aastal. Lauljakarjäär Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia.Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle NõukogudeLiidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Lauljakarjäär Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski ja paljude teiste heliloojate loomingut. Aastal 2004 ilmus tema kogumikalbum "Eesti kullafond". Mälestuse jäädvustamine Georg Otsa auks anti 1996. aastal väikeplaneedile "1977 QAI" nimi "3738 Ots". Tema nime kannab ka Georg Otsa tänav Tallinnas, mis asub Estonia teatri ja Tallinna Reaalkooli vahel. 2005
looma. Instrumentaalkontsert Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: osa on sonaadivormis ja kiires tempos osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis osa on kiire, tavaliselt rondovormis Interpreet - Interpreet ehk interpreteerija on millegi tõlgendaja. Enamasti peetakse interpreedi all silmas heliteose esitajat, eriti solisti või dirigenti. Mis uuendusi tõi ooperisse Wagner? - Kustutati ooperis tuled ja orkester hakkas augus mängima. Juhtmotiiv - Juhtmotiiv (saksa keeles Leitmotiv) on muusikas korduv kujund, mida programmilises muusikas, lavamuusikas või filmimuusikas kasutatakse mõne tegelase, tegevuspaiga, nähtuse või idee muusikaliseks kirjeldamiseks.
Tema loomingutee üheks tippsaavutuseks oli Imre Kalmani opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel Lenfilmi stuudios valminud film "Mister X". Sellest alates hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu Venemaa, ka tema plaadid osteti poest kiiresti ära. Eesti kinoajalukku kirjutas Georg Ots ennast filmiga“Kolme Katku vahel“ (Jaan Kross samanimelise romaani ainetel), mängides selles Tallinna kroonikut ja pastorit Balthasar Russowit. Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski ja paljude teiste heliloojate loomingut. Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg Otsal esineda ka mõnes Euroopa riigis, eriti populaarseks ja armastatuks sai ta Soomes. Aastal 2004 ilmus tema kogumikalbum "Eesti kullafond" Töö Estonia koorilaulja 1944–1945
Semiootiline kolmnurk(tugineb Ferdinand de Saussure arusaamisele märgist):märk ei ole keelevälise asjaga vahetult seotud, seos kujuneb mõiste vahendusel.Näita märgi mitmemõõtmelisust. Märgi ja asja vahel ei ole otsesidet, nende vahel on vähemalt üks vahendaja. Charles S. Pierce märgist: midagi, mis osutab kellelegi midagi mingis suhtes või omaduses. Kolmiksuhe:Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B tõlgendaja (interpreteerija) C jaoks. Saussure järgi võib märk olla: · ikoon (märk näib või kuuldub märgitavana) või · arbitraarsel (arbitrary suvaline, meelevaldne) viisil loodud märk. Pidas märke füüsilisteks asjadeks, millel on tähendus. Märk on kultuuri toode, nagu märgi kandja ja tõlgendajagi. Eri keelte sõnad erinevad üksteisest mitte ainult märkija, vaid ka märgitu poolest. Sõnad ei viita asjadele, vaid kultuuris olevatele käsitustele!
- referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, · Kultuurisemiootika Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem Kultuutisemiootikast saab erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus. Kultuuri olemust väljendab kõige paremini Lotmani kultuurisemiootikka võtmemõistest tekst. Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti
protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. Paul Ricoeur (1913-2005) Mõjutatud fenomenoloogiast ja psühhoanalüüsist, temjaoks ei ole arusaami ne täiel määral teadlik protsess. Igasugune mõista püüdev analüüs on alati refleksiivne (enesekohane). Märke interpreteerides interpreteerib subjekt ka iseennast. Äratundmine leiab aset: Leiab aset, kui objekt või sündmus, kas looduslikult või inimese tegevusega loodud, satub interpreteerija vaatevälja. Tüübid: Jälg, jäljend (imprint ), nt looma jalajälg Sümptom, nt inimnahal avalduvad haiguse jäljed Juhtlõngad (clues ), nt äratuntavad objektid mõrvapaigal (CSI) 16. Biosemiootika 17. Tähenduse liigid 18. Kultuurisemiootika Kultuurisemiootika põhiküsimus -- tähenduse tekke probleem. Sekundaarseteks modelleerivateks süsteemideks nimetame aga keerulisemaid semiootilisi struktuure: kunstide keeli, rituaalikeelt,
samamoodi nagu tõeliste kirikukellade löömist. Kuigi mõlemal juhul me kuuleme midagi -- kirikukellade helinat --, kannab kuuldu kunstiteoste puhul mingit tähendust. Kui me näiteks Arvo Pärdi helitöid kuulates tunneme ära kirikukellade resonantsi, siis ei ole me mitte ainult kuulnud midagi, vaid ka midagi mõistnud. Võibolla märkab muusikateose kuulaja kirikukellalöögi omapära: et kõrv pole võimeline tabama, millal lõpeb ühe kellalöögi kõla. Spetsialistist interpreteerija mõistab ehk hoopis Pärdi tintinnabulistiili väljakutset tonaalsuse tähenduse ümberhindamiseks (Hillier 1997: 90). Kunstiteost võtame me vastu teisiti kui tavalist asja. Teades, et tegemist on kunstiteosega, s.o et sellele artefaktile on kunstiteose tegija omistanud kunstiteose staatuse, võtavad vaatajad/kuulajad/lugejad selle suhtes erilise hoiaku, mis on määratud kunstipraktika konventsioonidega. Kas seda kunstiteose suhtes võetavat erilist
- referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, 8. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt
Diskursus on vaadeldav kui üks suur lause. 15. Semioos ja semiosfäär. SEMIOOS ehk märgiprotsess Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid. Termini võttis kasutusele Peirce. Tema järgi on semioos triaadne protsess, potensiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Semioos protsess, kus midagi toimib märgina. (see, mis toimib märgina; see, millele märk viitab ja mõju interpreteerijale (märgi kandja, märgitav, interpretant, [+interpreteerija]) Semioos märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Semioos (semioosis): M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst). Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum ehk kommunikatiivne ruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla. Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul
Väide „see mees on poissmees“ on sünteetiline, „see poissmees on mees“ – analüütiline ja „see poissmees on minu õde“ – vastuoluline. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil. Generatiivse semantika üks edasiarendusi on generatiivse leksikoni teooria 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). Pragmaatika – märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20.saj I poolel oli tähenduse uurimisel keskne tõeväärtussemantika, aga 1950ndatel toimus pragmaatiline pööre (Austin, Grice, Searle) – hakati huvituma lausest (mitte enam tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest). Pragmaatika uurib üldiselt, mida mingi X-ga öelda saab. Kitsamalt uurib pragmaatika lausungite tähendust kindlas kontekstis ja kuidas lausungi tähendust keele abil saavutada.
Hiljem lisanduv osutus, siis on semantiline kolmnurk Kunagi ei eksisteeri üksi, on osa suuremast süsteemist, mis on omakorda osa suuremast süsteemist Märk koosneb Saussure kohaselt tähistajast ja tähistatavast. Peirce: märk, tõlgendaja, objekt Saussurel 2, Peircel 3! Peircel: märktriaad – märk, tõlgend, objekt. Märk on suhtes objektiga, siis tekib automaatne tõlgendus. Saussurel: tähistatav ja tähistaja - Miski on märk ainult seetõttu, et seda interpreteeritakse interpreteerija poolt kui millegi märki Märke võib kasutada erineval moel (liiklusmärk, aga kui annad sellega vastu pead, siis kasutad teisel moel seda) Märk peab olema alati süsteemis, ta ei eksisteeri iseseisvalt ilma süsteemita enda ümber. Struktuur ja strukturalism: Struktuur on kõigi reaalselt eksisteerivate süsteemide lahutamatu osa. Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos. On süsteemi see osa, mis muudab süsteemi seaduspäraseks ja loogiliseks. Struktuur on süsteemi
Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Suhtluse intentsionaalsus. Lingvistilise pragmaatika sünd: Morris 3 märkide uurimise valdkonda : · Süntaks märkide omavahelised suhted abstraheerutakse kasutajast ja maailmast, tegeletakse märkide omavaheliste suhetega · Semantika märkide ja objektide suhted abstraheerutakse kasutajast, analüüsitakse väljendi vastavust · Pragmaatika märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20.saj I poolel oli tähenduse uurimisel keskne tõeväärtussemantika, aga 1950ndatel toimus pragmaatiline pööre (Austin, Grice, Searle) hakati huvituma lausest (mitte enam tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest). Pragmaatika uurib üldiselt, mida mingi X-ga öelda saab. Kitsamalt uurib pragmaatika lausungite tähendust kindlas kontekstis ja kuidas lausungi tähendust keele abil saavutada.
selgesti eristatava süsteemi vahel rajatakse. Homoloogia olemus võib olla varieeruv, intuitiivne või läbimõeldud, substantiivne või strukturaalne, kontseptuaalne või poeetiline (Baudelaire). Olemuselt intellektuaalsemat homoloogiat näeb Panofsky gooti arhitektuuri ja skolastilise mõtte vahel INTERPRETEERITAVUSE SEOS. Keele vaatepunktist lähtudes on see seos fundamentaalne, kuna just keel on kõikide semiootiliste süsteemide interpreteerija. Ühelgi teisel süsteemil pole "keelt", milles ta võiks kategoriseeruda ja interpreteeruda vastavalt oma semiootilistele eritunnustele, ent keel saab põhimõtteliselt kõike kategoriseerida ja interpreteerida, kaasa arvatud iseend. Keel kombineerib kaks tähenduslikkuse selgesti eristuvat viisi: Semiootiline (märk) peab olema ÄRATUNTUD; semantiline külg (diskursus) peab olema MÕISTETUD
intentio operis e mida ütleb tekst omaette ja intentio lectoris e kuidas mõistab teksti selle lugeja). Interpretatsiooniteooriate üldised suundumused juriidilises tõlgendusõpetuses. Interpretatsiooniteooriate kolm põhisuunda Tõlgenduse õigsuse kriteeriumi järgi võib kõik senised interpretatsiooniteooriad põhimõtteliselt liigitada kolme suurde rühma. Normilooja arusaam e. intentio auctoris Ajalooliselt esimene. Lähtub sellest, et interpreteerija peab püüdma vastata küsimusele, mida tahtis antud tekstiga öelda selle autor. Niisiis on antud juhul õige tõlgendus niisugune, mis vastab autori kavatsusele (intentio auctoris). Tõlgendaja ülesanne on autori kavatsuse võimalikult täpne väljaselgitamine. Intentio auctoris kannab juriidilises tõlgendusteoorias seadusandja tahte nime. Tõlgendusteooriaid, mis tõlgenduse õigsuse kriteeriumina käsitavad seadusandja tahet, nimetatakse vahel ka subjektiivseteks teooriateks
interpretatsioon vajavad kunstiajaloolist konteksti. Kunstiteos on KUJUTAV. Sealjuures on see enesele viitav, kommentaar iseendale. Kunstiteose tähendus, see mille kohta ta on, tuleb läbi INTERPRETATSIOONI. Kunstiteosed on filosoofilise iseloomuga. Kunstiteos on TÄHENDUSLIK ja eeldab, lausa nõuab interpretatsiooni. Erwin Panofsky järgi on kunstiteosel vähemalt kolm interpreteerimise tähenduslikku tasandit. 1)interpreteerija peab eristama ja identifitseerima tähenduslikud motiivid ehk ära tundma, mida on kujutatud ja millised osad seda teevad 2)teisel tasandil tegeletakse kujundite ja loo interpreteerimisega, st teoseid tuleb lugeda intertekstuaalselt, suhtest teiste teoste ja tekstidega 3) terviku interpretatsioon, mis hõlmab ka kunstniku maailmavaatelisest sõnumist arusaamist. Me peame aga esmalt MÄRKAMA kunstiteosele omistatud staatust.
väidete järgnevuse esimese väite juurde tagasipöördumine loo lõpus. Lood jagunevad õnnestunud või ebaõnnestunud omaduste transformatsiooniks. Kohaldades Todorovi meetodit kaasaegsetele teostele, on esimeseks probleemiks üles leida peamine tegevuste jada, peamine lugu. Kuid lisaks süntaksi tähistavatele sümbolitele kuuluvad jutustuse “grammatika” juurde veel ka leksikaalne ja semantiline aspekt. semantiline summeerimine on interpreteerimise kõige julmem aspekt. Interpreteerija peab kõik omadused lihtsalt “üles sulatama” nii väikesteks osakesteks kui võimalik. näide grammatika meetodi rakendamisest Joyce`i novellile “Eveline” 1 2 3 4 5 XA+XBX-C+YaX+(X-A+X-BXC)predX 6 7 8 9 (XbY)predX+XA!XnotY(XB+X-C)!imp X= Eveline Y= Frank A= dublinlane B= tsölibaat C= õnnelik temast peetakse lugu, ta on kaitstud a= pakkuma võimalust põgeneda b= põgenemisega nõus olema -= negatiivne omadus
tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) Vestlusanalüüs - Uurijaid huvitab, milline on inimeste vestluse struktuur ja kuidas seda sotsiaalselt luuakse • Termin pragmaatika Morriselt (1938) semiootikast: kolm märkide uurimise valdkonda 1) süntaks (märkide omavahelised suhted), 2) semantika (märkide ja objektide suhted) nt Anna teed märk 3) pragmaatika (märkide ja interpreteerija suhted) kes tõlgendab märki • Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. • Kui on abstraheerutud kasutajast ja analüüsitakse ainult väljendi vastavust maailmale, on tegemist semantikaga. • Kui abstraheerutakse ka maailmast ja tegeldakse ainult märkide omavaheliste suhetega, on tegemist süntaksiga. • 20. sajandi esimesel poolel oli tähenduse uurimises keskel kohal tõeväärtussemantika • Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950
(4astmeline). Tähttähelinelinn Allegoorilinekirik Moraalnehinge päästmine Anagoogiline taevane riik Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg Filosoofilise hermeneutika klassikat 1997 Tool, Andrus 1994 Maailm kui kõnelus. Akadeemia 4/ 1198 1222 Gadamer.HERMENEUTIKA filosoofiline aspekt: Kust tuleb tõde? Kas on alust üht tähendust teisele eelistada?Kas on tähendust iseeneses? Kas interpretatsioon tuleb asjast või interpreteerija subjektist või mõlemast?Gadameri järgi mõista saab situatsioonis, milesse me oleme heidetud ja see on seotud traditsiooniga, mille sisse oleme kasvanud. Inimene (aga ka tõde ja mõistmine) ei ole kunagi puhas leht, vaid sõltuv eelarvamustest, traditsioonist, autoriteedist, moest mõjutusajalooline teadvus.Mõistmise eesmärgiks pole paikapanek, vaid avaram küsimuseasetus, vaate horisondi avardamine. See saab teoks läbi kohtumise võõraga. Oma eelarvamus muudetakse küsitavaks
annaabi.ee 
