Third level Fourth level Fifth level · Kohvi töötlemine toimub kahes etapis istanudstes ja tööstustes. · Viljaliha eemaldamiseks kasutatakse kuiva või märga menetlust. · Kohviubade kuivatamine on tähtsaim operatsioon kõrge kvaliteediga ja heade maitseomadustega kohvi saamisel. · Toorkohv saadetakse tööstustesse 60kg või 70kg kaupa kottides. Click to edit Master text styles Kohvi töötlemine tööstustes Second level Third level Fourth level Fifth level · Toorkohvi hoitakse ladudes 1 10 aastat. · Järgneb põhjalik analüüs,
• Millised riigid on suurimad kohvitootjad maailmas? Brasiilia, Vietnam, Columbia • Kuidas teie poolt analüüsitavat toiduainet saadakse või kasvatatakse? Viljad valmivad puul ebaühtlaselt, korraga on rohelisi, kollaseid ja punaseid vilju ja neid korjatakse mitmes järgus: eel-, põhi- ja järelkorjamine. Kohvipuu viljade töötlemiseks kasutatakse kuiva ja märga meetodit. Edasi kuivatatakse päikese käes või lähevad kuivatisse ning peale seda toorkohv sorteeritakse. • Millised on parimad toorkohvi oad? Parimad toorkohvi oad on sinakasrohelise või hallikasrohelise värvusega. • Mis näitab kohviubade töötlemisvigu? Töötlemisvigu näitab pruun värvus või plekilisus. • Missuguseid toitaineid kohv sisaldab? Kohvis on väga vähe energiat andvaid toitaineid (valke, süsivesikuid, rasvu). Kõige rohkem on kohvis kofeiini 1–2% (ergutava toimega ksantiinalkaloidi), parkaineid, eeterlikke õlisid ja lämmastikuühendeid
Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest LääneAafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Erinevates klimaatilistes tingimustes ja pinnases annavad kohvipuud erisuguste maitseomaduste ja lõhnaga seemneid. Toorkohv, mis saadetakse istandustest kohvitööstusele saab nimetuse kasvukoha või eksportsadama järgi. Näiteks suur osa Brasiilia kohvist veetakse välja Santose sadama kaudu, sellest ka nimetus Santos. Kohvi ajalugu Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad
Koristamispäeval lähevad kohvipuu viljad töötlemisele. Kasutatakse kahte meetodit kuiv ja märg. Enamasti vabastatakse oad viljadest märgmenetluse teel. Kohvioad lähevad edasi kas päikese kätte kuivatamisele või kuivatisse. Araabia kohvipuu ubadesse jääb niiskust 10%, kongo ubadesse 8%. Kuivatamisel kaotavad oad idanemisvõime. Hõbejast sarvkestast vabastatakse oad tampimisega või koorimismasinais, mis neid ka poleerivad. Seejärel toorkohv sorteeritakse. Märgmenetlus annab kõrge kvaliteediga kohvi. Parimad toorkohvioad on sinakasrohelise või hallikasrohelise värvusega. Pruun värvus või plekilisus osutab töötlemisvigadele. Kuivmenetluse korral asetatakse kohvi viljad kohe päikese kätte kuivama. Sellist menetlust kasutatakse tavaliselt pikema kuivaperioodiga maades (Aafrika). Betoonplatsil kuivab kohv mõne (56) päevaga, muldplatsil kulub 22 päeva, halvema ilmaga kuni 30 päeva.
Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Erinevates klimaatilistes tingimustes ja pinnases annavad kohvipuud erisuguste maitseomaduste ja lõhnaga seemneid. Toorkohv, mis saadetakse istandustest kohvitööstusele saab nimetuse kasvukoha või eksportsadama järgi. Näiteks suur osa Brasiilia kohvist veetakse välja Santose sadama kaudu, sellest ka nimetus Santos. Eestisse jõudis kohv 17. sajandi lõpul ja juba 18. sajandi lõpul veeti Tallinna sadama kaudu sisse juba 200 tuhat naela kohvi
annaabi.ee 
