste äratajaks. Enne uurimistöö kirjutamist avanes töö autoril võimalus pidada kõne Võrulaste Tahteväljenduspäeva 2009 raames toimunud ajaloo konverentsil. Oma kõne ja uurimistööga äratas ta huvi mõnes kuulajas, kes palusid luba uurimistööd levitada eesti kooliõpilaste seas.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid