Kullamaa Keskkool Kristel Leino ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Referaat Juhendaja : Kaido Saul Kullamaa 2009 Mis on Arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud . et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja ...
EESTI MAAÜLIKOOL METSANDUS- JA MAAEHITUSINSTITUUT Eesnimi Perekonnanimi Matrikli nr. XXXXXX Pealkiri Referaat Õppeaines Insenerieetika TE.0271 Eriala Üliõpilane: 2014.a ...............Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: 2014.a ..............emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi Allkiri Angela Lüll Arvutiviirused ja eetika Arvutikasutajate arvukus on viimasel kümnendil kasvanud to...
Tarkvaralised ohud Anton Zatkin 8.c 2011 Arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti, või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Usse võib liigitada järgnevalt: Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendus. Meiliussid - levitavad ennast meili teel. Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS. Nuhkvara Nuhkvara on tarkvara, mis kogub...
Kullamaa keskkool ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Arvutiõpetuse referaat Kristel laanemäe Juhendaja: Kaido Saul 2009 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab T...
3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED 3.1 Kurikuulsad viirused 3.1.1 Michelangelo Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil hävitades kogu boot-ketta info. 3.1.2 Interneti uss (worm) 2.nov. 1988 - USA Autoriks oli Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erinev viirustest selle poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest l...
Küsimused : 1. Mis on URL ? 2. Def . mõiste ISP. 3. Otsingmootori ning veebibrauseri kasutamine. 4. Mida tähendab termin RSS-materjalid? 5. Nimeta turvalise veebisaidi tunnuseid 6. Kuidas kasutada digitaalsertifikaati 7. Mida tähendab termin trükkimine 8. Nimeta 5 turvaohtu veebisaitidel 9. Mille poolest erinevad üksteisest järgmised asjad : trooja hobune ; arvuti viirus, uss, nuhkvara ja õelvara 10. Mis on tulemüüri ülesanne ? 11. Kui kellegi arvutist leitaks temapoolt sinna mitte paigaldatud tarkvara siis millised 2 turva sammu on ta jätnud tegemata? 12. Nimetage 5 võrgu tegevusega seotud ohtu (aktiivne võrgu tegevus) 13. Veebilehe kuvamine vahekaardil 14. Veebilehe värskendamine ja allalaadimesi peatamine 15. Peate oskama kasutada kõiki spikri funktsioone mida pakub veebibrauser või otsingmootor ( neti.ee ; google.ee ) 16. Brauseri avalehe seadmine ...
Mis on pahavara? Pahavara on tarkvara, mida kasutatakse ilma arvuti omaniku/ kasutaja teadmata tema arvutisse tungimiseks ja selle kahjustamiseks. Pahavara ei teki iseeneslikult, neid kirjutavad inimesed, kes tahavad saada salajasi andmeid(paroole, krediitkaardiandmeid, firmade jne) , huligaanitseda(saata spämmi) või lihtsalt teha halba nalja ning sedasi tüüdata arvutikasutajat. Pahavara võib kustutada arvuti kõvakettalt faile, kahjustada operatsioonisüsteemi ning muuta arvuti aeglaseks(kuid vahel ka mitte, kui eesmärgiks on salajaste andmete saamine, siis on kasulik kui avuti töötaks kui tavaliselt, et kasutaja ei kahtlustaks) . Harvemal korral võib kahjustada ka riistvara. Seda võib pidada ka äriks. Pahavara kirjutamine ja levitamiine toob sisse miljareid dollareid aastas. Computer Economicsi uurimuse kohaselt tekitas pahavara 2007. aastal 20 miljardit dollarit kahju. Tänapäeval levib põhiliselt läbi Interneti(e-kirjad, tõmmatud faili...
Viirused Arvutiviirused Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevasse arvutisüsteemi ja võrku. Seejuures säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks. Viirused Viirused Troojad Programmsed Makro- Posti- Spioonid Destruktiivsed Arvutiviirused Trojan.Pirlames W32.Aizu.G Trojan.Peacomm O97M.Darksnow Quiver MyDoom Trojan.Pirlames Riskitase 1: Väga madal Avastatud: 23. Veebruar 2007 Tüüp: Trooja Nakkuse suurus: 21,507,732 baiti Süsteemid, mis võivad nakatuda: Windows 2000, Windows 95, Windows 98, Windows Me, Windows NT, Windows XP. Leviku tase: Madal Nakkuste arv: 0 49 Geograafiline levik: Madal Viiruse vaoshoidmine: Kerge Eemaldamine: Kerge Looja: Mircea Ciubotariu Kahju tase: Keskmine Kahju failidele: Vahetab teatud arvutifailid jäljendi...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused...
Botnetiks ehk robotvõrguks (robot network) nimetatakse küberkurjategijate kontrollitavat arvutikogumit, mis, samal ajal kui arvutite omanikud mängivad, surfavad või muid igapäevaseid toimetusi teevad, pommitab mõnd veebiserverit tühiste päringutega, serveerib porno- või piraattarkvarakollektsiooni,nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Denial of Service ehk DoS-rünnakuga koormatakse ettevõtte internetiliiklust korraldav seade, kas server või ruuter, üle suure hulga päringutega, milleks tavaliselt on võrguliikluse standardne ping-päring. Eraldi brauseriaken (popup window), mis hüppab lahti siis, kui külastate teatud veebilehekülgi, ja üritab reklaami näidata.Hüpikakende eesmärgiks on pikendada konkreetsel leheküljel viibimise aega (mõnikord kasutatakse selleks brauseri põhiakna all avanevat akent, mida kasutaja märkab alles siis, kui pealmise akna kinni paneb) ning teenida rohkem reklaamitulu. Klahvinuhk (keylogger) on nuhkvara, ...
Arvutite kasutamise turvalisus Juhendaja: Sisukord 1. Ohutu ja turvalise kasutusviisi mõistmine.......................................................................3 2. Arvuti kaitsmine...........................................................................................................3 3. Tulemüüri kasutamine.......................................................................................................3 4. Viirusetõrje kasutamine.................................................................................................4 4.1. Hoiatus......................................................................................................................5 5. Nuhkvaratõrje kasutamine..............................................................................................5 6. Värskendage Windowsi automaatselt....................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Arvutite kasutamise turvalisus Kristiina Kirves KNT1 Juhendaja: Olev Räisa Tallinn 2014 Sisukord 1. Ohutu ja turvalise kasutusviisi mõistmine.......................................................................3 2. Arvuti kaitsmine...........................................................................................................3 3. Tulemüüri kasutamine.......................................................................................................3 4. Viirusetõrje kasutamine.................................................................................................4 4.1. Hoiatus......................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Gerda Silm ANDMETURVE JA VIIRUSETÕRJE Referaat Juhendaja: Heli Freienthal Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Nüüdisaegses infoühiskonnas on lisaks info kiirele kättesaadavusele, oluline ka selle konfidentsiaalsus, käideldavus ja terviklikus. Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mug...
Andmeturbe mõisted Andmekaitse ehk andmeturve on kõik aspektid, mis on seotud definitsiooni, saavutamise ja konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, kättesaadavuse, mitteäraütlemise, aruandluse, autentsuse ja usaldusväärsuse pidamisega andmete või töötlusvahendite kohta. Ajatempel - Ajatempel on digitaalne tõend, mis võimaldab objektiivselt kindlaks teha mingi digitaalse andmekogumi loomise aja. Andmekogu - Andmekogu (ka register, andmebaas) on infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum. Autentimine on kellegi või millegi autentsuse kontroll. Näiteks kontrollitakse, kas nime taga on õige isik, kas pakendi sees on õige kaup või kas arvutiprogramm on usaldusväärne. Autoriseerimine on REACH-määruse protsess, mille eesmärk vastavalt artiklile 55 on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohj...
Referaat Arvutikasutamise turvalisus 1 Sisukord 1.Kuidas arvutit ohutult ja turvaliselt kasutada...........................................................................3 2.Mis on arvutiviirus...................................................................................................................3 3.Võimalused arvuti kaitsmiseks................................................................................................4 3.1.Tulemüür...............................................................................................................................4 3.2.Viirusetõrje............................................................................................................................5 3.3.Nuhkvaratõrje........................................................................................................................5 3.4.Windowsi automaatne värskendamine................
AUT09 Ülesanded 1. Salvestage see fail ühe lahendaja dokumentide kausta. 1. Alustuseks lugege läbi see tekst http://math.ut.ee/%7Enata_t/ao/Ehitus.htm (kopeerige see link netti) ja vastake küsimustele. 1. Otsusta, kas järgmine väide on õige või vale. Kirjuta õige väite ette Õ täht ja vale väite ette V täht: + 1240 baiti = 1kilobait Lühend ROM tähistab lugemismälu, st. mälu, kust saab andmeid ainult lugeda. Kõvaketas on välismäluseade. Protsessori kiirust mõõdetakse megabaitides. Kui ma ostan endale legaalse 'Office 2007', siis võin teha sellest koopiad ja jagada need oma sõpradele. Rakendustarkvara alla kuuluvad need programmid, mis 'juhivad' arvuti tööd. + Klaviatuurilt saan suurtähti, kui lülitan sisse Caps Lock lüliti. ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõi...
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad...
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...
vahel. Monoliitsed kernelid, mida on traditsionaalselt kasutatud UNIX'i taolistes operatsioonisüsteemides, sisaldavad kõikide operatsioonisüsteemide põhifunktsioonid ning deadmete draiverid. Monoliitse tuuma diagramm. Monoliit tuumal ei ole ereti palju eeliseid: Ei ole võimalik laadida erinevaid viirus-mooduleid häkkerite pooolt. Näiteks, adore, väga ohtlik interneti-uss (worm), mis on järgmiste viiruste kompilatsioon - Linux.Ramen ja Linux.Lion. Draiver on alati valmis töötamiseks ning ei nõua aega tema lisa allalaadimiseks. 2.4. Mikrokernel Microkernel on termin, mis kirjeldab lähenemist operatsioonisüsteemi disainile, mille süsteemi funktsionaalsust liigutatakse välja traditsioonilisest "kernelist", hulgaks "serverid", mis suhtlevad läbi "minimaalse" tuuma, jättes nii vähe kui võimalik "süsteem
Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõuping...
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudel...
Mis on infovarade turvaohud? Oht(threat) on potentsiaalne (info) tube rikkumine. Oht on seega kas: *potentsiaalne tervikluse rikkumine *potentsiaalne käideldavuse rikkumin *Potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine Ohtude liigitamine Ohte on võimalik liigitada: Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) Allika järgi (mis põhjustab) Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab) Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust. Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. ...
1.Informatsioon ehk teave (information) teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5.Andmete terviklus (integrity) on an...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha tra...
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder ...
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ........
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
· Võidujookse võib tekkida nii usaldatavate kui mitteusaldatavate protsessidega · Näide: ajutise faili varastamine · Näide: nimeviidete kaudu muude failide üle kirjutamine · Lahenduseks on atomaarsete operatsioonide kasutamine · Juhuslikud failinimed -- kas ikka juhuslikud? · Lukustamine -- vahend sünkroniseerimiseks, enamasti sõbralike osapoolte vahel Puhvri ületäitumine · Puhvri ületäitumine (buffer overflow) -- üks levinumaid turvaprobleeme programmides · Juba Morrise Interneti-uss kasutas sellist auku aastal 1988 · Von Neumanni arhitektuur: programm ja andmed on samamoodi samasuguses mälus · Lohakas programmeerija ei kontrolli, kas andmed reaalselt puhvrisse mahuvad · Kirjutatakse üle mälu puhvri järelt · Pinus asuvate puhvrite puhul soditakse ära pinu ja muudetakse tagasipöördumisaadress · Ka 1-baidist puhvri ületäitumist on turvaauguna ära kasutatud! SQL süstimine · SQL -- andmebaasipäringute keel, tihti kasutusel ka veebirakendustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
