Kulu=10 000€ Tulu=8,3*1000=8300€ Vastus: Puisniitude hoolduskulu on suurem kui sellest tulenev tulu. Ministeeriumil jääks veel 1700€ (10 000€ - 8300€) kulu, seega saadud tulemuse alusel ei tasu toetada otsust. b) Vastus: Tingliku väärtustamise küsitlus peaks olema põhjalikum ning suunatud asukoha väärtustele. Küsitluse sissejuhatus peaks sisaldama hindamisele tuleva ala kasulikkust ning selle kirjeldust. Seejärel rõhuda väärtustele, mis annaks intervjueeritavatele aimu olukorra tõsidusest. Rääkida detailsemalt, mis on puisniitude kasulikkus, sealhulgas ka inimestele, kes seda kasutada saaksid jalutamiseks ja looduse avastamiseks. Samamoodi tuua välja ka puisniitudel elavad looma- ja linnuliigid ning kuidas sealne keskkkond ja selle eest hoolitsemine nende elu kvaliteeti mõjutab. Alles küsitluse lõpus, kui on põhjalik ülevaade olukorrast, peaks küsima inimese maksevalmidust - millises summas ollakse rahaliselt nõus toetama antud ala.
9. Mida näitab uurimuse valiidsus? Ehk kehtivus. Mõõdeti seda, mida sooviti mõõta.Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus/materjalide näited) 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal! Fotointervjuu puhul kasutatakse fotosidintervjuu käivitamiseks, fotode abil saab ärgitada arutelu, samuti aitavadneed püsida uuritaval teemal. Fotod annavad intervjueeritavatele impulsi oma arusaamade esiletoomiseks ja sõnastamiseks ning fotod kui visuaalsed kujundid võimaldavad pakkuda ka teist laadi informatsiooni 11. Mis küsimustele otsiti vastuseid fotointervjuu abil Karmi ja Remmiku artiklis? Milline on Teie kujutlus õppimisest?", ,,Milline on Teie kujutlus õpetamisest?", ,,Kuidas kujutlete ülikooli õppejõudu?", ,,Millise õppejõuna kujutlete ennast tulevikus?"
Teised 16 töötajat ja noort keda kohtasin lühidamalt erinevates keskondades ja projektides. 16 peamist toetajat olid kas eelnevalt teadsid mind või kontaktide kaudu: a) Noored ja Poliitilise Ajaloo Konverents(November 1998) b) kirjad Noored teavad ajakirjast(Detsember 1998) c) teiste töötajad seoses raamatuga. Induviduaalselt intervjuud lindistati ja koopiad ilmusid,minu poolt, loodud temaatilised tsitaatid seejärel muudetakse ja heaks kiidetakse intervjueeritava poolt. Intervjueeritavatele andakse samuti võimalus komenteerida esimest eelnõu raamatust,kui nendel on soov. Tsitaadid pole üksikisikutega vaid on omistatud spetsiaalse induviduaalse jutustuse käigus kuigi mõned võivad olla viidata nende sisule. Seetõttu,panus raamatu heaks ei tohiks jääda täielikult anonüümseks. Igaüks kes on teinud või andnud olulise panuse tulenevalt tema enda kogemuse,identiteedi ja murest Noorsootöös
Intervjuud viiakse läbi 2018. aasta septembris 2-3 nädala jooksul. Esimesed kokkulepped ettevõtte personalijuhiga on sõlmitud. 1. Ettevalmistus - Esimene samm on hüpoteeside ja uurimisküsimuste püstitamine. Seejärel sobiva valimi moodustamine ja küsimustiku koostamine ning selle läbi arutamine eksperdiga. Intervjuus on kokku 15 küsimust ning intervjuu pikkuseks on planeeritud 60 minutit tagamaks vastajale piisav aeg omas tempos vastamiseks. Enne intervjuude toimumist edastatakse intervjueeritavatele kutse, milles tutvustatakse uurimuse eesmärki ning selgitatakse, kuidas tagatakse täielik konfidentsiaalsus ja privaatsus. Kutses pakutakse osalejatele võimalust peale töö valmimist tutvuda uurimise tulemustega. 2. Prooviintervjuu - Augustis viiakse läbi pilootintervjuu kahe mentorlusprogrammi paariga, ehk nelja inimesega. Pilootintervjuu annab võimaluse saada olulist tagasisidet ja täiendavat infot küsimuste parendamiseks. Prooviintervjuu järgselt vaadatakse küsimustik
ülikoolid on eelnevalt läbinud põhjaliku hindamise veendumaks õppeprogrammide kvaliteetsuses. (Dream Foundation, 2015) 12 2. UURIMUS Käesolevas uurimistöös on kasutatud andmekogumismeetodina intervjuud. Valimisse kuulusid viis Türi vallast pärit noort inimest vanuses 19-23, kes elavad hetkel Taanis ning kes omandavad või on omandanud kõrgharidust Taani Kuningriigis. Intervjueerimine viidi läbi Skype kõne teel, eelnevalt oli intervjueeritavatele saadetud ka küsimused, tutvumiseks ning ettevalmistamiseks. Ühe intervjuu kestvuseks oli ligikaudu 30 minutit. Intervjuu refereering on lisatud tutvumiseks uurimistöö lõppu (LISA 1). Intervjuus osalenud isikute anonüümsuse tagamiseks on intervjueeritavad kodeeritud vastavalt vastamisjärjekorrale ja soole (T1-T3; P1- P2). 2.1. Uurimistulemused Esmalt soovis töö autor teada saada kui kaua on noored Taanis õppinud ja elanud. Kõige pikemalt on Taanis viibitud nüüdseks juba 4 aastat
eest loovutama 25 vastanut (31%). 21 teatrisõpra on nõus tasuma etenduse pileti eest 10-12 (26%) ja kõige väiksem vastanute hulk (8 vastanut ehk 10%) maksaks etenduse pileti eest 21- 25. Joonis 11. Kui palju on teatrikülastaja nõus pileti eest maksma (eurodes ja protsentides). 2.3. Intervjuude tulemused Antud uuringus on läbi viidud intervjuud Rakvere Teatri kolme kõige vaadatuma etenduse lavastajaga. Tsitaadid on ära toodud nummerdatud respondentidena. Intervjueeritavatele oli tagatud konfidentsiaalsus. Üldandmed Ametinimetus Inspitsent-rekvisiitor R1 Näitleja R2 Näitleja R3 Haridustase R1 naine. Tallinna Pedagoogiline Instituut (praegune Tallinna Ülikool), kultuurharidus, näitejuht, 1992. aasta. R2 mees. EMTA Lavakunstikool, näitleja eriala, XV lend 1992. aasta. R3 mees. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, näitleja eriala, 2001. aasta. Intervjuu analüüs lavastajatega
35 saaks. Vestluse käigus näeb küsitleja, milliseid uurimuse seisukohalt väärtuslikke andmeid ilmneb ja milliseid võiks veel täiendavalt küsida ning registreerida. Poolstruktueeritud intervjuu nõuab intervjueeritavalt suurt loovust ning väga head sotsiaalse situatsiooni taju. See sobib kõige enam fenomenoloogiliseks uurimuseks. (Õpilasuurimuste juhendamine, 2009) Intervjuu alguses tutvustas uurija ennast ja oma uurimustöö sisu. Teises osas viidi läbi intervjuu. Intervjueeritavatele esitati samalaadsed küsimused, mille koostas töö autor. Osad küsimused koorusid välja intervjuu läbiviimisel. Üks intervjueeritav oli naine, kes hooldab ratastoolis liikuvat meest. Paaris intervjueeritavad olid ratastoolis liiklevad meesterahvad ja süvaintervjueeritav oli samuti ratastoolis liiklev mees. Ratastoolis liiklevat naist, kes oleks sihtgrupp, ei õnnestunud leida. Sihtgrupi valikul sai oluliseks aktiivse eluviisi harrastamine ja kogemus rannamõnude kasutamise kohta
tarbijatelt, edasimüüjatelt, tarnijatelt ja konkurentidelt. (Reede 2007) 20 ESIMESE TEGEVUSAASTA UURIMISE METOODIKA Intervjuu viidi läbi üpris vabas vormis, autori eesmärk intervjueerides oli koguda maksi- maalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist. Autor hindas antud lähenemise sobivaimaks ka intervjueeritavatele, sest vabas vormis intervjuu mõjub enam kui tavaline vestlus ning suunab intervjueeritavat hea meelega oma kogemusi jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte. See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Küsimused on nähtavad Lisas 1.
Täpsemalt nende ametikohtade ülesandeid kavatseb autor uurida süvauuringus. Autor soovib süvauuringus veel kindlaks teha, kuidas reaalselt käib neile ametikohtadele töötajate otsimine ja milline peaks üldse olema inimene, kes täidab vastava ametikoha. Intervjuu viidi läbi üpris vabas vormis, autori eesmärk intervjueerides oli koguda maksimaalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist. Autor hindas antud lähenemise sobivaimaks ka intervjueeritavatele, sest vabas vormis intervjuu mõjub enam kui tavaline vestlus ning suunab intervjueeritavat hea meelega oma kogemusi jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte (Lisa 6). See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule.
Nt: – Pool-struktureeritud, fookusgrupi kogemusintervjuu – Struktureerimata, ekspertintervjuu individuaal-intervjuuna Intervjuude struktureeritus • Struktureeritud intervjuu – samad küsimused, samas järjekorras, etteantud vastusevarijantidega. Klassikaline kvantitatiivne küsitlus • Pool-strtuktureeritud intervjuu – ees teatud küsimused, võib järjekorda muuta, juurde küsida. Vastaja vastab vabas vormis. Fokuseeritud teatud teemadele, kõigil intervjueeritavatele esitatakse üldjoontes samu küsimusi. Sobib võrdluse tegemiseks. Kõige levinum intervjuude tüüp riigiteadustes! • Mitte-struktureeritud intervjuu (süvaintervjuu) – pigem vaba vestlus. Uurijal ees väga üldised teemad. Uuritav juhib suures osas vestlust. Ei sobi võrdluse tegemiseks. Kvalitatiivne intervjuu - üldine • Kvalitatiivne intervjuu sobib: – Huvitab teatud toimijate arusaamad (nt. poliitikute, aktiivsete kodanike) uuritavatest sündmusest või protsessidest.
salvestamisel tuleb paraku teatavasti arvestada sellega seonduva problemaatikaga, näiteks valesti mäletamise, faktivigade ning sündmuste moonutamisega, lisaks tuleb intervjuu läbiviijal arvestada ka intervjuu orgaanilise iseloomuga, mis tähendab, et võib tekkida kõrvalepõikeid teemadele, mille üleskerkimisega oli enne intervjuu läbiviimist võimatu ette arvestada. Intervjueeritavate vastused küsimustele said üles märgitud teadliku valikuna just kirjalikult käsitsi, et luua intervjueeritavatele vabam ning vähem formaalne õhkkond: näiteks mainisid mõned intervjueeritavad enne intervjuud, et eelistaksid intervjuu mitte salvestamist ning lisaks paluti ka intervjuu käigus teatud väljaütlemiste uurimustöös mitte kasutamist. Uurimusküsimused leiab lisadest. 4 Pungi tekkepõhjused ja päritolu Punkliikumise algust ENSVs on raske ajaliselt määratleda, paljuski sõltub see tõlgendusest.
taha hoone üldjuhul ei jää. Piisava nõudluse olemasolul kaasatakse vajadusel ka teisi koostööpartnereid. Hoone kuju osas eelistavad arendajad, investorid ja pangad kõik võimalikult optimaalset üüripinda pakkuvaid ristküliku kujulisi büroohooneid kus aknapinda ning seetõttu ka loomulikku päikesevalgust on enim. Jälgitakse ka brutopinna ja välja üüritava netopinna suht, mis peab olema võimalikult kõrge. Kõige vähem meeldivad intervjueeritavatele kolmnurksed hooned, mille puhul võib arhitektuurne lahendus olla küll huvitav, kuid probleemiks on kolmnurkse pinna efektiivne kasutamine. Seejuures tuleb arvestada, et suured üürnikud soovivad paikneda ühel korrusel, mistõttu optimaalseimad hooned on Kaamose sõnul ligi 1000 m2 korrusepinnaga. EfTENi hinnangul on Tallinnas üle 1000 m2 korrusepinnaga hooneid rajada keeruline, kuna kruntide piirid ja detailplaneeringu nõuded panevad päris palju tingimusi ette
intervjueeritavaid oli praeguse olukorraga üldjoontes rahul, puudustena toodi välja vähene organiseeritus. Leiti, et vajalik oleks kogu koolitustegevuse koondamine ühe kindla töötaja kätte, kes kogub ja edastab koolitusalast informatsiooni, koordineerib tegevust, teeb ettepanekud juhtidele nende endi ja nende alluvate koolituse kohta, jälgib koolituseelarvet, teavitab ettevõttesiseselt koolitusel viibija äraolekust. Koolitusvajaduste hindamine: Koolitusvajaduse hindamine osutus intervjueeritavatele raskeks küsimuseks, kuna ettevõtte sisemine töökorraldus ei tingi otsest vajadust kindlate ja konkreetsete koolituste järgi. Samuti puudub vajadus kindlatel aegadel toimuvate koolituste järgi. Kõik vastajad leidsid, et koolitused peaksid jätkuma vastavalt vajadusele, erandiks on ehitusvaldkond, kus keevitajad vajavad üks kord aastas korduseksamit, ja paigaldamise, tuletöö või gaasitöö järelvaatajad, kelle tunnistused vajavad uuendamist iga kolme või viie aasta tagant
Täiskasvanutega viidi läbi kaheksa intervjuud (neli meest, neli naist). Kõigil intervjueeritavatel on lapsed, ühel ka lapselapsed. Lisaks täiskasvanutele intervjueeriti nelja last, kellest kaks olid koolieelikud. Kokku viidi läbi 12 intervjuud. Intervjuudes kogutud andmete analüüsimisel selgus vajadus täiendava info järele ja seetõttu koostati ankeetküsimustik eFormularis. Intervjuudes keskenduti pigem ettevalmistatud teemadele, kui kindlatele küsimustele. Esialgu selgitati intervjueeritavatele uuringu eesmärki ja Hõbevalge teemapargi ideed. Seejärel räägiti vabamas vormis edasi intervjueeritava kogemustest, isikust ja perekonnast ning mindi edasi esilekerkivate teemadega. Kõigilt ei küsitud ühesuguseid küsimusi. Kui ühes intervjuus selgus olulisena tunduv teema, siis selle teema kohta küsis uurija ka järgmiselt vastajalt. Näiteks esimene intervjueeritav määratles koera oma perekonna liikmena ja tõstatas küsimuse: ,,Kas teemaparki saab tulla koeraga?" Teema
Struktureeritud (standardiseeritud) Struktureeritud (standardiseeritud) intervjuu ettevalmistamine ja läbiviimine intervjuu ettevalmistamine ja läbiviimine · Leppida kokku intervjueeritavaga aeg ja koht · Intervjuu läbiviimine intervjuu läbiviimiseks, teatada võimalik ajaline Kõik küsimused tuleb esitada kõikidele maht intervjueeritavatele samas järjekorras ning samade vastusevariantidega · Sissejuhatus: analoog küsimustiku kaaskirjale: Soovitav vastuste registreerimiseks kasutada Enese tutvustus kirjalikku vormi, mitte arvutit Uuringu eesmärk, tulemuste kasutamine
teksti kirjutamine? Kas tõlkebürood vastutavad oma sõnade eest? Kas nad eeldavad, et tõlkija vastutab oma tõlkebüroole saadetavas tekstis olevate sõnade eest? Pea pooled vastajad väljendasid nende küsimuste juures arusaa- matust või kõhklesid vastamisel märkimisväärselt kaua. Tõlkimist võetakse nii iseenesestmõistetavana, et selle üle naljalt juurdlema ei kiputa. Suhtumine originaali sisuvigade parandamisse oli veidi lihtsam küsimus. Intervjueeritavatele kirjeldati hüpoteetilist olukorda, et lähtetekstis on sisuviga ja kliendiga on võimalik suhelda ainult tõlkele kaaskirjaga kommentaari lisamise teel, ning küsiti, kas viga tuleks parandada või mitte. Keelekeskse lähenemise korral oleks lähteteksti sihttekstist teisen- dades muidugi mõeldamatu seda teksti omalt poolt kuidagi muuta. Nii väljendaski 12 bürood seisukohta, et tõlkijal ega bürool ei ole lubatud sisuvigu parandada. Nagu üks vastaja väljendas, on nad
annaabi.ee 
