lavatööline (õhtuti ja koolivaheaegadel) Hariduskäik: 1986 1997 Uugametsa Gümnaasium, keskmine hinne 4,1 Täiendkoolitus: 08. 09.1998 mustkunsti kursus, Londoni Kõrgem Teatrikool Keeleoskus: emakeel- eesti, valdan inglise, vene ja läti keelt Arvutioskus: Word, elektronpost, Solitaire, Minesweeper Autojuhiluba: A Huvialad: kivipall, kiiking Kuupäev allkiri Isikukeskne CV Isikukeskne CV seab esiplaanile kandidaadi isiku, tema oskused ja võimed. Ka see CV tüüp algab isiku ja kontaktandmetega, kuid neile järgneb lühike, selge ja tabav kokkuvõte kirjutaja oskustest, saavutustest ja võimetest: isikututvustus. Isikututvustus on esitatud seotud tekstina, mitte punktide kaupa. Selle ülesanne on anda kandidaadist ettekujutus ja ärgitada edasi lugema. Seda tüüpi CV tugevus ja nõrkus peitub isikututvustuses. Hea isikututvustus äratab kandidaadi vastu huvi
Konfliktid on väga erinevad. Kui inimene hakkab vaidlema, siis ta ei pööra tähelepanu, mis tüüpi antud konflikt kuulub. Kuid et konflikti konstruktiivsemalt lahendada või vältida seda, on vaja teada, mis tüüpi konflikt see on. See aitab analüüsida, paremini mõista ja vaigistada vastuolusid. Filosoofia teaduste doktor ning vene professor Dmitri Zerkin oma raamatus ,,Konfliktoloogia alused" eristas neli konflikti põhitüüpi: Isikukeskne konflikt Konflikti osalejateks on mitte inimesed, vaid sisemaailma psühholoogilised indiviidi mõjutegurid: vajadused, motiivid, väärtused, tunded. See on isikukeskne vastuolu, emotsionaalselt keeruline psühholoogiline probleem, mis nõuab lahendust ning seejärel teadvuse tööd, mis on suunatud konflikti ületamisele. Isikutevaheline konflikt See on kõige levinum konflikti tüüp, kuna see konflikt tekib nii lähedaste inimeste
Vaesus on sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste tagajärg, mille üle vaestel endil puudub kontroll. Järelikult vastutab valitsus vaesuse eest. Vaesus tuleneb inimeste vähesest kohanemisvõimest ja valedest otsustest. Järelikult vastutab inimene ise vaesuse eest. Nende probleemidega tegeleb riiklik sotsiaalpoliitika. Ühiskonnakeskne sotsiaalpoliitika tulu ümberjaotamine eelarve ja maksude kaudu, riigi aktiivne sekkumine.( Skandinaaviamaad) Isikukeskne sotsiaalpoliitika - inimene on ise vastutav oma heaolu eest (USA) absoluutne tulude ebavõrdsus - situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus - situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina
Tasuta turundus on teenuste või kaupade turundus tasuta turunduskanalite kaudu. Selleks võidakse kasutada nii otsingumootorit, kui ka kanaleid väljaspool internetti. Levinuimad tasuta turundusemeetodid on positsioneerimine otsingumootorites, blogimine, postitused sotsiaalmeedia kanalites. Turu konkurents Konkurentsis on edukam see ettevõtja, kes suudab erinevatele tarbijatele just neile sobivaimat toodet või teenust pakkuda. Kuna igale üksikule tarbijale on toote isikukeskne pakkumine paljudel turgudel liiga kulukas, siis lähenetakse turule eri tarbijarühmade kogumi kaudu. Konkurents turunduses Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents turunduses Väikeettevõtted on suuremate ettevõtete
Skinneri operantne lähenemine sobib siia väga hästi. Käitumusliku meditsiini laiendina tekkis biotagasiside. Õppida saama tagasisidet oma bioloogilistest reaktsioonidest ja protsessidest ning seeläbi õpib kontrollima oma reaktsiooni. * meditsiiniline sotsioloogia seotud omavahel sotsioloogia ja psühholoogia. Makrotasand, ehk siis kogu ühiskond. Samas ka pere, lähedased, jne.. mis hõlmab rohkem kui ühte inimest. Kriitika on see, et tervisepsühholoogia püüab olla liiga isikukeskne. Liiga vähe pöörab tähelepanu sotsiaalsetele teguritele. Tervist võib jagada objektiivsete ja subjektiivsete faktorite kogumiks. Objektiivsed on sümptomid, jne. Subjektiivsed on kõik see mida mõõta ei saa. Tervisepsühholoogia proovib osutada otsest abi, kaudset abi ja informatiivset eesmärki. * otsene abi toimetuleku, kohanemise toetamine. Suunatud nii abivajajatele kui tervisespetsialistidele. * kaudne abi uurimused, propagandaüritused.
Esineb kontrolli puudus 17. Millest koosnevad organisatsiooni vaadeldav kultuur ja süvakultuur ning milline on nende omavaheline seos? Analüüsi oma vaadeldava ja süvakultuuri elemente ühe vabalt valitud organisatsiooni põhjal, tuues konkreetseid näiteid. 18. Millised on peamised kultuuritüübid, kus neid esineb, millised on nendele iseloomulikud jooned ning positiivsed ja negatiivsed küljed (võimu-, rolli-, ülesande-, ja isikukeskne kultuur)? 19. Millised on kultuurimuudatusteks vajalikud tingimused ja miks kultuuri muutmine sageli ebaõnnestub? Kui kultuur takistab muudatusi läbi viimast, siis millised on tegutsemisvõimalused? Kultuurimuudatseks vajalikud tingimused: *Vaba ressurss, õppimiseks, koolitamiseks. *Muutuste algatajate mõjuvõim ja tegevusvabadus. *On äratundmine, et midagi peab muutma. *Juhid kehastavad väärtusi ja käitumismalle, mis on omased taotletavale kultuurile
autori lõimumine. Tekst muutub vastuvõtu ajal ja ühes sellega ka lugeja Mentaalsuse (maailmapildi) uurimine romantikud: Volksgeist, Kulturgeist "Annales. Economies. Sociétés. Civilisations» (Lucien Fevre, Fernand Braudel, Georges Duby, Marc Ferro, Jacques Le Goff): "la longue durée" uuringud Mentaalsus kajastub selle ajastu tekstides(kinnistunud ja kultuuris levinud käitumismallid ja mõtteviisid.Traditsiooniline ajalookäsitlus oli sündmuseksekne, isikukeskne. Subkultuur (ühised sümbolid, väärtused, keele- ja käitumisnormid) Territoorium Vanus ja sugu Tegevus või eriala Religioon (nt lahkusulised) Etniline subkultuur Kultuuri institutsioonid ja vahendajad riik, kirik, akadeemia eliit metseen, kollektsionäär, kuraator, kriitik kunsti tootmise-tirazeerimise-säilitamise ja levitamisega tegelevad asutused, organisatsioonid ja seltsid Marketing (turustamine)
koolitus * Vähene plaanimine vähe nagu kaks ülemust ja kontroll 7. Iseloomustage töötaja ja juhi rolle 4 organisatsioonitüübi puhul (võimukeskne, rollikeskne, saavutuse- ehk ülesandekeskne ja toetuse- ehk isiksusekeskne) Võimukeskne – Rollikeskne – Ülesandekeskne – Isikukeskne - autokraatia bürokraatia adhokraatia demokraatia * Tsentraliseeritud, kuid * Tsentraliseeritud ja * Formaliseeritud, kuid * Ei ole formaliseeritud mitte formaliseeritud formaliseeritud mitte tsentraliseeritud ega tsentraliseeritud * Juhib üks isik või * Tähtis see, milline on * Mingi konkreetse * Hea rühmasisene
teaduskoostöösse: a. seame sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst, sealhulgas erasektori osaluseni vähemalt 2/3 ulatuses sellest. Jätkame teaduse populariseerimist; b. muudame teaduse rahastamise süsteemi selgemaks, st säilitame teadusasutuste baasfinantseerimise ja loome projektitoetuste jagamiseks kahe asutuse asemel Eesti Teadusagentuuri. Kehtestame teaduse rahastamisel teadlaste karjäärimudeli. Isikukeskne teaduse rahastamise süsteem on asendunud konkurentsikesksega – teadusasutuste rahastamine sõltub teadustulemustest, mitte olemasolevate teadlaste arvust. Soodustame igakülgselt Eesti teadlaste osalemist rahvusvaheliste teaduskeskuste töös, samuti ülikoolide, riigi ja erasektori koostööd ning ettevõtjate keskendumist tootearendusele; c. jätkame teaduse ja kõrghariduse taristu välja arendamist.
Rollikeskne o Tsentraliseeritud Annavad aru juhile o Formaalne o Kultuur ja struktuur on allutatud ametirollidele ehk tegevuse reeglistatus Kõigil on selge, standardiseeritud roll o Hinnatakse töötajat selle järgi, kuidas ta suudab täita kõiki ettekirjutusi o Töötaja on allutatud organisatsioonile- ettekirjutused domineerivad o Tavaline bürokraatia Toetuse- ehk isikukeskne o Mitteformaalne o Detsentraliseeritud o Kultuur ja struktuur on allutatud organisatsiooni liikmete heaolule o Puudub võimusuhe Inimesed töötavad üksi o Organisatsioon on allutatud isikule 11 o Organisatsiooni väärtus seisneb tema liikmete heaolus o Seda esineb kõige vähem
valgustusajastu vaated. Eriti mõjutasid liberaalsetmaailma vaadet Charles de Montesquieu - vajalik võimude lahusus; Adam Smith - majandus areneb kõige kiiremini vabakonkurentsi tingimustes; Benjamin Constant - arendas Montesquieu õpetust parlamentarismi suunas, valitsus peab vastutama paralamendi enamuse ees. Käesoleva sajandi liberaalseid voole iseloomustab kõikumine konservatismi ja sotsiaaldemokraatia vahel. Klassikalisel liberalismil on eelkõige isikukeskne maailma vaade. Liberaaslse vaate teine alus on rationalism, selle järgi peab ühiskonnas kõik okema loogiline ja mõistusepärane. Sotsialism. 1830 aastail alguse saanud sotsialistliku suuna esindajate arvates sünnitab konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Sotsialistlike õpetusi võib jagada kaheks: 1. Revolutsioonilised voolud - taotlesid kiirel (vägivaldsel) teel õigluse ühiskonna rajamist. 2
nende võrdlus sellega, mida mitmesuguste etnokultuuriliste teadvusetüüpide rekonstrueerimisel on saavutanud vene semiootikud [...], veenavad, et just kultuuri ajalooline semiootika on kõige paljutõotavam tee selles suunas." ,,Vestlusi vene kultuurist" (1993) Uurimus vene aadli argielust 18.19. sajandil. Aluseks 1985. aastal alguse saanud 35- osaline teleloengute sari ETV-s. Rõhk argielu sümboolsetel aspektidel ja rituaalsel käitumisel. Temaatiline ja isikukeskne lähenemine. Peamised teemad: *ametiastmed ja aumärgid *naiste maailm *ball *duell *abielu ja lahutus *kaardimäng *surm *dekabristid Juri: kultuuri ettenägematud protsessid Ajaloolasi kummitab retrospektiivne illusioon: kuna midagi on toimunud, siis arvatakse, et see oligi ainus võimalus. Tekib eksiarvamus ajaloolisest paratamatusest. Ajaloolise semiootika vaatenurgast on toimunud sündmus vaid üks võimalikest variantidest ning seega ei taandu ajaloo uurimine pelgalt
kuulekust. Rakendatakse otseseid korraloomise vahendeid: kehalist karistustja ähvardusi. Tähtis on perekesksus, rõhuasetus meie-tundele. Rõhuasetus kommunikatsioonil vanemalt lapsele. Vanemad ei tunne vajadust käske lapsele põhjendada. Rõhutatakse käskude täitmist, autoriteetide austamist ja konventsionaalse sotsiaalse korra säilimist. Lapsel areneb välja individuaalsuse arvelt tugev sotsiaalneidentiteet, hariduslikud saavutused on madalad. Modernne ehk isikukeskne mudel: Rõhuasetus iga pereliiikme individuaalsusel. Isa on rohkem kiindunud ja vähem käskiv, ema muutub korra loojaks perekonnas. Rõhuasetus motiividel ja tunnetel, miks laps teeb, mida ta teeb. Lapses väärtustatavad omadused on õnnelikkus, saavutused, järelemõtlikkus, huvi ja enesekontroll. Distsiipliin baseerub mõtestamisel, isoleerimisel, süütundel ja armastusest ilmajäämise kartusel. Rääkides rõhutatakse rohkem isiklikke kogemusi ja arvamusi, rõhuasetus minal
Kolm triloogiat, triloogiate vahel vahetekstid. "Rooma päevik" "Põlev lipp" 1961 Esimene tsükkel ja järgnevad tsüklid hakkavad kunstiliste lahenduste poolest eristuma teineteisest. I tsüklit on sageli nimetatud kroonikate tsükliks, mingit pistmist on sellel kroonikatega "Põlev lipp", "Viimne linn", "Surmaratsanikud" vaheraamat "Imede saar" düstoopia. Üks väheseid pagulaskirj raamatuid, mis ilmus ka nõukEestis. II tsükkel on biograafiline tsükkel v mingil moel isikukeskne tsükkel 1965-1967 "Mõrsja linik", "Rõõmulaul "Nõiduse õpilane" III puhul on stilistiline plaan raskem, aga ta eristab sellega, et ta hakkab kasutama kahte ajaplaani "Õilsad südamed e kaks sõpra Firenzes", "Lohe hambad", "Kahekordne mäng" Esimene tunnus: stiliseeritud tööd - teatavaid ajaloolisi stiile hakkab läbi mängima. See neid eristusi loobki. Kui me räägime kroonikate tsüklist, siis see tähendab seda, et
Inimene lihtsalt elab. 2. TI on tegevused on allutatud kindlale eesmärgile vastavalt I eesmärgile. inimestel kaob aja- ja ruumitaju, kuna tegevused toimuvad samas kohas ja sama autoriteedi kontrolli all. 3. TI iseloomustab grupilisus ja selle suurus. Üldjuhul on grupid suured. Gruppi liikmetesse suhtutakse standardselt, ühtviisi, nõutakse kindlate ülesannete täitmist. Primaarne on ühine toimetamine. TI eiratakse igasugune individuaalsus ja isikukeskne kohtlemine on välistatud. TI valitseb nn ,,Sotsiaalsete rituaalide ühistus". 4.Igasugune tegevus TI-se on allutatud kindlatele reeglitele ja ajagraafikule. 5.TI subjektide igasugune tegevus on suunatud kindla eesmärgile, milline tuleb I eesmärgist. TI subjekte saab jaotada kahte rühma: 1. isikud, keda on suunatud asutustesse vastu nende tahtmist ühiskonna heaolu tagamiseks. 2
See on äärmiselt vitaalne, värve ja tundeid pillav luule. Underi ahas luuleruum piirdub koduaia terrasside, treppide, lillede ja üksikute mererannavaadetega, kuid kõigele sellele annab mõõtme piiritu armastustunne. Kirjanduskriitik Jürgenstein hoiatas, et eesti tundmusi ei tasu soneti liistule koolutada. Under tõestas vastupidist. Tema sonetid on riimikerged ja kujundirikkad."Sonettide" menu julgustas Underit avaldama ka varasemat luulet. Selleski on ta valdavalt isikukeskne, joobunud elust, armastusest, lastest, loodus- ja linnamaastikest. 1920. aastate algus tähistas ajaluule võidukäiku eesti poeesias. Underi luuletuskogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923) on varjutatud sõjakoledustest, surmameeleoludest ning ühiskondlikust surutisest. Luuletajat ei vaimusta enam koduaia ilu ega noor armastusele puhkev hing; teda rõhuvad suurlinna umbne vaim, tänavail liikuvad sõjainvaliidid. See on otsekui
treppide, lillede ja üksikute mererannavaadetega, kuid kõigele sellele annab mõõtme piiritu armastustunne. Kirjanduskriitik Jürgenstein hoiatas, et eesti tundmusi ei tasu soneti liistule koolutada. Under tõestas vastupidist. Tema sonetid on riimikerged ja kujundirikkad."Sonettide" menu julgustas Underit avaldama ka 19 varasemat luulet. Selleski on ta valdavalt isikukeskne, joobunud elust, armastusest, lastest, loodus- ja linnamaastikest. 1920. aastate algus tähistas ajaluule võidukäiku eesti poeesias. Underi luuletuskogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923) on varjutatud sõjakoledustest, surmameeleoludest ning ühiskondlikust surutisest. Luuletajat ei vaimusta enam koduaia ilu ega noor armastusele puhkev hing; teda rõhuvad suurlinna umbne vaim, tänavail liikuvad sõjainvaliidid. See on otsekui verivalla kistud haav ning sunnib
annaabi.ee 
