tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt. (Kalmre 2001) FOAFtale = friend of a friend tale jutt, mille rääkis või kuuldud sõbra sõbralt. Af Klintbergi artikli põhiseisukohti Kaasaegse muistendi (linnalegendi/jutu) ja traditsioonilise muistendi sarnasused ja erinevused - Linnakeskkond vs loodus- või maamiljöö - Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude, naljandite ja andekdootidega Tänapeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonda Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest) Halloween (31.10) ja hingedeaeg Kõigi pühakute päeva eelõhtu = lahkunute mälestamise periood katoliku
Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub žanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; 2. Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: a. Žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; b. Žanrite vahel on tööjaotus; 3. Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: a. Žanritel on erinevad funktsiooid; b. Žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad muinasjuttu. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilstel jutustamine elementidel. o Etteaimatav vorm o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed o Traditsiooniline eesmärk. Isikukogemuse võib olla nt o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline
Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub zanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt; 2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: a. Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; b. Zanrite vahel on tööjaotus; 3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: a. Zanritel on erinevad funktsiooid; b. Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad muinasjuttu. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilstel jutustamine elementidel. o Etteaimatav vorm o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed o Traditsiooniline eesmärk. Isikukogemuse võib olla nt o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline
Loomamuinasjutud Kommenteeritud antoloogiad o Kippar, Pille (koost.) 1997. Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Tallinn: Varrak o 1999.a. ilmunud ka sama väljaande e-versioon Saksakeelne tüübikataloog o Kippad, Pille 1986. Estnische Tiermärchen. Typen- und Variantenverzeichnis. FFC nr. 237. Helsinki. Rumala vanapagana muinasjutud Kipparr, Pille (koost). 1997. Antsu troupill. Isikukogemuse jutud Isikukogemuse jutt, isikliku kogemuse jutt (ingl personal experioence narrative) Termini võttis kasutusele Sandra K. D. Stahl Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad muinasjuttu. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilstel jutustamine elementidel. o Etteaimatav vorm o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed
muistendid ja tänased linnalegendid samasse žanrisse. Vanas traditsioonis on üleesindatud muistendid üleloomulikest olenditest, nõidusest ja ajaloolistest sündmustest, seevastu alaesindatud talupojaühiskonnas muutust ja uuendusi peegeldavad muistendid. Praeguses muistendiainestikus on tõenäoliselt üleesindatud kõmulised, õudus- ja naljajutud, jutud üleloomulikust võivad olla alaesindatud. Mõlemal juhul peegeldavad "võõrad" selle ühiskonna eluolu kindlaid aspekte. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Jutustaja räägib enamasti mina-vormis mõnest naljakast läbielamisest või mõnest müstilisest juhtumist. Kui kuulajate seas pälvib jutt positiivse tagasiside, soovib jutustaja lugu veel rääkida, nii samale kuulajale kui ka uutele. Isikukogemuse jutul on enamasti kindel vorm, mis on läbi aja kujunenud ja mis lähtub traditsioonist. Loo rääkimine on sotsiaalne tegevus, mis on olnud läbi aja olulisel kohal inimestevahelisel suhtlemisel. 30
Üldjuhul teeb proovilepaneku läbi mees, kes on alamast soost. Oluline tunnus on vastandamine alamast soost isik teeb kõik õigesti, kõrgemast soost äpardub. 35. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Lühend ATU viitab rahvusvahelisele muinasjutu tüübikataloogile. Muinasjutu tüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju. 36. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 39. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? 40. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 41
....................................................................................................................... ........... ................................................................................................................................. ........... 13 ................................................................................................................................. ........... 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? 14 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU tüübinäide: ATU 333 „Punamütsike“ 15 32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte kohapärimuse väljaannet. 33. Kõrvuta [R
Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema on erinevates zanrites erinevalt Zanr määrab kommunikatsiooni piirid zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu zanritel on erinevad funktsioonid, neid kirjeldatakse omavahelistes suhetes 25. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Sageli inimesed ei tea, et neil on jutuvaru või nad esitavad rahvajutte. Isikukogemusjutt võib olla lõbusam juhtum lapsepõlvest, kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga. 26. Missugune on ''klassikaliste rahvajuttude'' põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 27. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Muistendid on tavaliselt millegi tekkimise seletused, näiteks Ülemiste järv tekkis pisaratest. 28
võis selle omakorda kuulda oma tudavalt.” (Kalmre 2001) • FOAFtale = friend of a friend tale jutud, mille rääkis või mis kuuldud sõbra sõbralt’ Af Klintbergi artikli põhiseisukohti • Kaasaegse muistendi (linnalegendi/jutu) ja traditsioonilise muistendi sarnasused ja erinevused o – Linnakeskkond vs loodus- või maamiljöö o – Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude, naljandite ja anekdootidega • Tänapäeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonnaga • Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel • Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest) 29. Mille poolest sarnanevad ja erinevad halloween ja hingedeaeg? Halloween (31.10) ja hingedeaeg
Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine industrialiseerimine) 30. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp? Tüüp on üldistus, abstraktsioon. Tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid ja variandid. Tüübi mõiste vastab arusaamale, et tekst hoiab alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU - muinasjututüübid 32. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Isikliku kogemuse jutt. Kasutame oma lugude jutustamisel kultuurilisi vorme, tarditsioonilisi elemente, vorm võib olla etteaimatav jne. See võib olla nt lõbus juhtum lapsepõlvest, töölt, koolist.. kust iganes, mis iganes. Kokkupuude üleloomulikuga jne. On esitatud mina-vormis, sest tegu on esitaja enda looga. Kui jutt meeldib, siis seda korratakse, räägitakse iga kord uuesti ja uuesti. On olnud alati populaarne 33
linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? Kuuluvad. Vanas traditsioonis on aplju muistendeid üleloomulikest olenditest, nõidustest ja ajaloolistest sündmustest. Tänapäeval võib ka nii määratleda, üleloomulikeks jõududeks sobivad väga hästi nt UFOd, aga ka karma. Samuti on tänapäeval esindatud kümu, õudus- ja naljajutud, mida võib kaudselt nimetada ka klassikalisteks musitenditeks. Sisserändamine. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Jutustatud esimeses isikus, kui jutt edukas, siis korratakse, olnud alati populaarne. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüt: kujutab teatud piirsituatsiooni, mingi riigi või korra loomist või lõpetamist. Muinasjutt: pigem madu, Kreutswaldil ka konn. Legend: täpne koht, materiaalne tunnistus, kinnitab autentsust. Kristluses võit paganausu üle. 31
25.1. Teema allub zanri spetsiifikale: - Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni - Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 25.2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: - Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid - Zanrite vahel on tööjaotus 25.3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: - Zanritel on erinevad funktsioonid - Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 26.1. Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl 26.2. Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline 26.3. Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga 26.4. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel - Etteaimatav vorm - Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed - Traditsiooniline eesmärk 26.5
25.1. Teema allub zanri spetsiifikale: - Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni - Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 25.2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: - Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid - Zanrite vahel on tööjaotus 25.3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: - Zanritel on erinevad funktsioonid - Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 26.1. Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl 26.2. Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline 26.3. Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga 26.4. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel - Etteaimatav vorm - Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed - Traditsiooniline eesmärk 26.5
Perspective") Jutustaja F ja H Tegelase F + Jutustaja H Tegelase F ja H (teadvuse vool) Jutustaja F ja H + Tegelase F ja H "segu"(vabas vormis kaudne kõne) Jutustaja F + Tegelase H Genette: narratiivne aeg Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) W. Labov: suulised isikukogemuse narratiivid Sisukokkuvõte Kuulaja orienteerumine (kes, kus, millal) Komplitseeriv tegevus Hinnang Tulemus, lõpplahendus Kooda (lõpetamine) Performance'i mõiste suuliste narratiivide uurimisel Paralingvistika-puhtalt kõlalised nähtused Kineesika- kehakeel Okuleesika- nägemis, silmakontakt Taktiilne kommunikatsioon- puudutamine Prokseemika- kommunikatsiooni distants
•Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? • Muinasjutud • Muistendid • Müüdid 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? jah, kuigi seda ei taheta tunnistada. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. •keskmine ameerika täiskasvanu: vähemalt 3–4 sellist juttu • sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu • harilikult jutustatud esimeses isikus • kui jutt edukas, seda korratakse • olnud alati populaarne • lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl • ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline • kokkupuude üleloomuliku või seletatamatuga
silmapaistmatu (nais)kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse. Rahvaluuleteksti stabiilsuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet tüüp -- s.t võimet paindlikult muutudes säilitada siiski oma põhikuju. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU muinasjutu tüübikataloog, mida on täiendanud Stith Thompson (1951) ja Hans-Jörg Uther (2000. aastate alguses); koostas Antti Aarne (1910). 32. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. (1) Isikliku kogemuse jutt, personal experience narrative. (2) Keskmine ameerika täiskasvanu: vähemalt 34 sellist juttu. (3) Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu. Sandra K. D. Dolby (Stahl) ,,Jutud isiklikest kogemustest" (1983) http://www.folklore.ee/seminar/pen.html (4) Harilikult jutustatud esimeses isikus. (5) Kui jutt edukas, seda korratakse. (6) Olnud alati populaarne.
annaabi.ee 
