Lumesadu, kingisadu, pildisadu... Käisin esmaspäeval 21. detsembril näitusel "Lumesadu, kingisadu, pildisadu...",Eesti Rahvusraamatukogus. Tegemist oli Eesti Rahvusraamatukogu töötajate poolt välja pandud fotonäitusega. Näitusel saime teada, mida peavad raamatukogutöötajad nii huvitavaks-kauniks- intrigeerivaks, et nad soovivad seda pildile talletada ja vaatajatega jagada. Esimese korruse seinale oli kokku kogutud päris suur hulk pilte. Fotod olid paigutatud raamidesse ning rippusid seinal. Tegemist oli jõulunäitusega, mis oli mõeldud raamatukogu külastajatele tasuta. Kokku oli kogutud kild killu, pilt pildi haaval rahvusraamatukogu töötajate maailmast väljaspool tööd. Piltide teemad varieerusid äärmusest äärmuseni. Oli pilte rallisõiduautost, üritustest, lemmikloomadest, inimestest kui ka loodusest. Loodusfotod olidki ehk kõige maagilisemad. Näituse esikfotoks oli foto rallisõiduautost, mis...
Riinu Ansper, 12a Retsensioon Romantika-romantika... Reedel, 15. oktoobril käisin Ajamaja galeriis kiikamas Maris Ojasuu fotonäitust. Ojasuule on fotokunst nii töö kui ka hobi. Vabal ajal pildistab neiu situatsioone, mis teda inspireerivad. Tema motoks ongi see, et tõelist kunsti saab teha vaid kire ja armastusega. Näitusel pole ühest pealkirja, mis on üsna mõistetav, kuna käsitletavad teemad on üsna erinevad. Näituse 3 põhiteemat on kenasti jaotatud ka kolmele eri korrusele. Tervikuks saab pildikogu tänu üldise meeleolu ühtsusele. Nimelt on näitus sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantiline ja mõtlik-unistav. Reaalsuse kujutamine on tagaplaanil (nii mõnigi pilt on fotomontaaz) ning tähtsaim on lüürilisus. Esimesel korrusel on väljas pildid baleriinidest. Need on võrreldes üle...
Retsensioon Käisin kolmel erineval kunstinäitusel. Esimesena Raul meele näitusel “Dialoogid Lõpmatusega”, kus eksponaadid jäid meelde enda originaalsuse ning sõnapuslede poolest. Teisena näitusel “Surm ja Ilu”, mis oli tervenisti gooti stiilis ning oli meeldejääv enda õõvastava ning ilusa koosluse pärast. Kolmandana külastasin Kadriosu lossi näitust, mis oli Madalmaade maalikunsti teemaline. Maalid olid pigem suuremõõtmelised ning lähemal uurimisel ka tähelepanuväärselt detailirohked nagu tol ajal kombeks oli. Kõige rohkem oli mulle meeltmööda näitus “Surm ja Ilu”. Klassikalisele ilumõistele heidetakse ette idealiseerivat käsitlust – leitakse, et “ilu” on tänapäevase tegelikkusega toimetulemiseks liiga piiratud mõiste. “Ilusa” asemel on kasutusel mõiste “huvitav”, mis võimaldab näha ilu ka ebatavalises ja inetus. Inimesed igatsevad põnevust enam kui ilu – selle põhjust nähakse kaamera valimatu...
Retsensioon Vabaduse utoopia Nagu nimestki võib aru saada, on tegemist utoopiliste teostega. Näitus on vaatamiseks välja pandud KUMU's. Seadsingi sammud sinna poole. Näitusel olevad teosed on maailtud 1950. aastatel. Just seda perioodi tajus ühiskond kevadise jääminekuna, sest toimus Stalinismi näilik kokkuvarisemine. Kunsti populaarsus kasvas plahvatuslikult. Selle perioodi üks esindajai maalikunstis oli Olav Maran, kelle töö ,,Kuu katuste kohal", mis on maalitud 1966. Aastal, kujutab kaunist talve, kus paks lumi on katnud maali esiplaanil olevad hoonete katused ning kogu ümbruse, kõrgel majade kohal on paistmas suur kollakas-oranz kuu. Saalis edasi liikudes selgub peagi, et portreesid sellel perioodil eriti ei maalitud, kuid neid leidub siiski, näiteks võib tuua Efraim Allasalu maali ,,Naine mustas kübaraga" (1963). Ka skulptorid tegelesi...
Näituse retsensioon Kondase Keskus Viljandis Paul Kondase püsiekspositsioon Viljandi, Pikk tn. 8 Kunstiliik naivism Kunstnikust: Paul Kondas oli Suure-Jaanis ja Viljandis tegutsenud nn. pühapäevamaalija. Kondas töötas Viljandis õpetajana, vabal ajal aga maalis, musitseeris, kirjutas luuletusi ja tegi näitemänge. Kondase mitte eriti arvukas naivistlik looming sündis enamasti pensionieas 1950. aastatest kuni 1980. aastate alguseni. Kunstniku eluajal ei toimunud Viljandis ühtki tema isiknäitust, esmakordselt sai tema loominguga tutvuda 1983. aastal Tartu Kunstimuuseumi korraldatud näitusel "Väljaspool suurt kunsti". 1979. aastal valmis Mark Soosaare dokumentaalfilm ,,Pühapäevamaalijad", millest üks lõik on pühendatud Paul Kondasele. Ta suri 1985. aastal Viljandis. 1986. aastal ostis Viljandi muuseum 26 Paul Kondase maali. Paul Kondase keskus loodi 2003. aastal. Allikas: www.kondas....
Retsensioon Kurt Fleckenstein ,,Nii magus, kui võimalik" Tutvustus Näitus koosneb kuueteistkümnest suhkrukuubikust, igaüks on neist 60 x 60 x 60 cm, valmistatud galeriis segumasinas spetsiaalsest suhkrust (toodud kohale Saksamaalt). Iga kuubiku kohal ripub kontsentreeritud mahlaga täidetud tilguti, millest elektrimootori abil tilgub mahl ööpäeva jooksul suhkrukuubikule ning muudab selle värvi. Kuusteist kuubikut ja kuusteist päeva. Algne puhas, isegi steriilne valge kuubik muutub punaseks, kollaseks, lillaks. Kurt Fleckenstein on oma projekti väga hoolikalt läbi mõelnud: selle iga valmimissamm on ammu ja üksikasjalikult kirja pandud. Selles lööb välja Kurt Fleckensteini linna-, maastiku-, ruumiplaneerijaharidus. Ja samas on ta jätnud juhusele kaasamängimise osa: suhkrukonsistents oleneb õhuniiskusest ja-temperatuurist, mahla tilkumine elektrivoolust jne. Kurt Fleckenstein...
ERLE MAIDO 2 9.01.2015 RETSENSIOON: Külastamise kuupäev: 09.jaanuar 2015 Näituse nimi: „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ Kunstnik: Richard Sagrits, Nikolai Kormašov, Henn Roode, Ülo Sooster, Toomas Vint, Olga Terri, Johannes Saal, Jaan Elken, Tõnu Virve, Richard Kaljo jt. Ekspositsioon „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ hõlmab rohkem kui poolt KUMU neljandast korrusest. Näitus on väga laiaulatuslik – pidev stiilide vahetus ja erinevad meeleolud. Näitusel oli näha suurel hulgal väga realistlikke portreesid kui ka kunstnike vaba eneseväljendust. Näitus oli jaotatud mitme erineva saali vahel, et iga ruum saaks just anda edasi teatud ajastu õige tunnetuse....
Mida vaatasin? (teater, lavastaja, näitlejad) 2. Hinnang lavastaja tööle 3. Hinnang näitlejate tööle, 3-4 täpsemalt, miks just selline? 4. Hinnang kunstniku tööle, lavakujundus, kas ja miks sobib? 5. Hinnang muusikalisele kujundusele, ka vaikus *6. Kui on erilised tehnilised võtted, kas on hea või halb? Miks? 7. Üldmulje asjast, enda arvamus Pikkus käsikirjaliselt ~1,5 A4, arvutil vähem Parempoolne äärejoon peab olema laiem Kõige peale Retsensioon, selle alla pealkiri ...näitusest? 1. Info - kes? Kus? Millal? 2. Mis näitus (maal, graafika jne)? Materjal, tehnika. 3. Kuidas? Stiil, mis hästi, mis halvasti, meeleolu, teema 4. Head tööd - miks just need? 5. Halvad tööd - miks just need? 6. Kokkuvõtteks midagi, enda muljed. Pikkus A4
Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Timea Karkissi võluvat näitust ,,Mosaiigimaagia". Timea on Ungari kunstnik, ta õppis Euroopa kuulsamas mosaiigikoolis Friuuli Mosaiigikunsti Koolis Itaalias. Ta on ka Ungari Loovkunstnike Liidu liige. Tema mosaiigistuudio asbub Budapestis, kuid materjalid jõuavad temani Itaaliast. Tegu on kvaliteetsete kividega, mis ei ole valmis lõigatud. Naine murrab kõik kivid ise ja liidab need mosaiigiks traditsioonilisi võtteid kasutades. Näitus koosnes 38-st pildist, mis on valik tema viimase 7 aasta jooksul valminud töödest. See kunstivorm, mida see noor kunstnik esindab on üsna harv nähtus ning sellel on mitmete tuhandete aastate pikkune traditsioon ja ajalugu. See näitus avab tee nii ungari kunstnikku kui ka mosaiigikunsti pärandisse. Näitusele jõudes ei teadnud mida sellest oodata. Nähes esimese asjana pilte, millelt ei saanud midagi aru mis sellel seisab, siis ei mõistnud ...
Muuseumimapp Tallinn 2011 Tallinna Kunstihoone Tallinna Kunstihoone tähtsus seisneb näituste korraldamises Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone Galeriis ja Linnagaleriis. Oma fassaadi selge geomeetriaga oli Kunstihoone omaaegse Tallinna linnapildis vaieldamatult avangardistlik ehitis uue ajastu kuulutaja, uue moodsa kunsti sümbol. Kuigi ta oli Tallinna tähtsama kunstikeskusena kommunistliku ideoloogia juurutamise kantsiks, oli ta samal ajal hoonena üks tähtsamaid Eesti Vabariigi materialiseerunud sümboleid pealinnas. Tallinna Kunstihoonest valisin ma 2 tööd Tadas Sar(leedu kriipsuga u)nas fotoseeriast, mis kujutavad Leedu arhetüüpseid maastikumotiive leedu traditsioonilisest maali- ja fotokunstist. Antud keskkonnale on pandud patrullima imperiaalse armee rünnakrühmlane, filmi "Tähesõjad" tegelaskuju. Antud foto üritab kujutada minu meelest imperiaalse võimu võitude üle vaatam...
Retsensioon Kristjan Lukk ,,Pühendusega viimasele moele" Käisin 19. märtsil Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas Piret Pupparti ja Marin Silla ühist fotonäitust ,,Pühendusega viimasele moele". Tegemist oli kahe noore naise esimese ühise tööga. Piret Puppart on pärit Saaremaalt ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias. Hetkel töötab Puppart Montonis. Fotograaf Marin Sild on samuti õppinud Kunstiakadeemias sealt sai alguse tema kirg fotograafia vastu, mis on nüüd saanud tööks. Kõik näitusel olnud fotod on tehtud Silla poolt, samas kui Puppart on see, kes nende peal poseerib. Näituse eesmärgiks oli kõnelda avameelselt moest. Kirjelduses öeldi, et piltidega kaasneb iroonia moega kaasaskäimise aadressil ning selle naeruvääristamine. Igal fotol on rääkida oma õpetlik lugu. Seda tehakse läbi tänapäeva ning barokiajastu sümbioosi. Ehkki riided ja as...
Kunstiajaloo retsensioon Rasmus Nora „Swingapore“ Septembrikuus külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rasmus Nora näitust, mis kandis nime „Swingapore“. Nagu ta ise ütles oli tema näituse eesmärk näidata reaalsuse uusi maagilisi ja müstilisi vaatenurki. Rasmus Nora on Soome noorema põlvkonna kunstnik, kelle jaoks Kultuurikeskuses olev näitus on tema elu esimene välisnäitus. Rasmus on lõpetanud Soomes kunstikooli nimega Maa ning nüüd jätkab oma õpinguid Helsingi Kunstiakadeemias. Rasmus Nora peamised teosed olid õlimaalid kangal ja puidul. Ta kasutas paljudes oma töödes jootmistehnikat, kolmemõõtmelisi objekte ja metalli. Näitusel oli minu mäletamist mööda kokku 19 tööd, mis kõik erinesid üksteisest täielikult. Tähendab, et ma ei osanud leida tema töödes eriti sarnasusi. Samuti olid töödel veidi naljakad pealkirjad. Minu lemmik teos sellel näitusel kandis pealkirja „Naine on ahjus“. See oli akrüülmaal, mi...
Retsensioon Külastasin Vaal galleris näitust "veetlus@õõv". Näitusel oli Peeter Lauritsa ja Herkki Erich Merila fotod. Fotonäitus oli vägagi uuenduslik ja seisnes huvitavates tehnilistes lahendustes. Lauritsat ja Merilat on peetud ka esimesteks postmodernismi "maaletoojateks". Nad on loonud enda stuudio nimega DeStudio, mida nad iseloomustavad kui virtuaalset loojat, ilma füüsilise olemasoluta ning individuaalse ühtsuseta kunstnikku. Positiivne selle näituse juures oli, et fotod olid väga originaalsed ning kohati sokeerivad. Samuti tooks välja, nende püüdlused rikkuda piire. Nad suutsid vastandused ilus-inetu, kunst-mittekunst, tõeline-fiktiivne panna ühte pilti ning sealjuures seda mitte ära rikkudes. Ehedalt jäi meelde ka teoste nimed, mis samuti olid kõik vastandatud. Teosed kandsid sidesõnadest nimesid näiteks "Kuid" , "Ehk", "Et". Negatiivseks võiks lugeda seda, et teosei...
KUMU, Johann Köler Mina käisin 29. Oktoobril Eesti Kunstimuuseumis külastamas Johann Köleri maalide näitust. Näitusel oli üleval Johanni 7 tööd. Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsioonis. J. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. Johann Köleri, rahvusliku maalikunsti rajaja, auks paigaldati 1976. Aastal Linnuväljakule monument temas. Sellel aastal tähistati tema 150. Sünnipäeva. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup. "Truu valvur" Johann Köler maalis ...
Tallinna Saksa Gümnaasium Eva & Adele Kunstiretsensioon Tallinn 2009 Mina käisin 21.05.2009 Tallinna Kunstihoones näitusel, mille loomingu autoriks olid Eva ja Adele. Eva ja Adele on kunstnikepaar Berliinist, üks neist on austria juurtega skulptor ja teine saksa soost maalikunstnik. Nad on kuulsaimad Saksamaa niinimetatud elavad skulptuurid. Üks mees, teine naine, riietatud ja meigitud alati identselt ning ultranaiselikult teineteise peegelpildiks, ilmusid Eva ja Adele Berliini kunstiellu ootamatult 1989. aastal, tekitades kerge võõristusega segatud furoori. Kahe identse meigi, aksessuaaride, jalanõude ja ekstravagantsete roosade kostüümidega kiilaspea esimene etendus leidis aset 1991. aastal just siis ilmuti esimest korda kunstinäituse avamisel publiku sekka, tõmmates elavate skulptuuridena enesele kohe tähelepanu, ja nii on see jäänud siiani. Eva & Adele eesmärk on just meheliku ja naiseliku alge sünteesimine täiusli...
11 a klass RETSENSIOON II Kunstinäitus Tarmo Luisk „Back in Business / Annual Report / Aastaaruanne“ 22. oktoobril külastasin modernset kunstinäitust „Back in Business / Annual Report / Aastaaruanne“ Tallinna Kunstihoone galeriis. Kunstinäituse autoriks on Tarmo Luisk. Luisk on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1996. aastal ning tal on olnud mitmeid isikunäitusi ka näiteks Taanis, Prantsusmaal, Inglismaal, Belgias, Lätis ning ka Soomes. Ta on võintud mitmeid disainikonkursse ning saanud erinevaid preemiaid. Külastasin sel päeval mitmeid galeriisid, kuid valisin selle, sest see oli minu jaoks kõige erilisem ning omapärasem. Hiljem internetist autori kohta rohkem uurides sain teada, et ta on varemgi teinud äärmiselt omapäraseid ning värsketest ideedest pakatavaid näitus...
Jakob Westholmi Gümnaasium SAKSAMAA METSIKUD - KUNSTINÄITUS Retsensioon 11.a klass Tallinn 2017 11.novembril käisin KUMUs vaatamas näitust „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“. Näitus pakkus võimalust kohtuda kahe 20. sajandi alguse keskse kunstirühmituse väljapaistvate teostega. Ernst Ludwig Kirchneri, Emil Nolde, Vassily Kandinsky, August Macke, Franz Marci, Alexej von Jawlensky jt kunstnike loomingu kaudu seadis näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid pühendusid suurte üldiste teemade nagu „inimene“ ja „kõiksus“ omavaheliste suhete uurimisele läbi erinevate ja sügavalt isiklike kunstitehniliste vahendite. Die Brücke oli Saksa kunstnikerühmitus, millele pandi ...
Retsensioon Kristjan Lukk ,,Lapimooride lapitöönäitus" Käisin teisipäeval, 16. veebruaril Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas ,,Lapimooride lapitöönäitust", mille autoriteks olid Kaie Allvee, Vaike Kask, Anneli Õun, Maret Suik, Maie Tang, Leeni Uljas, Jaanika Vakker, Liivi Järvalt, Kaie Keskküla ning külalistena Kuressaare päevakeskuse lapitööringi liikmed. Kultuurikeskuse suure saali ukse peal oli näituse kirjeldusena öeldud, et käsitöölised soovivad keset jäist talve tuua külastajateni meenutusi või unistusi soojast suvest, rohelisest kevadest, sinisest sädelevast veest, leebest liivarannast ja paljust muust. Sellega said nad minu meelest hakkama, kuna kohe sisse astudes hakkas silma tagumine sein. Hiljem sealseid kirjeldusi lugedes võis teada saada, et tolle seina peal paiknesidki nn. ,,suvetekid". Tegemist polnud aga mitte ainult suval...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ,,EESTI KUNSTISKEENEDE ARHEOLOOGIA JA TULEVIK" Retsensioon Frank Rajangu 10A Kaire Maalma Tallinn 2012 1 Külastasin 7. detsembril Kumu kunstimuuseumit, kus oli üleval näitus ,,Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik". See on koostatud 4 kuraatori poolt ning see annab ülevaate eesti kaasaegse kunsti tegemistest. Selle näituse idee autor, Kumu kunstimuuseumi kuraator Eha Komissaarov on öelnud: ,,Näitus mängib maha ühe võimalikest stsenaariumidest, kuidas valitseva pluralismi tingimustes teha nüüdiskunsti arenguid kokkuvõtvat ülevaadet ja kaasata erinevate tehnoloogiate või ideoloogiate alusel grupeerunud kunstnikke ja institutsioone". Selle näituse parim töö oli minu arvates Mart Viljuse eksponaat, mis k...
Retsensioon Ma käisin teisipäeval 22.veebruaril 2010 külastasin ma Kuressaare Raegaleriis kunstinäitust, mis kandis nime ,,Meie leidikud". Näituse oli kokku pannud Jasper Zoova, kes on Eesti üks väga hea loovusega kunstnik, kogudes kahekümnelt leidikult töid. Kunstinäituse kujundaja oli samuti Jasper Zoova. Näitusel osalevad peamiselt kujutavkunstnikud ja muud tegelased, kes tavaliselt ei tegele tarbekunsti ja disainiga ja kellele seega pakutakse võimalust tegeleda enda jaoks uudse küsimusega. Raegaleriisse sisse astudes sain ma kohe aru, et tegemist on väga huvitava näitusega. Tegu polnud tavaliste maalide ega joonistustega. Need olid hoopis igasugu leiutised, mis nägid kunstiliselt väga huvitavad ja omapärased välja. Näituse tegi väga huvitavaks see, et esindatud olid mitmed...
,,Kena kangelane ja küllaga vaikelusid" Retsensioon 25. veebruaril käisin Kumu kunstimuuseumi suures saalis vaatamas Kaido Ole personaalnäitust ,,Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid". Näitus on üleval 27. jaanuarist 15. aprillini ja sellega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid. Kaido Ole on Eesti üks rahvusvaheliselt tuntuim ja hinnatuim ,,loomingulisest energiast pakatav kunstnik, kelle jaoks sünnimaa kunstiruum on juba ammu ilmselgelt kitsaks jäänud. Vaataja saab kogeda, kuidas kunstnik on jäänud truuks teatud hoiakutele, nagu emotsionaalne tasakaalustatus, tehniline perfektsionism ja esteetilisus, hoolimata sisulistest võngetest, erinevatest mastaapidest ning eksperimentidest." (Anu Liivak) Näitus koosneb kunstniku paarikümnest uusimast tööst, millel on kombineeritud materjale, vorme ja pindu reaalsete esemetega. Iga töö peal kujutatud...
Andy Warholi kunsti ja see meenutas mulle kohe seda ja mulle meeldis see.See on pilt kus on 6 inimese pead ja siis ned on erinevate värvidega. Rein Tammik ,,Maasikad piimaga" oli Popkunsti kohta üsna reaalselt maalitud ja detaild olid üsnagi reaalsed, jätsid mulje nagu need oleksid päris.Kuna ma tean ,et Popkunst pole just täpne maalimine ja mingisuguste korrektuuride tagaajamine. Avantgarde-POP See oli minu lemmik osa sellest näitusest ,sest sellisena ma kujutasin enne näitust Popkunsti ette ja kujutan ka nüüd ,kuigi arusaamad tänu mu toredale giidile muutusid.Siin osakonnas oli enda maalid välja pannud uueajakunstnik KIWA.Tema teosed olid peamiselt tehtud vildikatega, kui mitte kõik. Kuna 60.datel oli kõhn naine moes ,siis teeb KIWA iroonilise pildi kõhnast naisest,kelle kõrval suur kiri ,,Anorexia is way to the life"See pilt jätab kõleda mulje aga väga kena ja toreda.
........................................................................................................2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika .......................................................................................3 2. Jaan Punga maalitud linnavaade...........................................................................................4 3. Näituse ,,Eestartutaga" maalid.............................................................................................5 4. Muljed näitusest......................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus................................................................................................................7 2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika Jaan Punga maalib Tartu märgilise tähtsusega ehitisi. Kas linnulennult või lähivaates,
Reportaaz Reedel, 7. detsembril otsustas 10. klassi kogu koosseis eesotsas Birgit Annastiga minna tutvuma Niguliste kiriku ajaloo ning kunstiga. Tavaliselt on meil reedeti kuus tundi, milest viimased kaks on kirjanduse tunnid. Otsus oli see, et me läheme kahe viimase tunni ajast väikesele väljareisile. Kui geograafia tund lõppes, siis seati oma sammud teele. Näljasemad inimesed käisid sööklast läbi oma isu täitmas. Tol päeval oli mul kõht eriti tühi, sest hommikul kooli rutates ei jäänud mul einestamiseks paraku aega. Kui riisi ja liha söömine oli lõppenud ning taldrikud tühjad seatsin nii mina, kui ka teised lõpetanud suuna garderoobi poole. Garderoobist kuued seljas väljutud pidas meie kooli kuldsuu turvamees Jüri meid kinni ning päris meie mineku kohta. Kuuldes, et me lähme kirikusse, lausus ta, et me oleme nii patused, et ükski küünal ei kustuta neid. ...
Kunstinäituse külastus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis võis taaskord külastada vägagi huvitavaid näituseid. Põhirõhk oli suunatud "Wiirald värvides" näitusele, kuhu kuulusid Eduard Wiiralti teosed 15 puugravüürist tõmmist "Absindijoojad" (1933) ning 17 värvilisest akvatintast tõmmist "Eesti neiu" (1942) . Veidi pisemas saalis võis vaadata Lilian Meisteri valmistatud 1001 padja näitust "1001" ning kolmandas saalis said vaatajad nautida Pärnu oma kunstnike töid. Kõige enam pakkus mulle huvi näitus "1001". Oli väga huvitav vaadata, kuidas ühes ruumis nii palju tillukesi patju ripub. Eriti meeldis mulle neid võrrelda, sest nad kõik olid nii omapärased oli kauneid, stiilseid ja klassikalisi patju, kuid samas ka tumedaid, igavaid ning tülgastavaid. Peas käis läbi korduvalt mõte, et kuidas Lilian Meisteri küll viitsis nii peenet näputööd teha ning kust tulid kõik ta mõtted. Minu isiklikuks lemmikuks ol...
Kunstiretsensioon Sattusin suvel juhuslikult Põltsamaa lossi ning otsustasin külastada sealset muuseumi ja kunstigaleriid. Taieste autoriks oli Jaan Luik, kelle töödest olid esindatud nii skulptuurid kui ka graafilised teosed. Näitusepaigaks oli Põltsamaa lossi kõrvalhoone (eeldatavasti kunagise talli) ärklikorrus, mis oli veel poolenisti välja ehitamata ning jättis seetõttu endast pooliku ja viimistlemata mulje. Samuti oli selles ruumis üsna hämar ning tolmune, mistõttu oli kunstiga tutvumine veidike häiritud. Aga siiki- lõpp hea, kõik hea. Jaan Luik omandas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis skulptor-pedagoogi hariduse ning töötas hiljem erinevates koolides kunstiõppejõuna. Tema kodulehe andmetel töötab ta siiani Soomes Imatra Kõrgemas Kunstikoolis külalisõppejõuna. Näitusel oli väljas umbes 7 skulptuuri, mille peamiseks materjaliks oli pronks, mõnedel juhtudel ka kips. Nagu ühele korralikule skul...
annaabi.ee 
