Enesekehtestav suhtumine on meelelaad ja hoiak, mis taotleb igasuguste inimsuhete puhul mõlemapoolset kasu, tagamaks maksimaalset üldist kasu. Oma igapäevaelus puutume me kokku erinevate suhtlemisvormidega ja on meie endi teha, kuidas suudame hakkama saada. Oskuslik ja läbimõeldud verbaalne ja mitteverbaalne käitumine aitab meil säilitada ausust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaksime manipuleerima teiste inimestega. 4.Vajadus kaitsta oma isikuruumi Igal inimesel on oma ainulaadne isikuruum-ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Selle suurus ja paljud muud omadused on isikui erinevad. Selle sees on meil meie isikupärased eesõigused, sellest väljaspool on ühiskasutuses olev ala, kus tuleb arvestada ka teiste õigustega ja ilmutada ka kohanemisvõimet. Vahel(või ka tihti) saab kaasinimesest sissetungija, kes rikub meie isikupiiri või segab isiklikesse küsimustesse.Eluruumi mõistet on
oska kiiresti mõelda; · ärevus ja stress: pingeseisundis või ärevuses olles võib oskuste kehtestamisoskuste kasutamine ebaõnnestuda, sest mõtlemise selgus ja kiirus on pärsitud. 4 KEHTESTAV MINA-SÕNUM Elus esineb sageli olukordi kus kellegi teise käitumine (laused, tegevused) põhjustab inimesele endale probleeme (nt. negatiivsed tunded või mõtted; ajakava ümberkorraldamine) ja teise käitumist tajutakse enda isikuruumi tungimisena. Sellistes olukordades on kohaseks enesekehtestamise tehnikaks kolmest või neljast osast koosneva mina-sõnumi ehk kehtestava mina-sõnumi kasutamine. Olukorras, kus keegi teine tungib inimese isikuruumi, on vajalik teise inimese käitumise muutmine nii, et ta ei käituks enam isikuruumi tungivalt. Meetod, peaks vastama järgmistele kriteeriumidele (Bolton, 2007): · suure tõenäosusega muudab teine inimene oma käitumist;
kas inimesed on kraanikaussidega ja vannidega, mis korteris on 13.03.2009 Inimese ruumikäitumine (Human special behaviour) Edward Hall The Silent Language (1959) Inimese ruumikäitumise aspektid on psühholoogia huviorbiiti järjest rohkem tekkinud Proxemics keskendub inimese ruumikäitumise uurimisele sotsiaalpsühholoogilisel tasandil PÕHIMÕISTED JA KONTSEPTSIOONID Isikuruum (Personal space) ja iskute vaheline distants (Interpersonal distance), I korda kasutati aastast 1937. Isikuruumi kontseptsiooni juured on etoloogilistes uurimustes ( see teadussuund üritas algselt kirjeldada loomade käitumist, hiljem tulnud ka inimetoloogia. Loomade käitumise uurijad on tähele pannud, et liigisiseselt säilitavad loomad võimalikult püsivat distantsi. Nt. pääsukesed traadil, jaotavad ennast sinna ühtlaselt, ei ole ükstise vastas) Loomadel on ka põgenemisdistants piiri olemasolu, mille ületamine teise looma poolt kutsub esile põgenemise.
• Isiklik: (0,5-1,2 m) sõbrad lähedased, sisendina oluline ka kõne • Sotsiaalne: (1,2-3,5)tuttavad, tööalased kontaktid, sisendina kõne kõige olulisem • Avalik: (üle 3,5) formaalsed kontaktid, kõne ja kehakeel You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Isikuruumi ja distantsi hoidmist mõjutavad tegurid Individuaalsed iseärasused Inimeste vahelised suhted Situatiivsed tegurid Füüsilised tegurid You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Reaktsioonid isikuruumi piiride rikkumisele Sissetung Pealetükkivus
ründavaid sõnu, kõrgendatud hääletooni, ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. • Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivne käitumine • Agressiivse käitumise uurimisel on välja toodud kolm peamist kasu: materiaalsete vajaduste rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Agressiivne käitumine: kontrolli tunne • Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest kontrollitunde omamine võimaldab inimesel ennast turvalisemalt tunda. Tagajärg • Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja
arvelt. Sageli kasutatakse sellise käitumisstiili puhul ründavaid sõnu, kõrgendatud hääletooni, ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivse käitumise uurimisel on välja toodud kolm peamist kasu: materiaalsete vajaduste rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest kontrollitunde omamine võimaldab inimesel ennast turvalisemalt tunda. Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja soojadest lähisuhetest võõrdumine, alaline distress ning sellest tulenev füüsilise ja vaimse tervise halvenemine
vajadusi, kuid teevad seda sellisel andekspaluval ja arglikul moel, et neid ei võeta tõsiselt. Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt. Ta kipub teiste üle võimu kasutama. Tema seisukoht on selline: ,,Mina tahan seda; see, mida sina tahad, ei ole tähtis." Kehtestav inimene kasutab sellist suhtlemist, et mis võimaldab tal säilida eneseaustust, otsida oma õnne ja vajaduste rahuldamist ning kaitsta oma õigusi ja isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende üle domineerimata. Kui ma soovin, et sissetungija oma käitumist muudaks, peab minu kasutatav meetod vastama järgmistele kriteeriumidele: 1. Suure tõenäosusega muudab teine oma probleemset käitumist. Seega peab meetod minu isikuruumi kaitsmiseks olema efektiivne. 2. On vähetõenäoline, et mina isikliku ruumi tungin. 3. Teise eneseväärikuse vähendamine on vähetõenäoline. Ma ei saa küll
kontroll teiste elude üle piirab iseenese vabadust: 16 saj. F.Bacon "Veider kihk on otsida võimu ja kaotada vabadus"; süütunne, mida tekitab võimu kuritarvitamine ja süümepiinad; armastab asju ja kasutab inimesi-kaob inimlikkus; võõrandumine teistest, ebaturvalise ühiskonna looja; agressiivsus õõnestab armastust, süvendab üksildust. Kehtestamise eelised nad on nemad ise; täisväärtuslike suhete soodustamine; vähendab hirmu ja ärevust; iseenda elu elamine-oma isikuruumi kaitsmine ja vajaduste rahuldamine. J.Ruskin "Parem auga kaotada, kui alatult võita!" Kehtestamise hind konstruktiivne kehtestamine võib tuua kaasa töökoha kaotuse; olla kehtestav tähendab riskida lahkarvamuste ilmsikstulekuga; suhetes kergesti haavatav jne Enesekehtestav inimene valib ise kuidas oma elu elab ja laseb ka teistel oma elu elada "Ei" ja "Jah" võrdsed vastused Temal on probleem Probleemi pole Minul on probleem Närviminemise kulg
Silmad on pilukil, pilk ei ütle midagi. Keha on kangestunud võitluspoosis: jalad harkis, käed puusas, lõug ette aetud, zestid jäigad, järsud ja hirmutavad. Vahel näitab näpuga või vibutab rusikaga. Tavaliselt on oma arvamuses nii kindel, et ei kuula, mida teised räägivad, isegi siis, kui ise neilt midagi küsite. Agressiivsuse käitumise plussid: · Suudab kindlustada endile materiaalsete vajaduste rahuldamise. · Reeglina oskab ennast ja oma isikuruumi kaitsta. · Ja tundub, et suudab enda ja teiste elusid kontrollida. Ühiskonnas, mida iseloomustab olelusvõitlus, vaenulikkus ja ohjeldamatu võistlemine, on agressiivne inimene vähem haavatav. Agressiivsus kannab vilja ja elab edasi, vähemalt lühemas plaanis, eelkõige firmade või inimeste vahelises võitluses juhtiva koha pärast, küll tööstuses, valitsuses ja kasumile mittesuunatud organisatsioonides nagu kirik. Ja samuti tundub, et agressiivsuse eest makstakse
Nad lubavad teistel oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. x Agressiivne käitumine inimesed, kes väljendavad oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt, nad võidavad peaaegu alati vaidlused. x Kehtestav käitumine inimesed, kes kasutavad sellist suhtlemist, mis võimaldab tal säilitada eneseaustust, otsida oma õnne ja vajaduse rahuldamist ning kaitsta oma õigusi ja isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende üle domineerimata. Kuueastmeline kehtestamisprotsess: 1. ettevalmistus 2. sõnumi saatmine 3. vaikus 4. teise inimese kaitsereaktsiooni peegeldav kuulamine 5. 2.-4. sammu kordamine nii kaua, kui vaja 6. lahendusele keskendumine Konflikti lahendamise meetod: 1. Kohelge teist inimest lugupidavalt 2. Kuulake, kuni kogete teist poolt, ning peegeldage sisu, tundeid ja tähendust 3. Sõnastage lühidalt oma vaated, vajadused ja tunded. Konfliktide liigid:
- Enesekehtestamine (yang) - kõneleja tunnete, vajaduste ja soovide avamine kuulajale. - Ärakuulamine (yin) - vastapoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui mures. KT - kehtestamisetreening. Igal inimesel on oma ainulaadne isikruum - ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Theodor White «The making of the president 1960». Albert Scheflen, Norman Ashcroft «Human territories: Ho we behave in space-time». Tunnistada minu isikuruumi tähendab austada minu füüsilist ruumi ja mu cara ning lasta mul olla mina ise. - Sotsiaalne ruum - ümber moodustuv kahele või rohkem inimestele kuuluv ruum, kus inimesed on omavahel lähedalt seotud. Mõju avaldamine annab kehtestavale inimesel konstruktiivsuse oma vajaduse rahuldamiseks, võimete kasutamiseks, enda asja ajamiseks, oma loomingulisuse kasutamiseks ja jõuliste ning võrdsete inimsuhete loomiseks. Käitumised:
o Enesekehtestamine on käitumine, millega väljendatakse oma vajadusi, mõtteid, tundeid ning seistakse oma Õiguste eest sellisel viisil, mis aitab partneril teha sedasama. o Igal inimesel on ainulaadne isikuruum- ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Selle suurus ja paljud muud omadused on isikuti erinevad. Mõned seisukohad isikuruumi kohta: 1. isikuruum on kultuuriküsimus ja teatud kultuurides seda ei esine 2. isikuruumi tunnustamiseks on vaja: hoida nii füüsilist kui ka emotsionaalset vahemaad Kuidas hoiduda teise isikuruumist eemale: 1. vältida paikapanevaid märkusi 2. hoiduda õpetamast 3. ei ürita panna teist tegema oma tahtmist 4. ei suru peale oma kiindumust 5. ei ürita teise identiteeti enda omas lahustada KÄITUMISVIISID:
hästi; tulemuseks võib olla lahkuminek sest suhe on destruktiivne – kumbki osapool ei saa seda mida tahab (üks ei saa domineerida nii palju kui tahab, teine tunneb end liiga allasurutult). Iga inimene on osa võrgustikust. Kui paarisuhtes on pinge siis tavaliselt oodatakse nö luba partnerilt; kas siis et üks küsiks luba või et antakse luba. On loomulik, et inimene soovib säilitada oma isikuruumi, nt see mida räägitakse sõbraga, seda ei räägita partnerile. Üks tunneb et teda jäetakse välja, kuna ei räägita kuid teine tunneb, et tahab oma sõbra privaatsust hoida (üks tunneb et tahab rohkem kontrolli,teine aga autonoomiat ehk iseseisvust). Asümmeetria – kontroll suhetes (ühel rohkem, teisel vähem). Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: ● moonutatud taju, eelarvamused ● olukorra emotsionaalsus
Saab teisi kontrollida Endal pole sellest mitte mingisugust kasu. Miinused Elamata jäänud elu, sest alati nõustutakse teise inimesel variantidega Vähem rahuldust pakkuvad ja intiimsed suhted, kui see isikule meeldiks Haletsus, ärritus ja halvakspanu teise inimese poolt Suutmatus oma tundeid kontrollida Agressiivne käitumine Plussid Suudavad kindlustada materiaalsete vajaduste rahuldamise Oskavad reeglina ennast ja oma isikuruumi kaitsta Suudavad enda ja teiste elusid kontrollida – võimu abil Miinused Hirm Vastuagressiooni provotseerimine Kontrolli kaotamine Süütunne Inimlikkuse kaotamine Inimestest võõrandumine Vilets tervis KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM Pea kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Inimesel on ka kolmas võimalus – verbaalne kehtestamine
heaolu arvelt. Sageli kasutatakse sellise käitumisstiili puhul ründavaid sõnu, kõrgendatud hääletooni, ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivse käitumise uurimisel on välja toodud kolm peamist kasu: materiaalsete vajaduste rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest kontrollitunde omamine võimaldab inimesel ennast turvalisemalt tunda. Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja soojadest lähisuhetest võõrdumine, alaline distress ning sellest tulenev füüsilise ja vaimse tervise halvenemine
Nt. positiivselt meelestatuna oleksin andnud sellele inimesele hoopis teise hinnangu. Nt. väsimus on kompleksne seisund, mis sisaldab nii emotsionaalset kui ka füsioloogilist poolt. • Näiteks kohtad võõrast teel hambaarstile vs. teel kaua oodatud filmi esilinastusele. Emotsioonide otsene mõju atraktiivsusele • Uuringud: Mc Donald, 1962; Fisher & Byrne, 1975; • Meessoost ja naissoost üliõpilastele ei meeldi võõrad, kes tungivad nende isikuruumi istudes raamatukogus neile liiga lähedale. Või järjekorras seistes ei meeldi inimestele kui keegi tuleb sulle liiga lähedale. • Katsetingimustes meeldib rohkem see eksperimenteerija, kes tasustab rohkem ja karistab vähem. • Vestluse alustamine naisega: „Vean kihla, et saan su täna välja!“ vs. „Tere!“ „Sul on armas koer!“ vs. „Kust sa sellise kohutava krantsi leidsid?“ (Baron & Byrne, 2003) Emotsioonide kaudne efekt atraktiivsusele. • Äsja olnud kogemus
Enamusel juhtudest muudavad inimesed oma keelekasutust vastavalt kontekstilistele tunnustele ilma seda ise teadvustamata. Erandi võivad moodustada esimesed kohtumised ja nn. pimekohtumised (kus konteksti ei suudeta haarata). Mõnede sotsiolingvistide uurimustes on olulisel kohal suhtlemise mittekeelelised elemendid. Siia kuuluvad sõnatu suhtlemise ja paralingvistilise suhtlemise aspektid, sealhulgas prokseemika, mis uurib isikuruumi ja mitmed teised valdkonnad. Kõneaktid Keelekasutuse üheks aspektiks on keelekasutuse korral taotletavad eesmärgid. Kõneaktide kategooriad Filosoof Searle (1975) esitas kõneaktide teooria, mis püstitab küsimuse, mida kõnega saavutada saab. Searle järgi jaotuvad kõik kõneaktid oma eesmärkide alusel viide põhikategooriasse. Kõneaktid Kõneakt Kirjeldus Näited
annaabi.ee 
