kellel on õigus, sellel on jõud, mitte vastupidi Nulla regula sine exception ei ole reeglit ilma erandita Nullum crimen nulla poena sine lege Ei ole kuritegu ega karistust ilma seaduseta Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Obiter dictum muuhulgas öeldud; lõpuks; kõrvalmärkena; (ka P.S.) Omnia iura que habent cives Lubicenses Kõik õigused, mida omavad elanikud Lübeckis Oratores sunt, poetae nascuntur kõnemeheks saadakse, poeediks sünnitakse Pacta sunt servanda Lepinguid tuleb täita Quad licet Iovi, non licet bovi mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale Salus populi, suprema lex Rahva hüve olgu kõrgeim seadus Scripta manet kirjutatu jääb
possessio valdus 58. traditio vormivaba üleandmine 59. res mobiles liikuvad ehk vallasasjad 60. res immobiles liikumatud ehk kinnisasjad 61. ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata 62. ius utendi õigus asja kasutada 63. ius disponendi õigus asja käsutada 64. servitus servituut 65. ususfructus kasutusvaldus 66. occupatio hõivamine, vallutamine 67. usucapio igamine 68. actio negatoria negatoorhagi 69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70. iura in re aliena õigused võõrale asjale 71. ius in rem asjaõigus 72. ius in personam 73. paterfamilias perekonnapea 74. patria potestas isavõim 75. tutela eestkoste 76. cura hooldus 77. capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine 78. capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine 79. capitis deminutio maxima õigusvõime suurim piiramine 80. cives Romani Rooma kodanikud 81. persona sui iuris õiguslikult iseseisev isik 82
Rooma eraõigus Asjaõigus ja õigused võõrale asjale Asjaõigus (ius in rem) Valdus(posessio) Omandiõigus(dominium) Õigused võrale asjale(Iura in re aliena) Pant Servituudid Pärilik rent Hoonestusõigus Fiducia cum creditor Reaalservituudid Isiklikud servituudid Viljakasutus Pignus Asja eluaegne kasututamisõigus Hypotheca Külaservituudid Linnaservituudid Actus Iter Via Aquaeductus Õigus elada võõras majas Õigus kasutada võõra orja tööd Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks
Ex ante Enne teo toimumist Ex parte Ühe osapoole poolt Expressis verbis Sõnaselgelt, rõhutatavalt Habeas corpus Olgu sul keha! Olgu sul alus! i.e. See on, see tähendab In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks Inter alia Muu hulgas Iura novit curia Kohus tunneb seadusi jus Õigus Jus cogens sunniõigus Jus gentium Rahvaste õigus Lato sensu Laiemas mõttes Lex Seadus Lex specialis eriseadus Lex specialis derogat legi generali Eriseadus tühistab üldise
42. sui generis- isesugune, eripärane, omanäoline 43. ne bis in idem- ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest (kui on langetatud otsus kuriteo toimepanemise eest, ei või samas asjas uuesti protsessi algatada) 44. versus (v; vs)- vastu 45. erga omnes- kõikide suhtes (kehtiv kohustus) 46. habeas corpus- olgu sul keha! olgu sul alus! (spetsiaalne väljend isiku kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimiseks angloameerika õiguses) 47. iura novit curia- kohus tunneb seadusi 48. status quo- valitsev olukord; valitsev seisund (hetkel või möödunud ajavahemikul) 49. ab ovo- algusest alates 50. mutatis mutandis- vajalike muudatustega 51. nemo tenetur se ipse accusare- mitte kedagi ei kohustata end ise süüdistama 52. ultra vires- üle volituste ehk võimupiiride; üle jõu 53. ultima ratio- viimne vahend; viimne abinõu; äärmine vajadus 54. reformatio in peius- muudatus halvemuse poole (edasikaevatud kohtuotsuse muutmine
Ladina juriidiline terminoloogia 11.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-6, 8, 9, 12, 13 (gerundium), 15-18, 20 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 2) Tõlkida tekstist 21 (lk 31) laused 1-21. Partitsiipide kohta lähemalt lk 127. 3) Harj 30 (lk 87): süüdistav hageja – valitsev kuningas; õigeksmõistetud kohtualune – kirjutatud seadus. 4) Kaasa võtta arvestuse materjalid ja verbi koondtabel, vt ÕIS. 1. ius disponendi – õigus käsutada , ius possidendi – valdamise õigus/õigus asja vallata, ius utendi – kasutatamise õigus..omandiõiguse peamised elemendid 2. culpa in custodiendo – hooletus järelevalve teostamisel, culpa in eligendo - hooletus abiliste valimisel, 3. culpa in faciendo – isiku süü tegude sooritamises, culpa in non faciendo – isiku süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 4. Iter est ius eundi per fundum alienum – teekond on minemise õigus võõrale maale? Per = läbi minemis...
7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad 10. res nec mancipi- mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15. ius in rem- asjaõigus 16. iura in re aliena- õigused võõrale asjale 17. praetor peregrinus- võõramaalaste preetor (lahendas võõramaalaste tüliküsimusi) 18. praetor urbanus- linnapreetor (lahendas Rooma kodanike tüliküsimusi) 19. in iure- kohtus, preetori ees; tsiviilprotsessi esimene staadium 20. in iudicio- kohtus, kohtuniku (iudex) ees; tsiviilprotsessi teine staadium 21. ius est ars boni et aequi- õigus on teadus heast ja õiglasest 22. bona fides; bona fide- hea usk; heas usus, heauskselt 23
res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad 10. res nec mancipi- mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15. ius in rem- asjaõigus 16. iura in re aliena- õigused võõrale asjale 17. praetor peregrinus- võõramaalaste preetor (lahendas võõramaalaste tüliküsimusi) 18. praetor urbanus- linnapreetor (lahendas Rooma kodanike tüliküsimusi) 19. in iure- kohtus, preetori ees; tsiviilprotsessi esimene staadium 20. in iudicio- kohtus, kohtuniku (iudex) ees; tsiviilprotsessi teine staadium 21. ius est ars boni et aequi- õigus on teadus heast ja õiglasest 22. bona fides; bona fide- hea usk; heas usus, heauskselt 23
omandada); okupatsioon, võõra riigi territooriumi vallutamine; karistatav valduse äravõtmine usucapio igamine (asja omandamine selleks ettenähtud valdamistähtaja möödumisel) actio negatoria negatoorhagi (asjaõiguslik hagi omandiõiguse rikkumiste kõrvaldamiseks, mis ei ole seotud valduse kaotusega) rei vindicatio vidikatsioonihagi (asja võõraste ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi) iura in re aliena õigused võõrale asjale ius in rem asjaõigus ius in personam nõudeõigus; isikuline õigus pater familias perekonnapea (pereisa Roomas, kellel algselt oli võim pere liikmete elu ja surma ning perekonna vara üle) patria potestas isavõim (oma laste üle Rooma õiguses) tutela eestkoste cura hool, mure, hooldus; järelvalve, haldamine, kaitse capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine Roomas (isiku perekondliku seisundi muutus)
20. Obligationes ex delicto – õigusrikkumisest tulenevad kohustused; obligationes quasi ex contractu – nagu lepingurikkumisest tulenevad kohustused 21. corpus togatorum-toogakandjate ühendus, juriidilise haridusega isikute või advokaatide kolleegium; auctoritas patrum-senati otsus 2 IV 1. Vis legis.- seaduse jõud. Ratio legis -seaduse mõte/eesmärk 2. Ius belli ac pacis-õigus sõjale ja kokkuleppele 3. Sunt et belli, sicut pacis iura- nagu sõjaõigused, nii ka rahuõigused 4. De iure- Juriidiliselt De facto- faktiliselt 5. Urbi et orbi- linnale(Rooma) ja maailmale 6. Homo homini lupus est- Inimene on inimesele hunt 7. cum grano salis-mitte sõna-sõnalt võetuna, enam-vähem tõele vastavalt, (koos soolateraga) 8. O tempora,o mores(Cic)- oh ajad, oh kombed 9. Crimina extra ordinem- erakorralisele menetlusele kuuluvad kuritööd 10. Repetitio est mater studiorum-Kordamine on tarkuse ema 11
Adoptio – lapsendamine Emancipatio – eriline tehing, kus isa vabastab poja Peculium (perekonnas) – isad andsid oma täiskasvanud poegadele teatava vara iseseisvaks majandamiseks Tutela - eestkoste Tutela dativa – riigivõimu poolt määratud eeskoste Tutela impuberum – eeskoste alaealiste üle Cura – hooldus Cura minorum – hooldus alaealiste üle (alla 25. aastane isik) Res - asi Ius in rem - asjaõigus Dominium /proprietas/ -omandiõigus Iura in re aliena – õigus võõrale asjale Possessio - valdus Res mancipi – mantsipeeritavad asjad Res nec mancipi – mitte matsipeeritavad asjad Mancipatio – formaalne tehing In iure cessio – omandiõiguse loovutamine kohtus Traditio – lihtne vormivaba üleandmine Res mobiles - vallasasjad Res immobiles - kinnisasjad Ager publicus – Rooma riigimaa Res in commercio – käibeline asi Res extra commercium – käibevälise asja müümine
Kuna praegu kehtiva asjaõiguse juured pärinevad Rooma õigusest, siis käesolevas referaadi eesmärk ongi anda ülevaade Rooma omandiõigust ning võrrelda seda tänapäeval Eestis kehtiva omandiõigusega Asjaõigusseaduse põhjal. Käsitletud on omandiõiguse sisu, mõistet, piiranguid, kaasomandit ja omandi kaitset. Asjaõigus üldmõistena koosneb erinevatest instituutidest: omandist (dominium, proprietas), valdusest (possessio) ja õigustest võõrale asjale ehk piiratud asjaõigused (iura in re aliena). Tavakeeles omandit valdusest tavaliselt ei eristata, juristi jaoks aga on erinevus suur. Omanik on ainult see, kellele asi tõeliselt asjaõiguse järgi kuulub ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on.3 Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D. 41, 2, 12, 1 -
mitteomanikud teisel pool). - Need on ABSOLUUTSED õigused. Obligatsiooniõigus on suunatud kindla, konkreetse isiku vastu- ta on seega relatiivne(suhteline) õigus. Omanik võib oma asja igalt isikult välja nõuda, ostja võib ostetud asja üldreeglina nõuda vaid müüjalt, mitte kolmandalt isikult, kellele müüja asja andis! Asjaõigused jagunevad kahte rühma: 1) omandiõigus (dominium) 2) õigused võõrale asjale ( iura in re aliena) Peale nende asjaõiguste omab erilist õiguskaitset iselaadi asjaõiguslik üksus - valdus (possessio), mida tuleb lahus hoida omandiõigusest. RES- ASI Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine? ASJAD JA NENDE LIIGITUS res- asi (sellel terminil on väga lai tähendus) res mancipi- vana kviriitliku omandi objektid ja nimelt maad(k.a majad) Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. res nec mancipi- majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. ..
ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel
Riia õigus (Hamburgist pärit) Kulmi õigus Brandenburgi õigus Neumarkt-Magdeburgi õigus Lõuna-Saksa linnaõigus 2.3. Linnaõiguse reformatsioon Rooma õiguse retseptsioon. 3. Lüübeki linnaõigus 3.1. Lüübeki linnaõiguse teke Lübecki linnaõigus tekkis 12. sajandi keskel Saksamaal ning kujutas endast linnas kehtinud tavaõiguse ülestähendamist. Lübecki linnaõiguse ajalugu algas Heinrich Lõvi akti iura civitatis honestissima'ga. Lübecki linnaõiguse õitseaeg kuulub 14.-15. sajandisse, kuid kuni 16. sajandini puudub ühtne tekst, st kasutati erinevaid käsikirjalisi õiguskoodekseid. 1586. aastal ilmub esmakordselt trükis uus süsteemne redaktsioon, mis oli ka ülem-saksakeelne (varasemad redaktsioonid olid ladina või alam-saksakeelsed). 1586. aastal ilmunud trükises oli 418 artiklit, 6 raamatut ja 61 peatükki. Tegelikult tuleb silmas pidada, et keskaegsed koodeksid ei olnud
Esimene juriidiline eesti keelene ajakiri hakkas seal ilmuma. 1809. a läks Soome Vene Impeeriumi koosseisu. Õigusteaduskond viidi esimesena vene keelde, sest oli vaja kohtusüsteem vene keelseks muuta. Tööd said need, kes olid saanud hariduse reformitud kohtus. LÜBECKI LINNAÕIGUS 1157. aastal põles Lübeck pea tervikuna maha ning seejärel asustati praktiliselt uus linn, millele Saksi hertsog Heinrich Lõvi andis oma privileegid – iura civitatis honestissima. Seda akti peetaksegi Lübecki õigusloo alguseks. Lübecki õigus levis peamiselt ida suunas. Linnad, mis asusid mere või suurte jõgede ääres, olid juba oma asupaiga tõttu orienteeritud kaugkaubandusele. Selliste linnade kaupmehed pärinesid sageli Lübeckist ning lähtusid omavahelises asjaajamises Lübecki õigusest. 1400. aasta paiku elas selle õiguse järgi üle 300 000 inimese. Kuni 16. sajandi teise pooleni puudus Lübecki õiguse etalontekst. 1586
KUIVÕRD SELLEST OLENEB KOHTU POOLT TEHTAVA LAHENDI LÕPPJÄRELDUS, MIS PEAKS OLEMA LEGITIIMNE, ÜHISKONNAS AKTSEPTEERITAV. KOHTUMENETLUSE ESMANE EESMÄRK ON VÄLJA SELGITADA TÕDE JA TÕENDAMINE ON SELLE EESMÄRGI VAHEND??? Tõendamisese: Õigusajalooline põhimõte da mihi facta, dabo tibi ius ( anna mulle faktid ja mina annan sulle õiguse). Faktiliste asjaolude esitamise ülesanne on pooltel ja õiguse tundmise ülesanne kohtunikul (iura novit curia- kohus tunneb õigust). Otsuse tegemiseks on vajalikud faktilised asjaolud ja tõendid. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagimenetluses: 1.hagi alus ( hageja poolt), 2.vastuväidete alus(kostja poolt), 3.vastuhagi alus(kostja poolt) 4. vastuväide vastuhagile( hageja poolt). Tõendamisesemeks võivad olla: 1.positiivsed faktid, 2.negatiivsed faktid.
Vasallile antud läänis oli tal küll kohtuvõim, kuid talupoeg oli isiklikult vaba ja oma maa omanik. Talupoega puudutav töökohustus oli esialgu ainult kõiki ristituid hõlmav kohustus sooritada üldisi töid (hoida korras teed ja sillad, ehitada kirikuid, preestrielamuid ning linnuseid). Hilisel keskajal suurenes talupoegade kohustus mõisatele tööd teha, mis peatselt, kui levis sunnismaisus, viis talupoja mõisast täielikku sõltuvusse ja vasalli meelevalla alla. Iura christianorum Alistumislepingutes keskajal ettenähtud kristlaste kohustused, mis sisaldasid lisaks ristimisele ja preestrite ülalpidamisele ka avalikke töid, väeteenistuskohustust ja makse. Adratalupojad täitsid kõiki kohustusi, mida tollal ette nähti. Ministeriaalid Vähesed Liivimaale saabunud sakslastest vasallid olid oma kodumaal olnud rüütliseisuses aadlikud. Sisserännanud sakslased olid kodumaal olnud sotsiaalselt
1) koostatud asi (corpus ex contingentbus) näiteks laev, maja 2) asjade kogum (corpus ex distantibus) näiteks loomakari, raamatukogu 3) asja osa (pars) 4) päraldis (näiteks maamajapidamises instrumentum fundi) ja peaasi 5) vili (fructus) c) omandiõiguse ja valduse eristamisest Asjaõigus üldmõistena koosneb erinevatest instituutidest: omandist (dominium, proprietas), valdusest (possessio) ja õigustest võõrale asjale ehk piiratud asjaõigused (iura in re aliena). Tavakeeles omandit valdusest tavaliselt ei eristata, juristi jaoks aga on erinevus suur. Omanik on ainult see, kellele asi tõeliselt asjaõiguse järgi kuulub ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on. Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D
Rakendaja ei tohi hüpoteesi suhtuda pealiskaudselt. Rakendaja peab ka tegema kindlaks asjaolude sisu, see on raske tavakeele ja õiguskeele erinevuse tõttu, nt tahteavaldus juriidiliselt ja tavaliselt. Rakendajaid, eriti kohtunikke, aitab protsessiõigus. Jutt on tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikatest. Tsiviilprotsessis on dispositiivsuse põhimõte kohus tugineb poolte tõenditele ja asjaoludele. Neid ettekantud asjaolusid hindab kohus, sest kohus tunneb õigust (iura novit curia). Neid asjaolusid, mille osas ei vaielda, käsitletakse tõestena, esitamata tõendeid ei pea arvesse võtma. Kriminaalprotsessis on määrav tõe väljaselgitamise e kohtuliku uurimise printsiip kohtunik pole seotud sellega, mida ,,pooled", s.o prokurör või kaitsja väidavad. Süüdistajal lasub tõendamise koormis. Süüdistatavale peab tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja ei ole võimeline seda tegema, peab tegema õigeksmõistva otsuse (in dubio pro reo).
ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel
kehtivusest. Vanuse ehk järjekohapõhimõte- Piiratud asjaõiguse järjekoht määratakse selle tekkimise aja järgi, varasemat õigust eelistatakse hiljem tekkinud õigusele. Liitumispõhimõte- Kõik, mis ühendatakse maa kui peaasjaga, omandab sama õigusliku seisundi, mis kehtib maatüki suhtes ASJAÕIGUSTE JAGUNEMINE Jagunevad kahte liiki Omand (dominium)– kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle Piiratud asjaõigused (iura in re aliena) annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata aga omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis
annaabi.ee 
