- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?-Suure.- keskmise- ka väikesemõõtkavalisteks kaartideks. 12. Milliseid tegevusi tehakse kaardi üldistamiseks?- Kaarrdilt jäetakse ära ebaoluline, lihtsustatakse, liidetakse leppemärke ja nihutatakse leppemärke. 13. Mille järgi määratakse suund looduses?- Orientiiride ja kompassi abil. 14
kunsti, mis seda kujutab. http://www.tate.org.uk/research/tateresearch/tatepapers/04autumn/images/shiff_floorcone.jpg Floorcone http://www.artsconnected.org/toolkit/images/claes_oldenburg.jpg Geometric Mouse http://www.albrightknox.org/spaces/ArtPantry/images/wedding_lrg.jpg Wedding Souvenir Tema loomingus on olnud kõige meeldejäävamad ehk kolossaalsed skulptuurid. Hoolimata tööde suurusest on neil suhtluslik omadus. Üks sellise interaktiivsuse näidetest oleks nö "pehme" huulepulk. See kuju kukuks kokku kui sellesse ei pumbataks pidevalt õhku juurde. 1974. aastal see disainiti ümber alumiiniumi, algselt Caterpillar ratastel olnud kuju pandi vertikaalselt tankiroomikutele. http://www.yale.edu/publicart/images/full/lipstick.jpg Lipstick http://courses.umass.edu/latour/2007/nickerson/images/wheel.jpg Wheel http://www.metmuseum.org/special/Oldenburg/images/1.L.jpg Architect's Handkerchief http://www
ja e-õpikul on rohkem erinevusi. Näiteks ei moodusta viimane ühtset tervikut, vaid neid saab müüa-osta üksikute peatükkide kaupa. E-õpik sisaldab endas ka interaktiivseid lahendusi ja harjutusi, enam ei ole õpilasel vaja eraldi töövihikut, õpikut ning ülesannete kogu, kõik on olemas koos e-õpikus, mis võimaldab ka jälgida õppuri edasiminekut ning kohandada omandatavat materjali selle järgi. E-õpikute kompaktsuse ning interaktiivsuse kohapealt ei tohiks kellelgi vastuväiteid olla. Eesti kui e-riigi kuvandiga sobivad veebiõpikud ideaalselt, ühendades endas nii palju räägitud innovatiivsuse ja mugavuse, mis peaksid mõlemad teadmiste omandamist ning õppimist huvitavamaks muutma. Areneva tehnoloogia ajastul tundub üsna loogilise sammuna, et ka õppematerjalid kolivad virtuaalmaailma ning muutuvad sealt igapäevaselt kättesaadavaks, mis kasu on kõigist neist tehnoloogilistest
kontserdilaval, kinos või mujal. Multimeedium on meedia ja sisu, mis ühendab endas erinevad sisuvormid. Terminit võib kasutada nimisõnana (meedium mitme sisu vormiga) või omadussõnana kirjeldamaks meediumit, millel on mitu sisuvormi. Terminit kasutatakse vastandina meediale, mis sisaldab vaid meedia traditsionaalseid vorme nagu prinditud või käsitsi toodetud materjalid. Multimeedia on teksti, audio, piltide, animatsiooni, video ja interaktiivsuse kombinatsioon. Multimeediat salvestatakse, mängitakse ja esitletakse ning juurdepääs infole võimaldatakse läbi töötlusseadmete nagu arvuti- ja elektroonikaseadmed, aga multimeedia esitlused võivad olla ka osa live-esitlusest. Multimeedia omadussõnana kirjeldab elektroonilise meedia seadmeid, mida kasutatakse multimeedia sisu säilitamiseks ja kasutamiseks. Multimeedia on sarnane traditsioonilisele kaunile kunstile, kuid laiaulatuslikum
sellised reklaamid kallid ning tihti ei pruugi need isegi kliendini jõuda. Seoses Interneti tormilise arenguga ning inimeste harjumuste muutumisega, on arenenud just Internet üheks suurimaks võimaluseks kliendini jõudmiseks ning enda tutvustamiseks. Internet on toonud turundusse palju uusi unikaalseid võimalusi, näiteks reklaami ja info jaotamine suurtele gruppidele suhteliselt madala kuluga ning Interneti funktsionaalsus tuues sisse interaktiivsuse, mis võimaldab saada koheseid vastuseid ning esile kutsuda teatud reaktsioone. Turundus Internetis seob kokku kreatiivsed ja tehnilised küljed, sisaldades endas disaini, arendust, reklaami ja müüki. Interneti turundusel on mitmeid ärimudeleid alates reklaamist müügini. Vältimaks vale toote või teenuse jõudmist täiesti valede sihtgruppideni on 5 peamist meetodit: 1. Üks-ühele lähenemine on peamiselt suunatud kliendile, kes sirvib Internetti üksinda nii,
SKULPTUUR AUTOR: Claes Oldenburg Claes Oldenburg (sündis Claes Thure Oldenburgina 28. jaanuaril 1929 Stockholmis) on USA skulptor. Ennekõike tuntud oma avaliku kunsti installatsioonide poolest. Tüüpiliselt väga suured replikad igapäevastest asjadest. Teise variandina olid tema tööd pehmetest igapäeva-asjadest. ema loomingus on olnud kõige meeldejäävamad ehk kolossaalsed skulptuurid. Hoolimata tööde suurusest on neil suhtluslik omadus. Üks sellise interaktiivsuse näidetest oleks n-ö "pehme" huulepulk. See kuju kukuks kokku kui sellesse ei pumbataks pidevalt õhku juurde. 1974. aastal see disainiti ümber alumiiniumi, algselt Caterpillar ratastel olnud kuju pandi vertikaalselt tankiroomikutele. Originaalselt oli kuju installeeritud Beincke Plazale Yales, aga hiljem viidi Morse Kolledzi kohtuaeda. ARHITEKTUUR AUTOR: Simon Fieldhouse Simon Fieldhouse sündis 25. Märtsil 1956, ta elab Sydneys, Austraalia
SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) Kood avalikult nähtav Vähe töövahendeid (esialgu) JAVASCRIPT. Ajalugu. JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal · Esmalt sai see nimeks LiveScript
kunstist. Tema jultunud tihti humoorikas lähenemine kunstile andis valdavalt tundlikule kunstile loomuse tegelda sellega kui taasleitud ekspressionismiga. Oldenburg leidis kõigepealt nisi oma kunstielus ja siis alles sai selle najal kuulsaks, mis kestab tänase päevani. Lates 1976-ndast aastast teeb ta koostööd Hollandi/Ameerika popkunstnikuga Coosje van Bruggeniga. Nad abiellusid 1977. Bruggen suri 2009. ,,Huulepulk" Üks sellise interaktiivsuse näidetest oleks n-ö "pehme" huulepulk. See kuju kukuks kokku kui sellesse ei pumbataks pidevalt õhku juurde. 1974. aastal see disainiti ümber alumiiniumi, algselt Caterpillar ratastel olnud kuju pandi vertikaalselt tankiroomikutele. Originaalselt oli kuju installeeritud Beincke Plazale Yales, aga hiljem viidi Morse Kolledzi kohtuaeda. Ta nägi seda huulepulka kui relvana sugudevahelises vütiluses. ,,Pehme tualett"
4.4.4. Maximumversion – nõutud vahendi max versiooni number 4.5. Installationremarks – märkused ressursi installeerimiseks 4.6. Otherplatformrequrements – muu info riist- ja tarkvaraliste nõuete kohta (näiteks souncard) 4.7. Duration – õpiobjekti mahamängimise aeg sekundites 27 5. Educational – õpitööga seotud parameetrid 5.1. Interactivitytype – interaktiivsuse tüüp (näiteks Active, Expositive, …) 5.2. Learningresourcetype – õpiobjekti tüüp (näiteks Exercise, Simulation, Diagram, Figure, Table, Narrative Text, Exsam, Experiment, Problem Statement, Self assesment). 5.3. Interactivitylevel – interaktiivsuse tase (näiteks very low, … very high) 5.4. Semanticdencity – subjektiivne hinnang õpiobjekti kasulikkusele, võrreldes selle mahuga 5.5
Samuti on see oluline tegur tarbija usalduse võitmisel. Põhiline on kerge kodulehe käsitlemine ja liikumine/navigeerimine ning info leidmine kodulehe loogika. Varasemalt on tõestatud, et värvi, muusika ja aroomidega saab tarbijaid mõjutada rohkem kulutama. Hilisemad uurimistööd tõestavad, et sama tüüpi virtuaalset atmosfääri saab kasutada e-tarbijatega. Graafika, visuaalid, audio, värvid, video, 3D jne. Internetis tarbijate interaktiivsuse positiivset taju mõjutabki kodulehe atmosfäär. 5 Psühholoogia väidab, et inimeste esmane reaktsioon, mis tahes keskkonda on afektiivne ehk üliemotsionaalne. Paljud uuringud väidavad, et virtuaalne atmosfäär on sarnane füüsilisele jaemüügikeskkonnale, kus emotsionaalsed kaalutlused on olulised tegurid, mis mõjutavad Internetis ostleja ostukavatsust. Internetis tarbija emotsionaalset seisundit mõjutab
Kaks olulist aspekti televisiooni juures on: 1) Televisioon püüab luua otseülekande tunnet, kuigi saade on varem linti võetud 2) Läheduse ja isikliku seotuse tunde loomine Televisiooni peetakse olulisimaks info ja uudiste edasikandjaks. Lisaks täidab televisoon nii täiskasvanute kui ka laste koolitajarolli. 10. Internet Internet kui meedium: 1) Arvutipõhine tehnoloogia 2) Hübriidne, multifunktsionaalne, juhuslik, paindlik iseloom 3) Interaktiivsuse võimalus 4) Privaatsed ja avalikud funktsioonid 5) Vähene regulatsioon 6) Vastastikune ühendatus Omavahel telekommunikatsioonilise infrastruktuuri kaudu ühendatud võrgustike ülemaailmne süsteem, mille abil leiab tänapäeval aset suur hulk arvutil põhineva kommunikatsiooni liike, sealhulgas andmebaaside kasutamine, veebilehed ja koduleheküljed, jututoad, e-post jne. Internet võtab tasapisi üle paljusid traditsioonilise massimeedia funktsioone nt reklaam, uudised
aastal, kui avastati, et kaarte saab programmeerida lihtsate koodidega ja salvestada arvutisse, mis lubab teha edaspidiseid muudatusi, kui vajalik. See oli teretulnud nn. "käsi" kartograafiasse. Varem joonistati iga kaart käsitsi - isegi väikesed muudatused kaardil nõudsid uue kaardi loomist. Esialgne GIS'i versioon on tuntud kui "arvuti" kartograafia, mida kasutati lihtsamate maakaartide esitamiseks. Arenguga kaasnes võimalus määrata ja asetada kaardile kihte, luues koha interaktiivsuse. Tänapäeva GIS'i võimalused on arenenud tunduvalt kaugemale kui "arvuti" kartograafia. Kõige lihtsamal tasemel, võib GIS'i pidada võrdseks kaardiga. Mitte ainult paberkaartide tootmine on muutunud lihtsamaks ja efektiivsemaks, vaid on lisandunud uued võimalused digitaalandmete analüüsimiseks ja töötlemiseks. GIS'i on arenguga on laienenud tema kasutusalad. Näiteks kasutatakse GIS'i uute teenindusasutuste parimate asukohtade kindlaks määramisel.
teadaolev müügitehing toimus Chicagos 57. tänaval Art Fairis, kus ta müüs viis eset koguhinnaga 25 dollarit. 1956 kolis ta tagasi New Yorki. Seal kohtas ta kunstnikke nagu Jim Dine, Red Grooms ja Allan Kaprow. Nende käest sai ta teatraalseid alternatiivseid ja abstraktseid ekspressionismi mõjutusi, mis said mõjutavaks tema loomingus. Tema loomingus on olnud kõige meeldejäävamad ehk kolossaalsed skulptuurid. Hoolimata tööde suurusest on neil suhtluslik omadus. Üks sellise interaktiivsuse näidetest oleks n-ö "pehme" huulepulk. See kuju kukuks kokku kui sellesse ei pumbataks pidevalt õhku juurde. 1974. aastal see disainiti ümber alumiiniumi, algselt Caterpillar ratastel olnud kuju pandi vertikaalselt tankiroomikutele. Originaalselt oli kuju installeeritud Beincke Plazale Yales, aga hiljem viidi Morse Kolledzi kohtuaeda. Mitmed Oldenburgi gigantsed maalähedased objektid kutsusid avalikkuses üles
sümbolite süsteemidele. Institutsioonid hakkavad üha enam mõtlema kategooriates, mis funktsioneerivad nii administratiivses tegelikkuses (kus oluline roll on nähtuste kodeerimisel keelde, mida arvutite tarkvara suudab identifitseerida ja töödelda) kui praktilises tegevuses. Infotehnoloogia tähendab tööriista, mis võib õppeprotsessi toetada teisiti kui tekst. Uus tehnika võimaldab inimese ja masina vahelisi uusi interaktiivsuse vorme. Teine huvitav digitaaltehnika komponent on visualiseerimise võimalus- teha nähtamatu silmale nähtavaks. Visuaalsusega on lähedalt seotud ka kasvavad võimalused tegelikkust multimediaalsete elamustega simuleerida, mis mobiliseerivad rohkem meeli kui tekst. Tõenäoliselt tekib ka simuleeritud keskkonnas äratundmine, milline on tegelikkuse mudel ja milline on mudeli suhe modelleeritavasse. Arvuti poolt pakutavad
oma turundus- ja reklaamistrateegia üle ja 2) lähenedes internetile kui traditsioonilisele massiteabevahendile (nagu televisioon, raadio, trükimeedia jne). Küpsema lähenemisena mainib Angehrn (1997) ettevõtteid, kelle strateegia uus virtuaalne inforuum enda ärieesmärkide saavutamiseks tööle panna on 1) internetikanalite integreerimine ettevõtte turundusstrateegiasse ja 2) interneti unikaalse omaduse – interaktiivsuse – ärakasutamine, et arendada efektiivse internetipõhise infovahetuse uusi vorme (Angehrn 1997). Siia alla kuulub kanalitest näiteks koduleht, aga ka Wikipedia ja Vikipeedia. Oluline on mõista, et internetis on tegevuse järjepidevus palju tähtsam kui traditsioonilistes massiteabevahendites. Unarusse jäänud blogi või aegunud koduleht võib mainet pigem kahjustada, seega on eriti oluline tegutseda läbimõeldult ja järjepidevalt. Virtuaalse inforuumi pluss: see on rohkem
Töölehtedel toodud sõnavara peab aga leidma kohe kasutust loomulikes suhtlussituatsioonides (dialoogid, rollimängud, mini- etendused) ja rühma koostegevuses. Oluline on luua töölehtede ja tegevustes kasutatavate mängude vahel seoseid. Mängud peavad olema lastele jõukohased, keeleliselt ja sisuliselt ette valmistatud. Mänguline tegevus tagab kõigi laste osaluse sõltumata sellest, mil määral käsitletu on kinnistunud. Mäng toob keeleõppesse elevuse, interaktiivsuse ja võistlusmomen- did, annab võimaluse saada õpetaja ja kaaslaste tähelepanu ja tunnustuse osaliseks. 17 Õpetajaraamat 8. LAULMINE KEELETEGEVUSES Muusikalistest tegevustest on lapsele kõige meelepärasem laulmine. Lastelaulude põhiline hääldust kujundav ja parandav omadus on rütmilisus, meloodilisus ja laul- vus
kultuuripärandi konteksti tõlgendus ja ajalooline rekonstruktsioon. Et teha kindlaks pakutavate didaktiliste teenuste profiilid, peab teenuste väljatöötamine põhinema lugejavajaduse uuringutel. Eriti tuleb kaaluda järgmisi teemasid: · pärandi esitus ajalookriitilisest vaatenurgast, · kommunikatsioonivormi sobivus kasutajaprofiiliga, · kogude ja dokumentide sisujuht, · puuetega (näiteks nägemispuudega) inimestele sobivad kasutajaliidesed, · rakenduse interaktiivsuse suurendamine iseõppimisvõimaluste laiendamiseks (näiteks isikupäraseks tehtud keskkonna ja võrdluse kaudu). Et sidustada paremini kultuuripärandit ja konkreetset maa-ala, tuleb koostada õpetusi samalaadsete või seotud saitide vahel liikumiseks veebis. Kultuuriüksus võib pakkuda õpetuslikku veebiteenust, mis seisneb sektoriga laiemalt seotud uudiseid ja kommentaare levitava elektroonilise ajakirja väljaandmises. 3.2.9 Teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks
annaabi.ee 
