AUD Sissemakse alates 190 eurost Hoiutähtaeg alates 3 kuust Tähtajalisele hoiusele ei saa hoiutähtajal juurdemakseid teha Intress kantakse arvele iga kuu või hoiutähtaja lõpus Hoiuse saab iga kell katkestada 6 Swedbank tähtajaline hoius Hoiuse automaatne pikenemine Koos teenitud intressiga Pikeneb ainult hoiusumma 7 Swedbank tähtajaline hoius Intressid Igakuine intressimakse Intressimakse hoiuperioodi lõpus 8 Swedbank tähtajaline hoius Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 9 Swedbank - investeerimishoius Sissemakse alates 300 eurost
50% - laenusumma 100,000 eur Kasulikud valemid = pmt() -567.79 Laenumakse (kuine) =cumipmt() -21,392.21 intressimaksete kogusumma kahe perioodi vahel start_per 1 end_per cumprinc() -5,861.66 laenu põhiosa maksete kogusumma kahe perioodi v start_per 1 end_per =ipmt() -388.43 intressimakse mingi konkreetse perioodi jaoks (st k per 109 = cumipmt() -104,404.04 Näide: intressimaksed kokku kogu laenuperioodi joo start_per 1 end_per Oletame, et planeerime võtta eluasemelaenu 100 000 eurot 30-ks aast Intressimäär on fikseeritud 5,5% ning makseid tehakse igakuiselt.
Sellisel juhul pikeneb hoius automaatselt hoiuperioodi lõppkuupäeval sama pikkusega hoiuperioodiks pikendamise hetkel kehtiva intressimääraga. Pikendamisel on 2 võimalust: 1. Hoius pikeneb koos teenitud intressiga ehk viimase hoiuperioodi eest arvestatud intress lisandub hoiusummale 2. Pikeneb ainult hoiusumma ning juba teenitud intress kantakse kliendi arvelduskontole Ka intresside maksmisel on 2 võimalust: 1. Igakuine intressimakse - iga hoiukuu lõpus kantakse kogunenud intress kliendi kontole. See annab võimaluse hoiuselt teenitud tulu iga kuu kasutada 2. Intressimakse hoiuperioodi lõpus - intressi makstakse siis, kui hoiuperiood saab läbi Tähtajalise hoiuse intressimäärad on hõlpsasti kättesaadavad Swedbanki kodulehel. Kolmandaks hoiustamisvõimaluseks on investeerimishoius - tähtajaline hoius, mille intress
2006 28.02. 3-kuulise vekslivõla tasumine -7 344 -48 -96 30.04. 4-aastase rahaveksli 1.intressimakse tasumine -9 000 -6 000 -3 000 Käive (31.12.2004 - 31.12
09.2009 196 598,00 4056 17654,00 C12 and C13 intress, protsenti päevas viivis, protsenti päevas, hilinenud makse puhul laenu suurus laenamise kuupäev lepingujärgne tagasimaksekuupäev tegelik tagasimakse kuupäev laenu pikkus, päevades intressimakse suurus lepingujärgselt laenuperioodilt viivisemakse suurus hilinemisperioodilt kogu raha, mida tagasi makstakse (laen+intress+viivis) Küsimustik (vähemalt 3 küsimust) Küsimus Mis aastal on Michael Jackson sündinud? Kes oli jalgpalli aasta mängija aastal 2009? Kui palju lapsi Beckhem'i peres? Mis muusikat mängib "Scooter"? Tehke ise küsimustik. Peitke õiged vastused. Õige vastus - 2 punkti, vale - 0 punkti.
03.2009 1.06.2009 13.09.2009 92 598 4056 17654 lahtrid C10, C11, C12 and C13 intress, protsenti päevas viivis, protsenti päevas, hilinenud makse puhul laenu suurus laenamise kuupäev lepingujärgne tagasimaksekuupäev tegelik tagasimakse kuupäev laenu pikkus, päevades intressimakse suurus lepingujärgselt laenuperioodilt viivisemakse suurus hilinemisperioodilt kogu raha, mida tagasi makstakse (laen+intress+viivis) Küsimustik (vähemalt 3 küsimust) Küsimus Vastus Hinnang 1. Millal toimus eurovisioon Eestis? 0 2. Kes on Eesti Vabariigi peaminister? 0 3. Milline riik on kõige suurem maailmas
Esimese aasta netosissetulek 12 000, Teise aasta netosissetulek 15 000, Kolmanda aasta netosissetulek 18 000; Neljanda aasta netosissetulek 21 000 , Viienda aasta netosissetulek 26 000 1. Investeeringu sisemine tasuvusmäär pärast nelja aastat. 2. Sisemine tasuvusmäär pärast viit aastat. 3. Arvutada sisemine tasuvusmäär pärast kahte aastat. IPMT - Tagastab kindla suurusega perioodilistel maksetel ja püsival intressimääral põhineva investeeringu korral antud perioodi intressimakse. Aastaintressi määr on 10%. Intressi leidmise periood 1. Laenuaastate arv 3. Laenu praegune väärtus 8000. 1. Laenu esimese kuu intress. 2. Laenu viimase aasta intress. FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse, põhinedes perioodilistel ühesuurustel maksetel ja püsival intressimääral Aastaintressi määr 6%. Maksete arv 10. Makse suurus 200 kr. Praegune väärtus 500 kr. Maksetähtaeg on perioodi alguses. 1. Investeeringu tulevane väärtus
5. Kõik eespoolt toodud väited on valed. Mida kõrgem on investeeringu riskitase, seda suurem on investori nõutav tulunorm. 1. Jah 2. Vastupidi, mida kõrgem on riskitase, seda väiksem on investori nõutav tulunorm 3. Investori nõutav tulunorm ei sõltu investeeringu riskitasemest. Vaadeldes laenu tagasimaksmise graafikut, mis põhineb annuiteedimeetodil, võime öelda, et iga järgneva perioodi intressimakse on ...................... eelmisestintressimaksest ning iga järgnev põhisummamakse on .................... võrreldes eelmise põhisummamaksega. 1. Suurem, väiksem 2. Väiksem, väiksem 3. Suurem, suurem 4. Väiksem, suurem 5. Mitte ükski eeltoodust. Milline on 10 aasta pärast lunastatava 1000 eurose nimiväärtuse ja 10% kupongiintressimääraga võlakirja väärtus 10%lise turuintressimäära (K d) korral, kui intressimaksed toimuvad iga aasta lõpus
Laenusumma 10,000 Kuus päevi Laenuintress 6% Päevane intressid määr Intress 600 Laenusumma kokku 10,600 Variant 3. Võtta laenu liitintressimääraga 5,9% aastas ja tagastada ühes summas koos intressiga lõppt Laenusum 10,000 Laenuintre 5.90% act 360 Kogumakse Intressimakse Kuud 12 1 -860.20 € -49 2 -860.20 € -45 3 -860.20 € -41 4 -860.20 € -37 5 -860.20 € -33
5% FV3 = 60 000 × 1 + = 71 321 eur 2 2×3 5% FV4 = 60 000 × 1 + = 69 582 eur 2 Edasilükatud intressimaksete tulevane väärtus on seega: FV = FV1 + FV2 + FV3 + FV4 = 288 939 eur Seega võlakirja kustutustähtajal saame lisaks regulaarsetele maksetele ka edasilükatud Intressimakse-te tulevikuväärtuse, milleks on 288 939 EUR. Võlakirja väärtuse hindamiseks tuleb diskonteerida tänapäeva kõik tulevased intressimaksed ja ka nimiväärtus ning kasutada selleks nüüd juba intressimäära, mis vastab efektiivsele intressimäärale 18%. kd = ( 2 ) 1 + 18% - 1 × 2 = 17,26% Seega võlakirja väärtus teise aasta lõpus oleks järgmine:
lõpptähtpäeval ja intressimaksed toimuvad iga kvartali lõpus ja nende arvutamise aluseks on laenujääk. 2. Millisel graafikul on intressikulud kõige väiksemad? Hea info laenude liitintressi lihtintressi jms ning väga hea kalkulaator asub minuraha.ee lehel – sealt saab ka enam vähem vastuseid kontrollida, aga mulle tundub et tee lihtsalt tabel ära antud juhul muidu tuleb lahendusäik ikka väga pikk!? Laenu tagasimaksmise graafik Kvartal Perioodiline tagasimakse Intressimakse Laenu põhiosa tagasimakse Laenu lõppjääk Ülesanne 8 Seoses hooajaliselt suurenenud müügiga vajab ettevõte laenukapitali summas 6 tuh eurot kolmeks kuuks e 91 kalendripäevaks. Selleks võrdleb ta tingimused käibekapitalilaenul ja faktooring¬ul. Käibekapitalilaenu intressimäär on 6% aastas, intressi ajabaas on act/360. Intressi arvutamine põhineb laenujäägil ja lihtintressil. Käibekapitalilaenu väljastatakse ühes summas ja nõutakse tagasi ühes summas koos
tagasi laenupõhiosa ja intressi. Nagu juba mainitud on annuiteetmaksete puhul tegemist perioodiliste (igakuine, kvartaalne, harvem poolaastane) ühesuuruste summade maksmisega. Oletame, et laenusumma on 100000 krooni, tähtaeg on kolm aastat ning intressimäär 12% aastas. Leida annuiteetmakse suurus ja tuua ära annuiteetmaksegraafik. A= PVA / PVIFAi,n = 100000/2,4018=41635 Periood Laenu Laenumakse Intressimakse Põhiosa Laenu algjääk tagasimakse lõppjääk 1. aasta 100000 41635 12000 29635 70365 2. aasta 70365 41635 8444 33191 37174 3. aasta 37174 41635 4461 37174 0 Kokku 124905 24905 100000
Intressimääraks kogu laenu perioodil on fikseeritud 6 %. Kui kõik korterid saavad realiseeritud enne lenu tähtaja saabumist, võib arendaja laenu pangale varem tagasi maksta. Laenu tagasimaksegraafik (EEK) Tagasimakse aeg dets.08 dets.09 dets.10 dets.11 Algbilanss 85000000 65568975 44972089 23139389 Laenumakse aastas 24531025 24531025 24531025 24527752 Intressimakse 5100000 3934139 2698325 1388363 Laenu kustutus 19431025 20596887 21832700 23139389 Laenujääk 65568975 44972089 23139389 0 9 5. PROJEKTI TULUD Projekti tulud laekuvad korterite müügist. Lähtudes turusituatsioonist, kus uutele korteritele prognoositakse 2008.aastal 10 % hinnalangust ning olukorda, kus nõudlus on
Teisel juhul seotakse intressimäär mingi baasintressiga, näiteks Euribor või panga baasintressimääraga. Laenu tegelik intressimäär sõltub lepingulisest intressimäärast, intressimaksete sagedusest ja intressimaksete arvutamise alustest ning muudest tingimustest (näit. lepingutasu, tavaliselt 0,5-1,5% summast). Andres Laar 2008 2007 INTRESSIMAKSE SUURUSE ARVUTAMINE Tegelik / tegelik - tegelik päevade arv kahe intressimakse vahelisel perioodil ja tegelik päevade arv aastas. Tegelik/ 360 tegelik päevade arv kahe intressimakse vahelisel perioodil ja 360 päevane aasta. 30/360 30 päevane kuu ja 360 päevane aasta. 30/365 30 päeva pikkune kuu ja 365 päevane aasta. Finantsmaailmas on levinud nii 360 kui ka 365 päevase aasta kasutamine. See tuleneb ajaloolisest seigast, nimelt oli enne arvuteid mugavam kasutada
- väärtus tulevikus - praegune väärtus ehk nüüdisväärtus. 1. RAHA TULEVIKU VÄÄRTUS kujuneb 3 teguri mõjul: algsumma intressi summa ajaperiood (see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvestus ja tasumine). Intress (ingl. interest) on laenusaaja kokkulepitud rahaline tasu laenuandjale laenu kasutamise eest. Intressimakse sõltub laenusummast ja laenutingimustest. Intressimäär (ingl. interest rate) on intressi väljendamine protsentides mingi ajavahemiku kohta. Reeglina on selleks aasta. Intressimäär = aastane intress / laen * 100. Näiteks: 200 Ettevõtte rahandus 12 RP089 aastase laenu korral on intress 10 , siis intressimäär aastas = 10 / 200 * 100 = 5%. Enamasti arvutatakse intressimakse intressimäära järgi.
Toetused. On tagastamatu abi. Reeglina ei anta ka toetusi üle 50% projekti maksumusest. Finantseerimine toimub ositi ja sihtasutused määravad projekti järelvaate. Kapitalihind Pikaajalised võlakohustused vormistatakse võlakirjade või obligatsioonidena ja sageli on sellised väärtpaberid diskonteeritavad. Väärtpaberi emiteerimisel ei maksta väärtpaberi eest selle nimiväärtust vaid see hinnatakse intressi võrra alla. Seega saab emitent intressimakse ette. Obligatsiooni kustutamisel tuleb emitendile maksta nimiväärtus. Obligatsioonid võib klassifitseerida mitmel alusel: põhiosa tagasimaksmise, aegumise, või intresside väljamaksmise alusel. Obligatsioon võib olla tagatiseta ning ainsaks tagatiseks on usk, et obligatsiooni omanik tähtaja saabumisel on maksejõuline. Tagatisena võib kasutada nii vallasvara kui kinnisvara või hüpoteeki. Kui tagasimaksed toimuvad osadena on tegemist seeriaobligatsiooniga, kuid sageli
täitmisel otsuse, või osalema sellise otsuse tegemisel, mis mõjutab tema enda või tema sugulaste majanduslikke huvisid. Hüperinflatsioon – Väga kiire inflatsioon, mille puhul raha ostujõud võib väheneda aasta jooksul mitusada protsenti või enam. Hüvitis – Rahasumma või aineline vara, millega korvatakse ehk küvitatakse kellegi poolt kantud kahju või kaotus. I Intress – Rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult tasuks raha laenuks andmise eest. Intressimakse – Summa, mis lepingu kohaselt laenuandjale ette kindlaksmääratud tähtpäevadel välja makstakse. Intressimäär – Protsent laenu põhisummalt, mis tuleb selle kasutamise eest maksta kindlal ajaperioodil (tavaliselt aastas). Intressitulud – Tulu, mida saadakse välja antud laenusummade pealt; laenuandja tulu, mis laekub talle saadud intresside näol. Intressirisk – Risk saada intressidena kavatsetust vähem tulu. Intressirisk kasvab perioodi pikenedes.
suhteliselt kindlad (näiteks riigikassa võlakirjadega). 4.1. Võlakirjade liigid Kuigi põhimõtteliselt on võlakiri vaid võlasuhet iseloomustav instrument, on kasutusel väga palju erineva iseloomu ning omadustega võlakirju. Millised on sobivamad investoreile ning millised raha laenajale sõltub muidugi konkreetsetest vajadustest. Kõige üldisemalt võiks võlakirju jaotada nelja peamise kriteeriumi järgi, milleks on: 1. kestus; 2. emitent; 3. intressimakse iseloom 4. tagatis. 4.1.1. Kestus Kestuse alusel võib võlakirju liigitada: · Lühiajalised- tähtaeg kuni üks aasta. Siia hulka kuuluvad mitmesugused rahaturuinstrumendid - näiteks lühiajalised deposiidisertifikaadid ja kommertspaberid. Üldjuhul on tegemist madala krediidiriskiga emitendi võlakohustustega, seega tegemist on suhteliselt madala riskiga investeeringuga · keskmise kestusega võlakirjad kestusega 1-10 aastat
maksetähtaeg 30 päeva kuni 20 aastat. Mõningatel juhtudel koostatakse ka reitinguid, intress on täielikult maksustatav, enne tähtaega tagasi osta ei saa, riskitase on kõrgem ja seega nende nõutav tulunorm suurem, kui riigikassa võlakirjadel. Riskivõlakiri, nn. rämpsbond (junk bond) — suurt tulu toovad, kuid kõrge riskiga võlakirjad. Esitajavõlakiri, kupongivõlakiri (coupon bond) — kupong on tegelikult intress, mis loovutatakse intressimakse kasseerimiseks. 0-kupongiintressimääragavõlakiri,kupongidetavõlakiri(zero-couponbond)— diskontovõlakiri,millelt kupongidena tulu ei maksta; emiteerimine ja kauplemine toimub nimiväärtusest madalama hinnaga. Konverteeritav väärtpaber (convertible security). Võlakiri või aktsia, mille saab valdaja valikul vahetada teiste väärtpaberite (lihtaktsiate) vastu. Lisatagatisvõlakiri (collateral trust bond) — tagatud lihtaktsiate ja usaldusväärsemate võlakirjadega
10 4 442 131 4 312 8 753 11 4 442 88 4 355 4 398 12 4 442 44 4 398 0 Arvutifunktsioonide abil on võimalik leida ka otse mingi perioodi intress ja põhisumma ning nende kumulatiivsed väärtused. Kui on vaja teada, kui suur on näiteks 6. perioodi põhisumma tagasimakse, tuleks kasutada Exceli funktsiooni PPMT (vt joonis 9.2). Perioodi intressimakse saab leida arvutifunktsiooniga IPMT. Leiame järgnevalt 6. perioodi intressimakse (vt joonis 9.3). Arvutifunktsiooni abil on võimalik leida ka mingi perioodi laenu põhiosamaksete summa. Selleks kasutatakse arvutifunktsiooni CUMPRINC. Kui soovitakse teada teise poolaasta tagastatavate põhisummade väärtust, siis tuleb toimida järgmiselt (vt joonis 9.4). Mingi perioodi intressisummade kumulatiivset väärtust saab leida arvutifunktsiooniga CUMIPMT.
Võtmised perioodis 1 000 000 Tagastamised perioodis 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Põhiosajääk perioodi lõpus 1 000 000 1 010 000 995 000 980 000 965 000 950 000 935 000 920 000 905 000 Intressi määr perioodis & 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 3% Intressimakse 30 000 90 300 90 450 89 100 87 750 86 400 85 050 83 700 41 175 Kogumakse 30 000 100 300 105 450 104 100 102 750 101 400 100 050 98 700 56 175 lühiajaline jääk per. Lõpus 0 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Pikaajaline jääk per
c)laenusaaja krediidivõime, mis on määratud raha- suuruse vastavus igakuistele maksetele ·muud aktivad; voogude iseloomuga; d)valida laenu põhiosa ja intressi 2)Sotsiaalne seisund: ·sugu ·vanus ·perekonnaseis tasumise variant: ·igakuised annuiteedimaksed, mis ·ülalpeetavate arv 3)Elukutse: ·haridus ·elukutse sisald. Muutuva laenu põhiosa tagasimakse ja muutuva ·kvalifikatsioon ·tegevusvaldkond ·tööstaaz; 4)Suhted intressimakse ·pikaajalistel eluaseme laenudel võivad laenu andva panga teiste krediitoritega: ·võlgnevuse algperioodil olla suht. väiksemad annuiteedimaksed & olemasolu, suurus, isel., tähtaeg, perioodline makse, laenuperioodi lõpus suuremad osad või üks suur makse tagatis ·pangahoiuse olmasolu ·krediitkaartide (Balloon Payment)·eluasemelaenud kasvavate sisse- olemasolu ja kasutamisviis ·suhted teiste krediitoritega;
Diskontomäär -- vastavalt, kas intressimäär, kapitali hind või investori nõutav tulumäär, millega konverteeritakse rahaühiku tulevane väärtus nüüdisväärtusesse. Diskonteeritud rahavoog -- nüüdisväärtusesse toodud rahavoog. Riskibond, nn. rämpsbond (junk bond) -- suurt tulu toovad, kuid kõrge riskiastmega bondid. Esitajavõlakiri, kupogivõlakiri (coupon bond) -- kupong on tegelikult intress, mis loovutatakse intressimakse kasseerimiseks. Zargoonis -- saadav intressisumma. 0-kupongiintressimääraga võlakiri, kupongideta võlakiri (zero-coupon bond) -- diskontovõlakiri, millelt kupongidena tulu ei maksta; emiteerimine ja kauplemine toimub nimiväärtusest madalama hinnaga. Konverteeritav väärtpaber (convertible security). Võlakiri või aktsia, mille saab valdaja valikul vahetada teiste väärtpaberite (lihtaktsiate) vastu.
hoopis midagi muud. Erinevus aastasest ekvivalentsest intressimäärast on selles, et viimane ei pruugi endaga kaasata finantseerimise ja investeerimise muid kulusid peale intressi. Nominaalne intressimäär on nn lepinguline intressimäär. Nominaalse intressimäära puhul eeldatakse, et intressi arvutamise sagedus on üks kord aastas. Aastast erineva perioodi korral tuleb käsitleda aastast ekvivalentset intressimäära. See on tegelikult võlgnevuselt aasta lõpul võetava intressimakse määr, mis on ekvivalentne aastase nominaalse lihtintressimääraga. Sisuliselt on tegemist intressimääraga, millega kord aastas toimuv intressiarvestus viib samale tulemusele nagu nominaalse intressimääraga esialgse tihedusega intressiarvestus. Aastast ekvivalentset intressimäära tuleb arvutada sellepärast, et erineva arvestusperioodiga intressimäärasid ei saa otse võrrelda. Kuigi tavaliselt esitataksegi aastane intressimäär ja näidatakse, kui
kord aasta lõpus. Väärtuse hindamisel arvestage, et samaväärse (sama risk ja tähtaeg) kupongvõlakirjade tootlus turul on 10% Lahendus: : V = PV (kupongid -> PVA) + PV(nimiväärtus) Vastus: V = 6%*100000* {1/10% - 1/[10%*(1+10%)^10} = 75 422 eurot. 3. Oletame, et kupongvõlakirja turuväärtus täna on 1 225 EUR (nimiväärtus on 1000 EUR). Nimetatud võlakirja kustutustähtajani on jäänud täpselt 6 aastat. Võlakiri maksab kupongintresse kord aastas. Esimene intressimakse toimubki täpselt aasta pärast. Kupongintressimääraks on 14%. Arvestades, eeltoodud infot, leidke millist tulu pakub see võlakiri investorile. Leidke a) tulusus tähtajani (YTM) ning b) hetketulusus (CY). Leidke tulusus tähtajani ka kasutades excelis funktsiooni =rate(), kui suur viga tekib ligikaudset valemit kasutades? Lahendus: a) YTM = {14%*1000 + (1000-1225)/6} / (1000 + 1225)/2 = 9.21% Excelis kasutades funktsiooni = RATE(), saame: =RATE(6;14%*1000;-1225;1000) ehk 8
annaabi.ee 
