1.Kas Balti erikord oli eestlastele kasulik või kahjulik? Põhjenda! (3p) Kahjulik. Siis koostati Balti provintsiaalseadustik millega anti edasi aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslikud õigused ja eesõigused. Taas alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 2. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? (2p) Kuna baltisakslased olid Peeter I jaoks olulised kaadrireservid, meelitas ta neid riigi teenistusse. Nad olid isevalitsusele lojaalsed ja sellist pühendumist hinnati kõikjal kõrgelt ka enamikkude valitsejate seas. 3. Millised uuendused toimusid talumajapidamistes 19. sajandil? (3p) Koostati talurahvaregulatiiv mis andis talurahvale õiguse vallasvarale, keelustas koormiste tõstmist, ei lubanud talupojalt talu ära võtta kui ta oli seda korralikult majandanud ja ta võis seda pärandada oma lastele, ka piirati mingil määral talupoegade müüki
Balti erikord ja keskvalitsus 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845.aastal, kolmas 1864.aastal. 1860. Aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu, kuna selline eristaatus ei olnud vastuvõetav Vene avalikule arvamusele nin paljudele valitsusringkondade tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. Venemaa keskvalitsus kasutas äärealade valitsemisel mitmesuguseid eri vorme. Balti kubermangud olid alates 1801.aastast liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. Kuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning esialgu sisuliselt võrdsed ministri omadega. Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaaidi kõrgeim juht. Talle allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad. Kindralkuberneriks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased...
seal kehtestada kodanlik monarhia. Elanikkonnast ligi 80% talupojad, enamik eratalupojad ehk pärisorised talupojad, kes sõltusid täielikult mõisnikest, kelle heaks tegid teotööd ja tasusid erinevaid rahalisi makse ja naturaalandameid. Riigitalupoegade olukord oli kergem, neil tuli täita vaid kindlaks määratud riiklike koormisi. Pärisorjuse püsimine takistas ümberkorraldusi, pingestas sisepoliitilist olukorda ja heitis välismaa silmis isevalitsusele halba varju. Aleksander I püüdis pärisorjust kaotada kuid aadli vastuseisu tõttu jäi see tegemata, erandiks vaid Balti kubermangud, kus pärisorjus 1816-1819 kaotati. Olukord jäi samaks ka Nikolai I ajal. Aleksander I ajal said mitmed impeeriumi äärealad küllalt suure poliitilise autonoomia. Viini kongressi otsusega loovutati suurem osa Varssavi hertsogiriigist Venemaale. Loodi venemaaga personaalunioonis olev poola kuningriik. Venemaaga liideti ka Soome.
Sjalise eduga ha kasvavaid suurriiklikke ambitsioone toetas ideoloogiline ekspansioon: Moskva riigist hakati knelema kui kolmandast Roomast ja uuest Iisraelist, Moskva suurvrsti ksitati igeuskliku maailma peana. Need tendentsid said alguse juba suurvrst Ivan III vimuperioodil (14621505) ja svenesid veelgi Ivan IV Julma valitsemisajal (1530/15471584). 1547. aastal end esimeseks Vene tsaariks kroonida lasknud Ivan IV poolt jrjekindlalt lbi viidud haldus-, kohtu- ja sjavereformid lid isevalitsusele kindlama aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva vitudega Kaasani ja Astrahani tatari khaaniriikide le oma kontrolli alla Kaspia merele ja sealtkaudu Idamaadesse viiva Volga kaubatee. Jrgnevalt kavatses tsaaririik laiendada oma territooriumi Liivimaa arvel ja saavutada lemvimu ka Venemaad Lne-Euroopaga hendaval Lnemerel. Vene tsaari ambitsioonid prkusid paratamatult teiste Ida- ja Phja-Euroopa monarhiate vastuseisule: juba 15
13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Sõdades tuli baltisakslaste mõjukus esile Vene armees 18. Sajandi teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga. See kiirendas tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Kiiresti arenes ka sisekaubandus. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 19. Sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas
Sõjaväest sai impeeriumi üks tugialasid, omaette riik riigis 1716 sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, ka tsiviilelu korraldamise aluseks, selle taga Peeter I maalmavaade- sõjavägi pidi olema ühsikonna mudelik, seal rakendatavaid põhimõtteid tuli ning pidigi kasutama kõigis ühiskonnaelu sfäärides. Sõjaväe ülesanded: aitas valitsusel ellu viia agressiivset vallutuspoliitikat ning riiklust kaitsta, isevalitsusele toeks sisemise korra hoidmisel ning mõjutas sisepoliitilist võimuvõitlust, milles eriline roll oli kaardiväel. kaardiväe osatähtsusele sai saatuslikuks 1825. aasta detsembrimäss, sest pärast seda keisriks saanud Nikolai I hakkas sihiteadlikult vähendama kaardiväe osa poliitikas. Dekabristide vandenõu Pärast võitu Napoleoni üle koondusid liberaalselt meelestatud vene aadlikest revolutsionäärid.
monarhia Nikolai I ajal hakati vene äärealadel rakendama venestamispoliitikat - tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade autonoomia ja eripärade kaotamiseks. Selleks püüti vene keelest teha asjaajamiskeelt, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust. Pärisorjuse püsimine 19 saj. Pärisorjuse püsimine takistas ümberkorraldusi, pingestas sisepoliitilist olukorda ja heitis välismaa silmis isevalitsusele halba varju. Aleksander I püüdis pärisorjust kaotada kuid aadli vastuseisu tõttu jäi see tegemata, erandiks vaid Balti kubermangud, kus pärisorjus 1816-1819 kaotati. Olukord jäi samaks ka Nikolai I ajal. 1861 aastal, kui oli talupoegade reform, kaotati pärisorjus ning eelistati sotsiaalset ja majanduslikku arengut. 1898a. (Vene Sotsialistliku Demokraatlik Tööpartei) oli organiseeritud. Teised erakonnad alles ilmusid 20 sajandil.
Kõige rohkem kaasati baltisakslasi militaarteenistusse. Baltisakslaste sõjaline mõju tuli välja alles 18.saj teisel poolel sõdades (kõige enam Napoleoni sõdade ajastul). 1812-1815, võttis sõjategevusest kokku osa 550 kindrali, kellest 75 olid päris 3 Balti kubermangust. Tollal teenis Vene armees ligikaudu 800 baltisaksa ohvitseri, kellest kõige silmapaistvam oli Barclay de Tolly. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. 19.saj teisel poolel, hakkad baltisakslaste positsioon Vene ühiskonnas nõrgenema neid peeti isegi sisevaenlasteks. Avalik arvamus ründas järjest teravamalt Balti erikorda ning välispoliitiliselt peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. (* Selline saksavastasus saabus haripunkti I ms ajal, mille tagajärjel hakati baltisakslasi lausa represseerima. Sellele vaatamata jäid baltisakslased isevalitsusele lojaalseks kuni 1917.a.) Talurahva omavalitsus
Krimmi sõja ajal peremehetsesid inglased ja prantslased Läänemerel Sõjaaastatel täitsid elanikud erakorralisi koormisi Vene korra murranguline uuenemine vajas 18. sajandil asjatundjaid, keda Venemaal ei olnud. Siis kutsuti kokku välismaalasi ning anti neile privileege. Baltisakslased said kõrge positsiooni 18. saj Venemaal, nad osalesid sõjategevuses, diplomaatilises teenistuses ja kõrgametnikkonnas, nad olid isevalitsusele lojaalsed. 19. saj tugevnesid baltisakslaste sidemed ühinenud Saksamaaga, mis muutus Venemaa välispoliitikale ohtlikuks, avalik arvamus ründas järjest rohkem Balti erikorda Barclay de Tolly oli üks edukamaid kindralväejuhte VenePrantsuse sõjas 18121814, ta organiseeris tõhusa vastupanu, hoidus piirilahingust, viis ellu taganemisplaani, säilitades venelaste võitlusvõime Talurahvaseadused Vastuvõtmise põhjused: Majanduslikud
liitlaste võimalikke dessante. · Sõja-aastatel tuli elanikel täita erakorralisi koormisi. Baltisakslased impeeriumi teenistuses: · Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.saj. teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. · Tuntuim baltisaksa ohvitser tollases Vene armees oli kindlasti Michael Andreas Barclay de Tolly. · Baltisakslased jäid isevalitsusele lojaalseks kuni 1917. Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis: Põhjused: · Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid. · Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis. 2) Baltikum oli Euroopale avatum, kui Venemaa sisealad. · Kultuurilised põhjused: 1) pärisorjus ei sobinud kokku 18
rahvusküsimusi. Ühineti Riigiduumas kadettidega (liberaalid, konstitutsioonilised demokraadid), kaitsti maaeraomandi puutumatust, autonoomiat, taotleti sõjaseisukorra kaotamist ja karistuste lõpetamist. Eduerakonnast sinna J. Tõnisson ja O. Rüütli, Tallinna rahvusradikaalidest K. Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga „revolutsiooniliseks“ ja see saadetakse laiali 1906 juulis. Kadettidest saadikud esitavad seoses sellega nn. Viiburi protesti, millelel kirjutab alla ka Tõnisson. Selle eest ta areteeriti ja „Postimees“ suleti. Varsti vabastati ja „Postimees“ uuesti ilmuma. Viiburi protest: duuma laialisaatmise vastu, avaldada valitsusele passiivset vastupanu. II Riigiduuma valimised 1907 jaanuar. Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust
Autor osales ohvitserina Krimmi sõjas ning sai hiljem veendunud patsifistiks ja vägivalla eitajaks (see kujunes osaks Tolstoi usulistest tõekspidamistest ning sellest välja koorunud usukuulutus võitis Venemaal arvukalt järgijaid (tolstoilus). "Sõja ja rahu" valmimine oli aastatepikkune protsess, mis sai alguse dekabristide ülestõusust ja lõppes romaani ilmumisega 1869. Algul plaanis Tolstoi teost dekabristide 1825. aasta ülestõusust. Nimelt kavatses ta romaani ühe isevalitsusele vastu hakanu, Detsembriülestõusus osalenud ohvitseri saatusest, kuid nii sattus ta Napoleoni sõdade teemale... Nõnda kasvas ulatuslikust ainesest välja teine, ühele ainsale ajaloosündmusele keskenduvast romaanist märksa panoraamsem ja sügavam romaaniepopöa, millest "Dekabristid" moodustasid vaid fragmendi. Tolstoi kirjeldab Aleksandri-aegse Venemaa hiilgust ja tollase ühiskonna vaimset palet ületamatu täpsusega. Laiahaardelise perekonnasaagana on "Sõda ja rahu" XIX sajandil
Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj IIp nende positsioon nõrgenes, hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Avalikkus ründas balti erikorda teravalt.I MS ajal saavutas saksavastasus haripunkti, kuid nad jäid kuni 1917a. isevalitsusele lojaalseks. Talurahva omavalitsus: 1802-04 talurahvaseadused-1802 kinnitas AleksanderI Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi("ggaüks.."), mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, korralikult talu majandanud talupojalt ei tohtinud talu ära võtta, võib selle lastele pärandada. Natuke piirati talupoegade müüki. 1804 kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt
juhtimisest ulattusliku autonoomiani. Koloniaalpoliitikal oli 3 põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Venestamine oli tsaarivalitsuse üks olulisemaid sisepoliitilisi doktriine kogu impeeriumi eksisteerimise jooksul. Sõjaväest sai impeeriumi üks tugialasid, omaette riik riigis. Sõjaväel oli Vene impeeriumis täita mitu ülesannet. Armee aitas valitsusel agresiivset vallutuspoliitikatellu viia ning riiklust kaitsta. Sõjavägi oli isevalitsusele toeks sisemise korra hoidmisel ning mõjutas ka sisepoliitilist võimuvõitlust, mille eriline roll oli kaardiväel. Pilet nr 9 1. SPR põhjused, revolutsiooni algus, vabariigi loomine. SPR ehk Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1792) Põhjused: Taheti maksustada aadlid ja vaimulikud, et seda teha pidi kuningas kokku kutsuma generaalstaadid. Generaalstaadis maksis aga aadlike ja vaimulike hääl rohkem, kui 3 seisuse hääled.
Talle allusid politseiasutused ja sõjaväeosad. Teostas järelvalvet tsiviil., politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. 5. Probleemsed lapsed viidi töömajja. Vangla tüüpi asutusse. 6. Venemaa sõjaline aktiivsus mõjutas ka Eestit. Sõjalaevad eesti rannikuvetes, kaaperdati kaluripaate ja kaubalaevu, rannikuelanikelt nõuti vett, toiduaineid, kariloomi jms. Tuli täitsa erakorralisi koormisi. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed ning sellist pühendumist hinnati kõrgelt. Avalik arvamus ründas järjest teravamalt Balti erikorda ning välispoliitiliselt peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. Vene armees teenivate baltisaksa ohvitseride kõige silmapaistvam esindaja oli Michael Andreas Barclay de Tolly. Balti provintsiaalseadustik – esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 1881 – Aleksander II valitsemisaja lõpp 1801.a – Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks
*baltisakslased impeeriumi teenistuses Peeter esimene oli huvitaud impeeriumi teenistus sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. Ta oli äärmiselt oluliseks kaadrireserviks ning ta tegi kõik mis suutis et meelitada inimesi teenistusse astuma. Kõige silmapaistvam ohvitser oli Barclay de Tolly. Olulist rolli etendasid baltisakslased vene impeeriumi diplomaatilises teenistuses ning kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid teotas baltisakslasi kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed ning sellist pühendamist hinnati kõrgelt. 19 sajandi teiselpoolel hakkas baltisakslaste positsioon vene ühiskonnas nõrgenema sest neid hakati riigi sisevaenlasteks pidama. Pilet nr5 *muinasusund inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pika esiajaloo jooksul muutusid usulised vaated tugevalt. Muutusi tõi kaasa suhtlemine naaberhõimuda ja -rahvastega
eesõigustele. Samuti sai siit alguse inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik - inimesed sünnivad vabade ja õiguslikult võrdsetena, et kõrgema võimu allikas on rahvas, et kõik inimesed on seadus ees võrdsed, et kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast, et eraomand on puutumatu. Paljud põhimõtted olid tuntud juba enne 1789. aastat. Revolutsiooni ideelise aluse oli loonud valgustus. Ameerika lahkulöömine Inglismaast oli nii näiteks vastuhakust isevalitsusele kui õnnestunud katseks rakendada valgustusfilosoofide ideid tegelikkusesse. Kuid just sündmused Prantsusmaal raputasid maailma ja põhjustasid nii omas ajas kui ka hiljem rohkem diskussioone kui ükskõik milline teine ühiskondlik murrang. Kuigi Prantsusmaal taastati absolutism, ei olnud tagasipöördumine vana korra juurde enam võimalik. Napoleoni sõdade kaudu levisid uued ideed kogu Euroopas. Paljudes riikides kujunenud poliitilised
Ühineti Riigiduumas kadettidega (liberaalid, konstitutsioonilised demokraadid), kaitsti maaeraomandi puutumatust, autonoomiat, taotleti sõjaseisukorra kaotamist ja karistuste lõpetamist. Eduerakonnast sinna J. Tõnisson ja O. Rüütli, Tallinna rahvusradikaalidest K. Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga ,,revolutsiooniliseks" ja see saadetakse laiali 1906 juulis. Kadettidest saadikud esitavad seoses sellega nn. Viiburi protesti, millelel kirjutab alla ka Tõnisson. Selle eest ta areteeriti ja ,,Postimees" suleti. Varsti vabastati ja ,,Postimees" uuesti ilmuma. Viiburi protest: duuma laialisaatmise vastu, avaldada valitsusele passiivset vastupanu. II Riigiduuma valimised 1907 jaanuar. Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust
annaabi.ee 
