Soklisiini paigaldus Siin paigaldatakse aluspinda naeltüüblitega sammuga 30cm Tüübli nakkepikkus tugevas pinnas on min 35mm ja pehmemas pinnas 50-120mm Soklisiini õgvendamiseks kasutatakse seina ja soklisiini vahel plastseibe paksusega 3,5,8,10,15 mm Soklisiini omavaheline lõtk peab olema 2-3mm, mille vahele paigaldatakse plastist vahetükk, mis hoiab siinid kohakuti. Tüübli all ei tohi olla seguta kohta. Vuugivahe täitmine armeerimisseguga on keelatud! • 1. Millega täita isolatsioonimaterjali vuugid? - Sama soojustusmaterjaliga 2. Millise isolatsioonimaterjali puhul kasutatakse täispinnalist liimimist? 3. Kui kaugel peab olema minimaalselt üks isolatsiooni materjali vertikaalne vuuk järgmisest vertikaalsest vuugist? - 10cm 4. Kui suur on armatuurvõrgu ülekate? - 5. Kui kõrge peab olema krohvimise ööpäevane temperatuur? - Vähemalt +5c 6. Kas armatuurvõrk paigaldatakse horisontaalselt või vertikaalselt? - Vertikaalselt, ülevalt-alla 7
c ( d 2 + 0 ) E ln d 2 d 1 = W/(m*K) 2(t1 - t 2 ) 12,65(0,205 + 0,006)8,7 ln 0,205 0,083 = = 0,16 W/(m*K) 2(100,7 - 36,9) Valem 2. Soojuskadu jooksva meetri kohta. q1 = c (d 2 + 0 ) E W/m q1 = 12,65 (0,205 + 0,006)8,7 = 72,95 W/m Järeldus: Isolatsioonimaterjali asbesti soojusjuhtivustegur peaks olema 0,16 W/mK kuid arvutuste teel saadud tulemus oli 0,17 W/m, see võib olla tingitud, kas sellest, et diatomiidi ja asbesti segu soojusjuhtivus on suurem kui kummalgi isoleermaterjalil eraldi või mõõtmiste ebetäpsusest või mõlemaist eelpoolmainitud tegureist.
Arvutan välja materjali soojusjuhtivusteguri: c(d 2 + 0 ) E × ln(d 2 / d1 ) = [W / m × K ] = 2(t1 - t 2 ) 12,5 (0,205 + 0,006) 9.4 ln(0,205 / 0,083) = = 0,188 [W / m × K ] 2 (102 - 42) Järeldus: Antud katsetulemuste põhjal saime soojuskeha katva isolatsioonimaterjali soojusjuhtivusteguriks 0,188 W/(m*K). Kuna tegu on asbestiga, siis võib võrrelda katselist ja tegeliku soojusjuhtivustegurit. Asbestil on soojusjuhtivusteguriks antud 0,14 W/(m*K). Järeldub, et katseliselt tuli soojusjuhtivustegur mõnevõrra suurem, mis on ilmselgelt tingitud mõningasest mõõtmise ebatäpsusest. Samuti ei saa eirata fakti, et soojusvoomõõturina kasutatud millivoltmeeter on tõeline antiik ja pärineb 1936.aastast!
Referaat I.Kruusla Pärnu 2009 1 Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske keldrid, põrandaalused, niiskuskahjustusega vahelaed ja märgruumide põrandad.
põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened, majavamm jt. Parasiitseened põhjustavad mürgitusi, allergiat, tekitavad taimedele, loomadele ja inimestele seenhaigusi ning lagundavad puitu. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad
Puuriithooned on välimuselt atraktiivsed, nende ruumikasutus ökonoomne (ümara põhiplaani puhul), ressursikulu väike ja ehitamine lihtne. Enamasti moodustab puit seinakonstruktsioonist 40-60%, ülejäänud osa täidab mördisegu ja isolatsioonimaterjal. Puuriitehitis võib olenevalt projektist ja ehitusprotsessist olla väga säästlik. Puuriitkonstruktsioone on kaht liiki: läbiv ja MIM (mört-isolatsioonimaterjal-mört). Läbiva konstruktsiooni puhul sisaldab mördisegu ise isolatsioonimaterjali, milleks on enamasti saepuru, pilliroog, ajalehepuru või paberimass; vahel moodustab see väga suure osa kogusest (80% paberimassi ja 20% mörti). Enamlevinud MIM-meetodi puhul ei täida mört (erinevalt läbivast meetodist või ka tellismüüritisest) kogu seina paksust. Selle asemel annavad seinale toe ja stabiilsuse kaks 7-10 cm laiust (vahel ka laiemat) mördiriba seina kummaski ääres ja nende vahel asub eraldi isolatsioonikiht.
4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske keldrid, põrandaalused, niiskuskahjustusega vahelaed ja märgruumide põrandad. Majavammi välimus
C) ning testimisperiood kestis 100 tundi. Õhk soojemal pool oli küllastatud niiskusega. Kondensaat tekkis sinna kohta, mis oli vastu sooja niisket õhku, samal ajal tekkis härmatis külmemale poole. Üleminek vedela ja tahke kondensaadi vahel oli selgem nende katsekehade puhul, mis olid suurema tihedusega ning nende katsete puhul, kus temperatuurivahemik oli suurem. Niiskuskindluse teguril, põhilisel niiskuse iseloomustajal isolatsioonimaterjali puhul, oli samuti kasvutendents laiema temperatuurivahemiku puhul. Suuremad teadmised härmatise tekkimise kohta kivivillas võivad aidata mõista tegelikke probleeme ehitussektoris, mis on põhjustatud kõrge tihedusega isolatsioonimaterjalide kasutamisest. 1. Sissejuhatus Käesolev töö on esimeseks sammuks uusimustöös eesmärgiga leida kivivilla baasil toodetud mineraalsetes isolatsioonimaterjalides kahjustusi, mis on põhjustatud külmunud
Üldiselt teatakse, et niisugustes kohtades tuleb kasutada plastisolatsioonist materjale, sellega aga tihti teadmised piirduvad. Nii juhtub praktikas sageli, et vundamendi isoleerimiseks sobiliku materjali omadustele ja kasutusotstarbele ei pöörata piisavat tähelepanu. Vundamenti soojustama hakates tuleks kõigepealt teha üks korralik uuring, et leida see sobivaim ja õige materjal, mis siis sobiks valitud vundamendiga, et vundament ei hakkaks lagunema. Kõige olulisemad vundamendi isolatsioonimaterjali omadused on niiskuskindlus ja soojapidavuse püsimine. Kõige parem aeg oleks soojustamiseks kevadest sügiseni. KASUTATUD KIRJANDUS 1. "Hooned", E. Talviste, Tallinn, 2. Eesti Ehitusteave ET-3 0206-0737; ET-3 0206-0878 3. http://langeproon.ee/index.php?p=millist 4. http://www.ap3.ee/default.aspx?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=2841/new_eri_artiklid_284107 5. http://www.estplast.ee/files/u2/EPS_60_Silver_EST.pdf 6. http://www.tarmatrade.ee/File/hoonetehydro
Majavamm (Serpula lacrymans) on puitu lagundavatest seentest kõige ohtlikum ning võib juba mõne aastaga majale hukatuslikuks saada. Levinuimad majavammi liigid: majamädik, majanääts, mustjas kõrbik ja kollane hambalehik. Majavamm areneb väga kiiresti, on äärmiselt elujõuline ja on võimeline levima ka kuivale puidule, sest suudab transportida eluks vajalikku vett. Lisaks puidu hävitamisele kahjustab majavamm ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Seen roomab mööda põrandaid ning levib teistesse ruumidesse mööda aknaraame, puidust talasid ja poste. Seenenöörid võivad kasvada ka üle kivi- või plekkpinna, kuni leiavad uuesti puitu. Hariliku majavammi eripära seisab selles, et tema seeneniidid suudavad erinevalt teistest seentest transportida vett. Just see võime teebki vammi eriti ohtlikuks. Nii suudab seen ise reguleerida oma niiskusreziimi ja hoida see endale vajalikul tasemel.
tugevust kui ka lubatavat läbipainet. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 13 of 19 Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema antiseptitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -talade külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda. Pööningulaed peavad lisaks omama auruisolatsiooni, mis paigaldatakse soojustuskihi alla. Keldrilagedele ja läbisõidulagedele paigaldatakse aurutõke aga soojustuse peale. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php
soojusisolatsioonide puhul, lisaks tuleb isolatsioon 15 Soojustus ja isolatsioon. (2010). Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358. (29.04.2010). 16 Soojustus ja isolatsioon. (2010). Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358. (29.04.2010). 13 katta näiteks metallkattega ning kõik vuugid, läbindid ja isolatsioonimaterjali otsad tihendatakse hoolikalt. [17] 4.4 Plaatmaterjalid Kivivillast tugevad plaadid on sobivad kasutamiseks nii eluhoonete kui ühiskondlike hoonete ja tööstusrajatiste katuste ja fassaadide soojustamisel, kus olulisimaks on sageli vastupidavus koormusele ning tuleohutus. [18] 4.4.1 Suure tihedusega kivivillaplaadid 4.4.1.1 Kasutamine Sobib kasutada tuletõkke- ja soojaisolatsiooniks kõrge temperatuuriga tööstuslikel objektidel. 4.4.1.2 Omadused
Kõrguse kasvades tugede arv suureneb. Seinatüübid ja tabelite lugemine Tabelites näidatud seinatüübid moodustavad süsteemi, puit- ja teras karkassiga vaheseina konstruktsioonidest, karkassisammuga 600 mm. Tööjuhendites ja -joonistes märgitakse iga vahesein tähisega, mis näitab täpselt ära konkreetse seinakonstruktsiooni. Numbrid näitavad karkassiruumi mõõte, plaadikihtide arvu ja isolatsioonimaterjali paksust. Näited GT 66/66 101MO Ühekordne teraskarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 66 mm, üks plaat mõlemal pool, mineraalvilla ei ole. GP 66/95 202 M70 Sik-sak kinnitusega puitkarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 95 mm, 2 plaati mõlemal pool karkassi, mineraalvilla paksus 66 mm. GP 66/140 202 M70+70
Kõrguse kasvades tugede arv suureneb. Seinatüübid ja tabelite lugemine Tabelites näidatud seinatüübid moodustavad süsteemi, puit- ja teras karkassiga vaheseina konstruktsioonidest, karkassisammuga 600 mm. Tööjuhendites ja -joonistes märgitakse iga vahesein tähisega, mis näitab täpselt ära konkreetse seinakonstruktsiooni. Numbrid näitavad karkassiruumi mõõte, plaadikihtide arvu ja isolatsioonimaterjali paksust. Näited GT 66/66 101MO Ühekordne teraskarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 66 mm, üks plaat mõlemal pool, mineraalvilla ei ole. GP 66/95 202 M70 Sik-sak kinnitusega puitkarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 95 mm, 2 plaati mõlemal pool karkassi, mineraalvilla paksus 66 mm. GP 66/140 202 M70+70
- Arvutusvead - Sõlmede tugevuse puudulik kontroll 14. Nimeta põhilisi kivikonstruktsioonide ehitusvigu - Vead vundamentide ehitamisel - Kõrvalekalded projektilistest mõõtmetest - Puudulikud sidemed , ankrud ja sidekivid(voodri ja kandva seina vahel) - Madalakvaliteedilise materjali kasutamine või projektikohase materjali asendamine - Tühjad vuugid - Kohalik ülekoormamine materjalide või detailidega - Vead isolatsioonimaterjali valikul ja isolatsiooni teostuses - Midagi unustatakse tegemata - Ebakvaliteetne töö 15. Nimeta põhilisi kivikonstruktsioonide ekspluateerimisvigu - Puudulik vihmavee äravoolusüsteem - Hüdroisolatsiooni kahjustused kasutamisel - Fassaadimaterjalide kahjustused karniiside ja muude osade hooldamatuse tõttu - Lekkivate torustike poolt põhjustatud kahjustused - Lubamatud ümberehitused - Puudulik hooldamine - Tulekahju
22, 6,7 0,39 0 5 997 0,96*10-3 0,6024 5565 45 2214,7 5 1 4 , 7 3 Isolatsioonimaterjali soojusjuhtivustegurite väärtused: Valemi (3) abil arvutatud soojusjuhtivustegur: 5=0,011 W/(m2*K) 4=0,0054 W/(m2*K) 3=0,0082 W/(m2*K) 2= 0,0075 W/(m2*K) 1=0,0075 W/(m2*K) Valemite (1) ja (2) abil arvutatud soojusjuhtivustegur: 1=0,262 W/(m2*K) 1=0,056 W/(m2*K) 1=0,129 W/(m2*K) 1=0,180 W/(m2*K) 1=0,937 W/(m2*K) Võrdlemine kirjaduse andmetega, mis on 0,035-0,040 W/(m2*K) Valemiga (3) arvutatud soojusjuhtivustegurid on palju lähedamal kirjanduses antud väärtustele.
seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik. Sisepinna läheduses tekivad sel juhul tõusvad õhuvoolud, välispoolel vastupidi õhu langev liikumine. Kindlasti tuleks üle vaadata vundamendi ja põranda olukord. Enamus talumaju on ehitatud ilma vundamendita. Et siis uue vundamendi ehitamisel kindlasti soojustada rohelise või sinise vahtpolüsteroolplaadiga (XPS). Olenevalt põrandast (betoon või
talasilluse lõige, d ja e kiil- ja võlvsilluste kivide kalde määramine, e) f) f monteeritavatest sillustaladest silluse üldvaade, g taladest silluse lõige 21. Kiviseinte karkassielemendid (talade toetamine seintele ja postidele). Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema anti-septitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida 29 isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -tala-de külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda (joonis 5.9). Joonis 5.9. Puittala toetamine ja ankurdamine kiviseinale 22. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokkidest) seina struktuur on poorne,
Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik. Sisepinna läheduses tekivad sel juhul tõusvad õhuvoolud, välispoolel vastupidi õhu langev liikumine. Kindlasti tuleks üle vaadata vundamendi ja põranda olukord. Enamus talumaju on ehitatud ilma vundamendita. Et siis uue vundamendi ehitamisel kindlasti soojustada rohelise või sinise vahtpolüsteroolplaadiga (XPS). Olenevalt põrandast (betoon või
Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub, sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Niiskuse toimel võib puit mädaneda minna ehk tekib seenmädanik. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 40% (õhukuiva puidu niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb, kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste 4 tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas. Majavamm hävitab puidu täielikult. MAJAVAMM
Muidugi on vastavalt vajadusele ka erinevad kivivilla tooted. Näiteks kasutatakse villaplaate õõnesruumide isoleerimisel vaheseintes või helisummutusplaate sammuhelide summutamiseks põrandakonstruktsioonides. Kuigi võimalusi on mitmeid, kasutatakse kivivilla heliisolatsiooniks peamiselt katustel. Kivivilla isolatsioonitooted on mõeldud kasutamiseks eelkõige kuivades tingimustes. Vill pole küll hügroskoopne ja tavaliselt on isolatsioonimaterjali niiskuse sisaldus normaalsetes tingimustes 0,5% selle kaalust. Arvesse tuleks võtta vee mõju seda paigaldades. Soovitatavalt tuleks konstruktsioonides kasutada ka auru ja õhutõket. Järgnev pilt kirjeldab kivivilla ja puistekivivilla tootmisprotsessi: (Pildi originaal aadress asub siin: http://www.slg.jp/e/slag/product/rockwool.html) 9 Umbes 95% kivivilla toormaterjalist on kivi, ülejäänud osa õli ning vaik
liigist ja selle paigaldusest ning normaaljuhtudel on piirides 0,6 µ 0,7. Nagu lubatud voolutihedust vib ka soojuslikku ajakonstanti vljendada ristlikepindala s kaudu. Prast mitmesuguste teisenduste teostamist saame: , kus - juhtmesoone materjali tihedus,kg/m3. Voolu mju tavaliselt ei ole psiv vaid materjal soojeneb ja jahtub pidevalt vastavalt voolule. Thtsaks suuruseks on veel isolatsiooni eluiga. Seda vib arvutada valemiga: , kus T - absoluutne temperatuur ning A ja B on isolatsioonimaterjali iseloomustavad tegurid. Rakenduslikus elus kasutatakse veel valemit: , kus L0 - isolatsiooni eluiga temperatuuril 0oC; - isolatsiooni temperatuur, oC; - temperatuurikasv, mille puhul isolatsiooni eluiga vheneb 2 korda, K. Harilikult = 5..15 K. 2.4. Koormusgraafikud Aja jooksul muutuvat koormust kujutatakse koormusgraafikutega. Perioodi kestvuse jrgi jagunevad need: - vahetuse graafikud, - pevased graafikud, - aastased graafikud.
Pinnasekülmumissügavust mõjutavad Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon ja soojaisolatsioon Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Isolatsiooniplaatide kalle 1/20...1/10 hoonest eemale, isolatsioonikihi all 200mm külmakerkimatut kruusa, isolatsioonkihi peal 100mm kruusa või liiva + 300 mm muud pinnatäidet (kruus, muld). Külmakerke isolatsioonimaterjali veeimavus peab jääma alla 2 mahuprotsendi, kui isolatsioonikiht paikneb vundamendi välisküljel. Vundamendi välispidiseks külmaisolatsiooniks ei sobi tavalised EPS plaadid vaid soojustus peab olema kinnise ja tiheda kärgstruktuuriga, mis suurendaks nende koormustaluvust ja soojapidavust ning vähendab veeimavust. Geoloogiline uuring Pinnase eeluuringud ehitise asukoha määramiseks ja eelprojekti koostamiseks peavad sisaldama järgnevaid andmeid:
Bituumenit kasutatakse harilikult emulsioonina ja sellele lisatakse juurde kiudaine ja mineraalpulber (võib ka puududa). Saadud massist pessitakse lainelised plaadid ja kuivatatakse need. Naelutatakse papinaeltega puitroovitusele. Nendest plaatidest katus on üks kergemaid (3- 4kg/m2). Metall-isool On 0,05-0,2 mm paksune alumiiniumplekk, mis on kahelt poolt kaetud bituumeniga. On tugev, painduv, kõdunemiskindel ja veetihe materjal. Kasutatakse eriti vastutusrikastes kohtades, kus isolatsioonimaterjali remondivõimalus puudub. Mastikskatted Kujutavad endast vedelat segu (levinuimad on kummi ja bituumeni segud), mis kantakse katuse pinnale valamise, pihustamise, võõpamise või rulliga. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta 1-3 mm paksuse katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi. Katte võib peale kanda ühes või kahes kihis. ( ,,Ehitusmaterjalid", Helmut Pärnamägi , lk 94-97) 2.7 Kiudbetoon, selle omadused ja kasutamine.
EVS standarditest. Kivimaterjalides veega liikuvate soolade määramiseks on vaja teha laboratoorne analüüs. Selle analüüsi tulemusi saab kasutada renoveerimismeetodite väljatöötamisel. 214 Soovituslikud renoveerimislahendused lähtuvad: hoonet ümbritsevast keskkonnatingimusest; ruumide kasutusotstarbest; ehitusmaterjalide omadustest; olemasoleva soklikorruse konstruktsioonist; paigaldatava isolatsioonimaterjali omadustest. Uurimise käigus vaadeldud keldrikorruste ruumid olid kas amortiseerunud tehnilised ruumid või renoveeritud olmeruumid. Renoveerimislahenduse esmaseks eelduseks peale olemasoleva olukorra määramiseks vajalike mõõdistuste ja analüüside teostamist, on vaja määrata renoveeritavate ruumide uus kasutusotstarve. Kasutusotstarve määrab ära ruumide sisekliimale esitatavad nõuded ja neist lähtuvalt renoveerimislahenduse. On selge, et kui keldrit ei kasutata enam
annaabi.ee 
