Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "IT gurud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
microsoft, jobs, gates, linnar, viik, bush, berners, internet, engelbart, bill, douglas, wide, asutaja, hüpertekst, microsofti, apple, arvutihiire, hiirt, ipodi, disney, bushi, onis, revolutsioon, ettevõtja, infotehnoloog, tähtsaimad, kasutan, mugavalt, windows, kuulanilmisteven, firmast, lahkuma, raskelt, nexti, etteotsa, iphone, walt, kusjuuresIT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada
Steve Jobs Steve Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955 San Franciscos. Ta oli lapsendatud. Steve Jobs oli 20aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steven Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri.1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc.Firmat
Steve Jobs Steve Jobs sündis 24 veebruar 1955. Steve Jobs oli 20-aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steve Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri. Kümme aastat hiljem oli tema firmal 4000 töötajat ja firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. Kuid 1985. aastal pidi Jobs enda firmast lahkuma ja see mõjus talle tema enda sõnade järgi nagu hoop kõhtu. Ta ei olnud nii pettunud ja asutas NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, naasis Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa, et tulla välja maailma vallutanud iMaci ja iPodiga. Vannevar Bush Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis. Hoolimata sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest,
Süllogism (Aristoteles): 1967 - Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1. eeldus: iga x on y. 1968 - Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation 2. eeldus: mõni z on x. 1968 - Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates järeldus: mõni z on y. his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Iga b on a Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word
Common Business Oriented Language. Project leader: Grace Hopper. LISP made its debut as the first computer language designed for writing artificial intelligence programs. Inventor: John McCarthy. 1961 Fairchild Semiconductor releases the first commercial integrated circuit. 1962 Teletype ships its Model 33 keyboard and punched-tape terminal, used for input and output on many early microcomputers. Ivan Sutherland creates a graphics system called Sketchpad 1963 Douglas Engelbart receives a patent on the mouse pointing device for computers. ASCII -- American Standard Code for Information Interchange -- permitted machines from different manufacturers to exchange data Digital Equipment sells its first minicomputer, to Atomic Energy of Canada. 1964 Gordon Moore suggests that integrated circuits would double in complexity every year. This later becomes known as Moore's Law. 1954-1957 Shockley Semiconductor 1957 Co-Founder of Fairchild Semiconductors 1964
ASCII American Standard Code for Information Interchange 1964 Gordon Moore-Moore seadus; 1968 Moore, Noyce and Grove left Fairchild ja lõid Intel Corp. 1968-1997 Moore Inteli president Moore seadus: "Each new chip contains roughly twice as much capacity as its predecessor, and is released within 18-24 months of the previous chip." 1964 BASIC - John Kemeny and Thomas Kurtz 1967 IBM esimene floppy ketas; 1967 Seymour Papert lõi LOGO arvutikeele lastele; 1968 Engelbart demonstreerib süsteemi, kus on klaviatuur, numbriklahvid, hiir ja ekraan 1969 AT&T Bell Laboratories Kenneth Thompson & Dennis Ritchie loovad UNIX-i PDP-7le; 1969 Intel 4004 microprotsessor CPU In 1967 MacHACK VI became the first program to beat a human (rate 1510) at a competition, at the Massachussets State Championship 1971 esimene 4 bitine 4004 microprotsessor 1971 ARPANET!!! Interneti eelkäija 1971 - IBM alustas grupiga System/r, mis kujunes SQL-ks
Kuna A on õige, peab kehtima see, mida A väidab: A pole tõestatav. Tõepoolest, kui A oleks tõestatav, siis oleks A sisu ("A ei ole tõestatav") vale, see on aga, nagu näidatud, võimatu. Kokkuvõtteks, A on õige, aga ei A ega A eitus pole tõestatavad. 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. universaalsus, mittelahenduvus Vannevar Bush MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. võrrandite lahendamiseks Viimane versioon: kaalus 100 tonni 2000 elektronlampi 150 mootorit tuhanded releed Ludwig Wittgenstein 1889-1951 Analüütilise filosoofia juhtkuju Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket: Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest
CP/M-i õigused endale saada, Intel annetas selle talle. Aastal 1977, Digital Research kirjutas CP/M-i ümber, et teha see sobivamaks, kasutamaks seda erinevatel miniarvutitel kasutades 8080, Zilog Z80 ja teisi CPU kiipe. Mitmed rakendusprogrammid olid kirjutatud CP/M jaoks, võimaldades sellel täielikult domineerida mikroarvutite seas järgmised 5 aastat. Varjastel 1980-ndatel, IBM disainis IBM PC ja otsis sinna tarkvara. Inimesed IBM-st kontakteerusid Bill Gatesiga, nad küsisid talt , at kas ta teab operatsioonisüsteemi, mida saaks panna peale PC-e. Gates soovitas, et IBM kontakteeruks Digital Rechearchiga, siis oli see maailma domineerivaid opsüsteemide firmasid. Tehes kõige hullema äritehingu ajaloo jooksul, Kindall keeldus kohtumast IBM-ga. Et teha asja hullemaks, tema advokaat isegi keeldus alla kirjutamast mitte avalikusatmise leppele konverteeritava, mitte veel avalikustatud, personaalarvutile
SAGE 1958, Külm sõda, USA ja Kanada pool-automaatne õhutõrje süsteem, mitmed radari jaamad omavahel ühenduses (Semi Automatic Ground Environment) Esimene kommerts modem - 1960, AT&T COBOL 1960, Common Business Oriented Language LISP 1960, Esimene AI programiseks mõeldud keel Esimene kommerts integreeritud vooluring 1961, Fairchild Semi Spacewar 1961, esimene arvutimäng PDP-1 le Ivan Sutherlandi Sketchpad 1962, graafika süsteem Arvuti hiire patent 1963, Douglas Engelbart ASCII 1963, American Standard Code for Information Interchange Moore´i seadus 1964, iga pooleteise aasta tagant transistorite arv kahekordistub/chippide võimsus kahekordistub BASIC 1964, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code, PDP-8 1965, esimene kommertsiaalselt edukas miniarvuti, Digital Equipment Corp Esimene Floppy disk 1967, IBM Douglas Englebarti demo 1968, esitletakse arvuti hiirt, hüperteksti kasutamist, kahe osapoole suhtlust võrgus audio ja visuaalne
riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid. Välja on antud 13 erinevat versiooni. Kasutus
riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid. Välja on antud 13 erinevat versiooni. Kasutus
Kõik tükid nummerdatakse Edastatakse IP- protokollile Igale tükile lisatakse sihtkoha IP-aadress IP-paketid edastatakse võrku Erinevad paketid võivad olla saadetud Internet erinevaid teid mööda IP-paketid võetakse vastu Edastatakse TCP-protokollile Erinevaid teid mööda saabunud paketid sorteeritakse Info korjatakse kokku tervikuks Tervist!
Kuna A on õige, peab kehtima see, mida A väidab: A pole tõestatav. Tõepoolest, kui A oleks tõestatav, siis oleks A sisu ("A ei ole tõestatav") vale, see on aga, nagu näidatud, võimatu. Kokkuvõtteks, A on õige, aga ei A ega A eitus pole tõestatavad. Turingi masin & Churchi lambda-arvutus 1935-1937: artikkel Turingi masinast: Universaalsus, mittelahenduvus. 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees.Universaalsus, mittelahenduvus. Vannevar Bush MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. Võrrandite lahendamiseks. Viimane versioon: kaalus 100 tonni, 2000 elektronlampi, 150 mootorit, tuhanded releed. Ludwig Wittgenstein 1889-1951, Analüütilise filosoofia juhtkuju. Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket: Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest väidetest või (b) konkreetsete teadusharude fakte esitavatest lausetest.
Enigma: alates 1920 aastatest. Lorenz SZ 40 and SZ 42 Geheimfernschreiber: Saksa lennu- ja merevägi Colossus: Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks 1800 elektronlampi Ideoloogia ja matemaatika: olulises osas Alan Turing 2. nädal • Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee. TRANSISTOR – 1947. a kolm meest Bell Telephone Laboratories’ : William Shockley, Walter Brattain ja John Bardeen, leiutasid transistori, said hiljem ka Nobeli preemia selle eest, transistori tööpõhimõte on analoogiline raadiolambile: elekter tahab vahekihist (metallisulamitest, kus vaakumit/õhku pole) läbi minna, tuleb kas pinge peale panna (käivitab läbimineku) või vastupidi-
annaabi.ee 
