Isiksuse joonte teooria · Teooriate ühisosa põhineb sellel, et inimestel on teatud ühised jooned, mille alusel iseloomustatakse üksteisi. · Isiksuse jooned on püsivad ja iseloomustavad inimest pikema perioodi vältel. · Hetkel üks poplulaarsemaid isiksusekäsitlusi just sellest teooriast. · G.Allport hakkas isiksust uurima KEELE KAUDU. Kui keeles on tekkinud sõna ja see tähistab midagi, siis see on reaalselt ka olemas. Et kui sõna on juba olemas, siis see isiksus peab olemas olema. Tema kogus kokku ingliskeelsid sõnu (u 18 000). Taandades, 4500 ja need kõik ei ole ühetähtsad iseloomustamisel. Need sõnad võib jaotada 3 grupii tähtsuse alusel: 1. Kardinaalne isiksuse käsitlus on 1 nii tugev joon, mis allutab kõik teised enda alla. Reaalselt see väga võimalik pole. 2. Enamikel on see tsentraalsed jooned on välja arenenud, mida on umbes 10 ja nende alusel saab iseloomustada isiksust. Nende kaud...
ST17 KÕ1 Gerly Tauer Eneseanalüüs Essee Õppejõud: Anu Leuska, MSc MÕDRIKU 1. Sissejuhatus Et ise ennast analüüsida tegin kaks isiksustesti. Catell 16PF temperamendi ning Catell 16PF testi. Isiksusetestid on analüüsi toetamiseks ja nende kaudu võib leida selle, mida on vaja edasi arendada. Nad annavad esmased tulemused, millega põhjalikumalt edasi tegelda. Võib testidega üldjuhul rahule jääda. Nende testide põhjal sain ennast paremini tundma õppida ja avastada enda juures asju, mida ma veel ei teadnud. Ja see kõik on päris huvitav. 1.1 Catell 16PF temperament Catell 16PF temperamendi testist tuli välja, et olen koleerik
organismi vastuse) Humanistlik psühholoogia( C.Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi , mis eristavad teda loomadest, eneseaktualisatsiooni,inimlikke tundeid ja kogemusi Kognitiivne psühholoogia(J.Piaget)-uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine Psühhobioloogia-seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria(Raymond Catell)-isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, ning isiksusejooni saab mõõta. Psühholoogia uurimusmeetodid jaotuvad kolmeks Kirjeldavad uurimused(juhtumi analüüs,vaatlus,küsitlused,testid) Korrelatiivsed uurimused Ekpiriment Koleerik(kr.Chol)-kollane sapp-kergesti ärritub.Väga aktiivne , tujukas,aga suudab tohutult hästi süveneda. Melanhoolik(kr.Melaschol)-must sapp-kurvameelne.Elab sügavalt läbi solvumisi,äärmiselt tundlik,unistav,mõtisklev,tasakaalutu Sangviinik(kr
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades
Taju Psühhopatoloogia N Seksuaalkäitumine ... Geneetilised Bioloogilised Psühhomeetrilised Eksperimentaalsed Sotsiaalne determinandid "vahemehed" omaduste uurimused käitumine konstellatsioonid H.Eysenck, R. Catell Emotsionaalne stabiilsus melanhoolik Koleerik EKSTRAVERT INTROVERT Sangviinik Flegmaatik NEUROOTILISUS Emotsionaalne ebastabiilsus "Suur viisik" (Big Five) Mis on isiksuse seadumus? inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes
3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1
suureõenäolsusega on olemas temas ka see omadus. Kolm kategooriat omadusi: -) Kardinaalne omadus inimeses on mingi omadus, mis juhib kõiki teisi omadusi. -) Tsentraasled omadused 5-10 omadust, mis moodustavad isiksuse tuuma või, mis on justkui põhiomadused. -) Sekundaarsed omadused kõik ülejäänud omadused, mis vahel tulevad küll välja, kuid mida enamasti inimestes eristada ei saa. Raymond Catell (1905-1998) oli üks esimesi, kes hakkas kasutama isiksuse uuringutel faktoranalüüsi (suure hulga muutujate korrelatsiooni leidmine), mis on siiani üks levinumaid statistika uurimise viise psühholoogias. * Selgus, et tänu korrelatsioonile võib jagada inimese omadusi gruppidesse ning need võib jagada faktoriteks (PF) tema meelest oli 16 PF'i. Hans Eysench (1916-1997) * Isiksust saab määrata kahe faktori järgi.
Pj = s(jA)*A....+ s(jT)*T....+ s(jE)*E....+ +s(jM)*M....+ s(jR)*R....+ s(jS)*S P - käitumine olukorras j (performance) A - võimed (ability traits) T - temperament (temperament traits) E - ergid (ergic tension) M -metaergid (metaergs) R - rolliootused antud sitatsioonis (rolls) S - kehalised seisund (bodily states) s - iga komponendi kaal ehk “laadung” antud situatsioonis CATELL´I 16 ISIKSUSE JOONT (BIPOLAARSET FAKTORIT): Suundumus Suundumus kõrge skoor madal skoor A Affectia Sizia heasüdamlik tõrjuv sõbralik reserveeritud B Intelligence Unintelligence taiplik loid
joonte (omaduste) arvu isiksuse 16 põhidimensioonini. Faktoranalüüsi korral analüüsitakse muutujate vahelisi korrelatsioone sel eesmärgil, et leida omavahel tugevamini seotud omaduste gruppe (klastreid). Omavahel tugevamini seotud omadused arvatakse olevat seotud ühe isiksuse faktoriga. Varjatud põhifaktorid kujutavad endast kõrgemat järku isiksuse omadusi, mis määravad ära vähemolulised isiksuse omadused. Catell arvas, et isiksuse saab piisavalt hästi ära kirjeldada 16 isiksuse omaduse kaudu. Neist lähtub tunduvalt suurem arv pindmise isiksuse jooni. Hans Eysenck (1967, 1982, 1991) leidis oma uurimuste alusel, et isiksuse põhiomadused on kirjeldatavad kahe teineteist sõltumatu isiksuse põhiomaduste dimensioonidega. Nendeks on introvertsus ekstrovertsuse dimensioon ja neurotism stabiilsuse dimensioon. Kuna dimensioonid on teineteisest
annaabi.ee 
