Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste
valgusega kantava energia arvel. Seda igale metallile omast energiat nimetatakse väljumistööks A. 2. Metallkatoodist väljalöödud elektronid, sattudes anoodi ja katoodi vahelisse elektrivälja, pannakse väljajõudude mõjul liikuma, mis ongi vooluahelas elektrivoolu tekkimise põhjuseks (tekib fotovool). Seaduspärasused: 1. Vool ahelas ei teki igasuguse lainepikkusega valgusega valgustamisel sõltumata valguse intensiivsusest I. Igale metallile on omane kindel maksimaalne lainepikkus p, mille puhul veel tekib fotovool, mida nimetatakse fotoefekti "punapiiriks". 2. Fotovoolu tugevus If sõltub rakendatud pingest U ja valguse intensiivsusest I. 3. Fotovoolu tugevuse If sõltuvus pingest kaob alates teatud pingest, tekib fotovoolu küllastus. 4. Nõrk fotovool on olemas ka pinge puudumisel, mis kaob teatud vastupinge juures. If
Fotoefekt Enamike ainete puhul tekitab fotoefekti ultravalgus (violetne ja sinine) Fotoefekti ei tekita punane valgus. Siit tuleneb mõiste FOTOEFEKTI PUNAPIIR. Kui välja löödud elektron ei saa piisavat energiat tõmmatakse ta ainesse tagasi FOTOEFEKTI PUNAPIIR suurim lainepikkus, mille puhul veel tekib fotoefekt Fotoefekti seaduspärasused: I seadus: Kiirguse poolt väljalöödud elektronide maksimaalne kineetiline energia ei sõltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist II seadus : Fotoefekti punapiir sõltub ainult elektroodi materjalist ega sõltu kiirguse intensiivsusest. Fotoefekti seaduspärasusi uuris põhjalikumalt vene füüsik Aleksander Stoletov Valguse toimel katoodist väljalöödud elektronid, mida kutsutakse fotoelektronideks, liiguvad anoodile. Tekib el.vool Tekkinud fotovoolu tugevust saame mõõta milliampermeetriga Fotoefekti
Fotoefektiks nim. elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel FOTOEFEKTI PUNAPIIR suurim lainepikkus, mille puhul veel tekib fotoefekt I seadus: Kiirguse poolt väljalöödud elektronide maksimaalne kineetiline energia ei sõltu kiirguse intensiivsusest II seadus: Fotoefekti punapiir sõltub ainult elektroodi materjalist ega sõltu kiirguse intensiivsusest III seadus:Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks, ltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist nsiivsusest ja viimiseks, kromosoomid on pärilike tunnuste kandjad genoomid geenide kogum fenotüüp ühe isendi kõik tunnused molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel
Tegurid, mis tagavad selle mehhanismi väga suure mahtuvuse vôrreldes teiste ATP resünteesi teedega. 14. Süsivesikute mobiliseerimine ja kasutamine kehalisel tööl. Keha energeetilised reservid: lipiidid, valgud, süsivesikud; nende energiamahutavus ja mobiliseeritavus. Keha süsivesikutedepood. Süsivesikute varude mobiliseerimine lihases ja maksas. Süsivesikute kasutamine eri tüüpi lihaskiududes sôltuvalt töö intensiivsusest ja kestusest. Laktaadi te- ke töötavas lihases, tema kontsentratsiooni muutused lihases ja veres sôltuvalt töö kestusest ja intensiivsusest. 15. Lipiidide mobiliseerimine ja kasutamine kehalisel tööl. Vabad rasvhapped ja triglütseriidid kui peamised energeetilist tähtsust omavad lipiidid, nende kogus ja paiknemine organismis. Lipiidid energiaallikana kehalisel tööl, nende "eelised" ja "puudused" vôrreldes süsivesikutega.
valguserõhuga.Fotoelemendi ehitus:Klaaskuppel,milles on vaakum;õhukemetallikiht,mis katab osaliselt klaaskuppli sisepinna,elektronide väljumistöö väike;traatsilmus,elektronide püüdmiseks;klemmid,yks ühendatud metallikihiga,teinetraatsilmusega.Tööpõhimõte:Valgus langeb läbi klaasi metallkihile ja lööb välja elektronid,need liiguvad traatsilmusele,nii läbib lampi vool,voolutugevus lambis sõltub metallikihilt(katood) traatsilmusele(anood) jõudvate intensiivsusest e. Footonite arvust.Kui valguse intensiivsus muutub,siis voolutugevus muutub lambis.Voolutugevuse kutsub esile pinge impulsi muutuse.Kasutatakse fotoreleedes. Infrapunane,punanera,oranz,kollane,roheline,helesinine,sinine,violetne,ultravioletne,r öntgen,gamma.
Vastupidavustreening Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab ve...
2. Kuidas leiad valguskvandi energiat sageduse ja lainepikkuse abil? hc E energia [J] h-Plancki konstant 6,67*10-34 J*s E = h f f = c/ => E = -------- f valguse sagedus -lainepikkus 3. Mis on fotoefekt ja sõnasta tema kaks seaduspärasust? Fotoefekt on nähtus, kus valguse toimel lüüakse ainest välja elektrone. Seaduspärasused: 1) väljalöödud elektronide arv sõltub valguslaine intensiivsusest. 2)väljalöödud elektronide kiirus sõltub valguse sagedusest. 4. Milline on fotoefekti teooria, põhivalem, tähised valemis? Ainele langeva footoni energia mõjul tuuakse elektron pinnale ja antakse talle kineetiline energia. hf-footoni energia [J], Ek-kineetiline energia[J] (E= hf , Ek= mv2/2) hf = A + Ek A-väljumistöö [J] 5. Sõnasta fotoefekti mitte toimumise tingimus?
- Ei teki, sõltub sellest millise valgusega on tegu. - Ultravalgus ja violetne tekitavad hästi enamasti, punane aga peaaegu üldse mitte. - See sõltub punapiirist, pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. 17. Mis on punapiir? - Sagesuse seisukohast: Mida väiksem on valguse sagedus seda halvemini vabanevad elektronid. - Lainepikkuse seisukohast: Mida pikemad lained seda halvemini vabanevad elektronid. - Fp= A/h 18. Kas elektronide kiirus sõltub kasutatava vaguse intensiivsusest? Miks? - Jah, sõtub. Mida intensiivsem on valgus, seda kiiremini elektronid eralduvad. 19. Kas fotoelektronide kiirus sõltub kasutatava valguse intensiivsusest? Miks? - Ei sõltu. Fotoelektronidel on oma kiirus, mis ei ole mõjutatav. Kiirus sõltub hoopis sagedusest ja väljumistööst. 20. Kus ja milleks kasutatakse fotoefekti? - fotograafias, fotoaparaatides. - Päikesepatarei, energia tootmiseks. 21. Kas violetne valgus tekitab rauas fotoefekti? - Jah, tekitab küll
KVANTFÜÜSIKA Valgus Valgus on elektromagnetiline laine, lainepikkusega 380nm < < 760nm c = 3 * 108 - Valguse kiirus vaakumis c=*f lainepikkus f sagedus ( * 1014 Hz) Nähtused: 1. difraktsioon 2. interferents 3. dispersioon 4. murdumine Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega 1)kvant 2)footon Iseloomustab: Energia, mass, on üks aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad footoneid s.t. tuli/päike kiirgavad valgust ,,portsude" kaupa, kui valgus neeldub (nt seinas, vees) siis footonid neelduvad. Plancki idee Aatomid kiirgavad elektromagnetlaineid üksikute kvantide(footonite) kaupa. Iga footoni energia on võrdeline valguse sagedusega. E ühe footoni energia f sagedus h planki konstant ( 6,62 * 10-34 J * s ) E=h*f Fotoeffekt Kiirgus langedes metallipinnale, võib sealt välja lüüa elektrone. f ...
State Finished Lõpetatud esmaspäev, 28. detsember 2015, 00:37 Aega kulus 12 minutit 6 sekundit Punktid 11,83/17,00 Hinne 69,61 maksimumist 100,00 Tagasiside Test on sooritatud. Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 0,67 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Tööprotsessi toime inimesele oleneb: Vali üks või enam: a. Töö intensiivsusest b. Töö ohutusest c. Keskkonna tingimustest Tagasiside Õige vastus on: Keskkonna tingimustest, Töö ohutusest, Töö intensiivsusest. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Santehnilised normid on kehtestatud järgmiste mikrokliima parameetrite kohta: Vali üks või enam: a. Õhupuhtus b. Optimaalne valgustus c. Õhuliikumise kiirus d. Müra ja vibratsioon e. Kaasaegne disain Tagasiside
Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel; avastas Hertz. 1) Zn plaat laadimata, ei teki elektrilaengut 2)plaat positiivselt laetud, laeng ei muutu valguse toimel 3)plaat negatiivselt, laeng kaob valguse toimel 4)negatiivselt plaadi ette klaas, laeng ei kao. Stoletov´i katse mõõdeti fotovoolu tugevust pingest. F seaduspärasused: 1)küllastusvoolu tugevus oleneb katoodile langeva valguse intensiivsusest 2) fotoelektronide kiirus oleneb valguse sagedusest; mida suurem valguse sagedus, seda suurem elektronide kineetiline energia. 3)iga metalli jaoks esineb valguse sageduse pii, punapiir, millest väiksema sagedusega valgus ei põhjusta enam fotoefekti; sel juhul läheb valgusenergia vaid metalli soojenemisele. Küllastusvool pingest sõltumatu voolutugevus, mille korral kõik katoodil väljalöödud elektronid jõuavad anoodile. Oleneb valguse tugevusest. Energiakvant: Max Planck
Prosopagnoosia, teatud ka kui näopimedus, on sündroom mille korral patsient ei suuda eristada inimeste nägusid. Olenevalt sündroomi intensiivsusest võib haigus piirduda vaid tuttavate nägude mitte eristumisega. Olemas on ka juhtumeid, kus ravitav ei suuda teha vahet nägudel ja teistel objektidel. Prosopagnoosia täpne levik pole teada, kuna tihti ei saa patsiendid aru, et nad põevad antud sündroomi. Uuringute põhjal, mis on sooritatud erinevatel inimgruppidel arvatakse, et see arv võib kõikuda ühe ja kahe protsendi vahel. Arvatakse, et sündroom võib tekkida, kui kahjustada saab oimusagara ja kuklasagara vaheline
mineraalained. NB! Ca Organismi varustamine vitamiinide ja mineraalainetega · Koguseline vajadus on väga väike tähtsus organismi elutegevuses ülisuur: · Näit B 12 vitamiin erütrotsüütide loome Organismi vedelikutasakaalu säilitamine vesi organismis: · 30 aastane mehed 60%, naistel 50% · 50 aastane mehed 55%, naistel 45% Veekaotus suureneb kehalisel tööl, sõltub: · Töö intensiivsusest, kestvusest · Riietusest · Õhutemperatuurist · Õhuniiskusest NB! Treenimine ja võistlemine kuumas kliimas Toitained: · Süsivesikud · Lipiidid · Valgud · Vitamiinid · Mineraalained · Vesi Toitainete energiaväärtus: · Valgud 4 kcal/g · Süsivesikud 4 kcal/g · Rasvad 9 kcal/g Süsivesikud Glükoos, sahharoos, tärklis Tselluloos toimib inimese organismis kiudainena
Neerukehakestes eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained (näiteks glükoos) ning suurem osa veest verre tagasi. Üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab uriini. Neerudes moodustunud uriin liigub mööda kusejuha kusepõide. Uriini hulk ja koostis Uriini hulk ja koostis sõltuvad toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine väiksem, kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini teket soodustavad näiteks soolane toit ning kohv ja õlu. Põiepõletik Kuidas ravida? Kui põletik juba kallal, peaks tegema jalgadele sooja vee vanne ja hästi palju jooma, eelkõige ravimteesid. Üsna peatselt hakkavad põletikku leevendama näiteks
8 m s on valguse kiirus vaakumis. Valgusel on omadus ainest elektrone välja lüüa. Seda nähtust nimetatakse fotoefektiks. Fotoefektil on kaks seaduspärasust: 1) Ainest ajaühikus välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et intensiivsem valgus sisaldab rohkem valguse osakesi ehk valguskvante ehk footoneid ja iga kvant lööb ühe elektroni välja. 2) Välja löödud elektronide ehk fotoelektronide energia ei sõltu valguse intensiivsusest vaid on määratud valguse sagedusega. Seega suurema sagedusega valguskvandid on suurema energiaga ja suudavad ka elektronidele rohkem energiat anda. Fotoefekti tekitamiseks peaks aine olema laetud negatiivselt. Sel juhul hakkab välja löödud elektron kehast elektrilise tõukejõu mõjul eemalduma ja keha laeng väheneb. Ka peab ainele langema piisavalt suure sagedusega valgus, et selle kvandid suudaksid ainest elektroni välja lüüa. Elektroni välja löömisel teeb valgus tööd
Neeldumisel aines footonid hävivad. Footoni energiat saab leida nn. Plandi valemi abil. E=h*f E = footonite energia (J) h = plancki konstant 6,63 * 10-34 J/s f = sagedus Liikumisel mass m = ( h * f ) / C2 C = valguskiirus 3 * 108 m/s Footoni impulsi leidimine p=m*C Fotoefekt Elektronide väljumine ainest valguse toimel esineb eriti metallide korral. Avastas Heinrich Hertz 1887. Aastal. Seaduspärasused: 1)Metalli pinnalt väljunud elektronide arv sõltus valguse intensiivsusest. 2)Väljunud elektronide kiirus ei sõltunud valguse intensiivsusest, vaid valguse sagedusest ( värvusest) 3)Fotoefekti ei tekkinud kui sagedus oli väiksem teatud piirisagedusest, mis sõltus ainest. Aastal 1905 avaldas Albert Einstein fotoefekti teooria. Oma teoorias näitas ta, et valgus kiirgub kvantidena ja säilitab oma kvanditud oleku ka edasisel levimisel ja neeldub samuti kvantide kapua. Väitis, et elektron saab aine pinnalt lahkuda siis, kui tehakse mingi
11. Mis on gaaside välisteks tunnuseks? V: paiskub õhus laiali, ruumala ja kuju ei säilita 12. Kuidas vedeliku keemine on seotud välise õhurõhuga? V: Keemistemperatuur sõltub õhurõhust. Õhurõhu kasvades keemistemperatuur tõuseb, sest aineosakestel peab nüüd olema suurem kineetiline energia, et eemalduda üksteisest kaugusele, mis on iseloomulik gaasilisele olekule. 13. Millist gaasi nimetatakse küllastamata auruks? Kirjelda küllastamata auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt V: Auru, mis on vedeliku kohal, kui aurustumine ületab kondensatsiooni või auru vedeliku puudumisel nimetatakse küllastamata auruks. Kui vedelik aurub avatud ruumi, siis aurustumine ületab kondensatsiooni ning vedelikukogus hakkab vähenema. Anuma kohal liikuv gaas (õhk) kannab auru vedeliku pinnalt ära ning selle tihedus vedeliku kohal ei saa muutuda suureks. 14. Millist gaasi nimetatakse küllastunud auruks? Kirjelda küllastunud
Luustik annab inimesele kehakuju, toestab keha pehmeid kudesid, on lihsatele kinnituskohasks. See võimaldab sooritada liigutusi,kaitseb siseelundeid, on mineraalainete talletaja, vereloomeelund ning rasvade talletaja. LIHASED Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse glükoosi lagundamisel hapniku abil.Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu.Liikumapanev jõud tuleneb lihastest, mis kinnituvad kimpudena luudele. Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest ja koormusest. SÜDAMELIHAS ehk müokard moodustab mitmete kestadega südame põhiosa. Sellel on nii silelihase, kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtlaseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, mistõttu töötab süda automaatselt ega allu inimese tahtele. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli, mis
pikk kui tahes, sest klient maksab. Saksamaal on ka veel hoolduskindlustus, mis on omaette kindlustusskeem. Pikaajaline hooldusvajadus on risk, mis on kaetud erilise kindlustusskeemiga. Seda finantseeritakse kindlustusmaksetest. Töötaja maksab 0,85% palgast ning tööandja osamaske on sama. Täiendav osamakse on 0,25% palgast ja see on kehtestaud lasteta kindlustatutele. Õigus hooldushüvitisele tekib juhul kui vajatakse hooldust vähemalt 6 kuud. Toetuse suurus oleneb hooldusvajaduse intensiivsusest. Võidakse pakkuda kateenuseid( koduteenus osaline või täielik hooldus või hooldust hooldekodus).
Mis on Globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul Paljud arvavad, et see on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Inimtegevuse tagajärjel paiskub õhku kasvuhoonegaas ehk CO2. Muidugi paiskub süsihappegaasi ka looduslikel põhjustel nagu näiteks vulkaaniliste tegevuse intensiivsusest, organismide kõdunemistest ja ka metsatulekahjudest aga rohkem tekib siiski majandustegevusest, fosiilsete kütuste põletamisel. Õhus on palju teisigi mürgiseid gaase mis tekivad põllumajanduse ja muude inimtegevuse tagajärgedel ning, mis on arvatud globaalsele soojenemisele kaasa. Kindlaks on tehtud, et viimase saja aasta jooksul on maapinnalähedane õhutemperatuur tõusnud 0,4 ja 0,8 °C. Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,16,4 ºC võrra. Ennustatakse ka
tarbida ja mille tarbimist tuleks piirata. Küsitlesin ka oma tädipoega, kes mängib välismaa käsipallikoondises. 3 1. TOITUMINE SPORDIS Sportlased kulutavad palju energiat tänu oma suurele kehalisele aktiivsusele. Kulutatav energia peab olema tasakaalus tarbitava energiaga. Seega sportlased peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorte sportlaste menüü on eriliselt tähtis, kuna nad on veel kasvu eas ja see nõuab lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud toidu all mõeldakse toitu, kust saab kõiki vajaminevaid vitamiine ja mineraalaineid ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas. Kõiki vitamiine pole organismis ja seepärast on nende täiendav toiduga saamine eriti vajalik.
+U sd Väljalennanud elektronide energia suureneb valguse sageduse suurenedes ja ei sõltu valguse energiast. · Väljalennanud elektronide arv suureneb valguse intensiivsuse suurenedes. · Fotovool ei tekki igasuguse lainepikkusega valguse puhul. Alates punapiirist voolu ei teki. Punapiir max laine pikkus millepuhul suudab valgus ainest elektrone välja lüüa. · Fotovoolu tugevus (If) sõltub rakendatud pingest (U) ja valguse intensiivsusest (I) · Fotovoolu sõltuvus pingest kaob alates teatud pingest tekkib fotovoolu küllastus (kõik e- jõuavad anoodile) · Nõrk fotovool on olemas ka pinge puudumisel (kaob, kui rakendatakse vastu pinge) 2 If I3 Graafik näitab, et teatud pinge juures voolutugevus enam ei tõuse. Tekib fotovoolu I2 küllastus.
Energia, mass ja impulss on võrdelised sagedusega ja pöördvõrdelised? lainepikkusega.
E=h*f eV J
M=E/c2 =h*f/c2 kg
P=m*c=h*f/c kg*m/s
6. Fotoefekti seaduspärasused
valguse poolt metalli pinnast 1sekundis välja löödud elektronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega.
fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest.
7. Selgita Comptoni efekti tekkimist
Footon annab elektroniga põrkudes osa oma energiast elektronile, mistõttu elektroni energia suureneb ja footoni energia väheneb. Energia
vähenemine tähendab sageduse vähenemist, see omakorda lainepikkuse suurenemist.
>0
f
fotoelektronide kiirus. Ülesandekogus on antud elektroni väljumistööd (selle ainest välja löömiseks vajalik energia) mitme aine kohta: Hõbe - 4,7 eV kaalium - 2,22 eV kaltsiumoksiid -2eV liitium -2,38 eV Naatrium -2,28 eV tseesium -1,94 eV tsink - 4,27 eV volfram - 4,34 eV 1eV = 1,6*10-19C*V= 1,6*10-19J 1. Tehti kindlaks, et fotoelektrinide kiirus ei sõltu valguse intensiivsusest vaid segedusest! Kuid täpselt elektromagnetilist fotoefekti tekkmehhanismi ei leitud 1. Alles 1905 sai sellga hakkama A.Einstein, kes andis ka fotoefekti võrrandi: E=A+Ek -> hf= A+ Metalli pinnale langev footoni energia= elektroni välja löömiseks tehtav töö + elektroni metallist eemale liikumise energia (kineetiline energia) A-väljumistöö (eV või J) leiad tablist või arvutad. hf
Stoletovi uuris valguse mõju laetud kehadele. Kui ta laadis elektroskoobi + laenguga siis valgustamisel midagi ei juhtunud. Kui aga negatiivselt siis valgustamisel laeng kadus kiiresti. *joonis* fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Fotoefekti seadused: ainest väljalöödud elektronide arv sõltub valgusallika intensiivsusest. Fotoelektroni energia sõltub valgusallika sagedusest. Seetõttu, et kaarleek sisaldab väga palju UV kiirkust tuli katse väga hästi välja. Lebedevi katse- ta kastutas väga täpset rõhu mõõteriista- tiivikut. Valguse toimel tiivik pöördub veidi, mida sai seletada ainult valguse rõhuga. Valguse rõhk on tohutult väike (1m 2 päikesele risti olevale pinnale mõjub valgusrõhk 4*10 -8N. Need 2 näidet tõestasid, et valgust tuleb teatud juhtudel vaadelda kui valgusosakeste voogu
Hüpotooniline alla 100 mmHg Hüpertooniline ple 139 mmHg Vererõhuravi eesmärk- on kaitsta olulisi organeid, et vältida neis püsivate kahjustuste teket. Vererõhk sõltub: Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) – mõjutab rohkem ülemist vereringet Vereringe perifeersest vastupanust (R) – mõjutab rohkem alumist vereringet P= Q x R Vanusest Emotsionaalsest seisundist Kehalise töö intensiivsusest NB! Mida väiksem on laps seda väiksem ka vererõhk, kuna pole suuremat perifeerset vastupanu, sest neil veresooned elastsed. VERERÕHU MUUTUSED KEHALISEL TÖÖL - Vererõhu suurus sõltub kehalisest aktiivsusest VERE LIIKUMIS VERESOONKONNAS ISELOOMUSTAVAD Arteriaalne pulss – süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine Sfügmogramm – pulsilaine levikuüleskirjutis VERERINGE KAPILLAARIDES
vähemalt 30 minutit kehalist koormust. Tervisetreeninguga alustades piisab 2-st treeningust nädalas, kuid optimaalne on vähemalt 3 korda nädalas minimaalselt 30 minutit. Treenituse suurenedes võib suurendada ka treeningkordade arvu, kuid ettevaatlikud peaksid olema just tervisespordiga alustajad ja ülekaalulised, et mitte organismi üle koormata. Treeningu kestvus tervisesportlasel oleneb eeskätt treeningu intensiivsusest ja töösse rakendatud lihasmassi suurusest. Tervisesportlasele on väga oluline harjutada optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis pärssida. Tervisetreeningul on optimaalne treeningu intensiivsus 60 85 % maksimaalsest töövõimest, sel
kus mitokondimaatriksis on 13-15 ensümaatilist protsessi. Hingamisahel: toimub mitokondrites ja just sisemembraani harjakestes, kus pannakse vesinikioonidest ja hapnikust kokku vesi. Vesinikioonid on seotud vesinikkandjates. C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38ATP Fotosüntees: 6CO2 + 6H2O ->C6H12=6 + 6O2 Fotosünteesis muudetakse valgusenergia keemiliseks energiaks tehakse anorgaanilisest(H2O+C02) orgaaniline(glükoos), tekib hapnik. Fotosüntees sõltub: *valguse intensiivsusest. *lähteainete konsentratsioonist. *temperatuusrist. *varustatusest veega. *lahtede vanusest. *taime liigist ja füsioloogilisest seisundist. Fotosüntees: ->Valgusstaadium(ainult valges). ->Pimestaadium(pimedas ja valges). Valgusstaadium: Toimub kloroplastide lamellides. Vesiniku aatomid seotakse vesinikukandjaga. NADP+2H ->NADPH2 Kuna on lagunemisprotsess, siis tekib ka 6ATP'd, mida kasutatakse hiljem pimesdaadiumis glükoosi kokkupanemisel. Fotolüüs: 2H2O ->O2 + 2H2
Aatomimudel · Joseph John Thompsoni aatomimudeli ,,Rosinasai" järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Mass . Puuduseks, et polnud katset ja teooriat. Plussiks- läbimõõt oli õige. · Rutherfordi aatomimudeli ,,planetaarne mudel" järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. Üritas tõestada kullalehega. Plussiks, et oli olemas katse. Puuduseks, et polnud teooriat. · Bohri aatomimudeli järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel. Elektronidel on võimalik orbiitide vahel valida. Ülespoole liikudes neelab ...
1) Olelusvõitlusest Olelusvõitlus on …………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………… ……………… ……………………………………………………………………………………… …………….. Olelusvõitluse põhjuseks on organismide paljunemine. Too näiteid paljunemise intensiivsusest a) taimedel ………………………………………………………………………………… ………............................................................................................................... b) loomadel ………………………………………………………………………………… ……....................................................................................................................
Sõltub: vanus, sugu, eluviis, kehaline aktiivsus, emotsionaalne seisund, keha asend. Automatism koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. · Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb: süstol ja diastol. Süstol-kontraktsioon Diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. · Südame löögisagedus ja selle muutused kehalisel tööl. Rahulolekus: 60-70 x minutis. Sõltub vanusest. Kehaline töö. Sõltub töö intensiivsusest, töö kestvusest, max 220 (miinus) vanus. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub: · vanusest · soost · eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA südametsüklite ajaline erinevus. Funktsioon südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse.
Läbistusvõime on paberileht. 5) Kuidas tekib beetakiirgus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib kui prooton muutub neutroniks või vastupidi. On elektronide, ositronide, neutriinode ja antineutriionde voog. Läbistusvõime on 27 cm puitu. 6) Kuidas tekib gammakriigus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib tuumaprotsessides, näiteks elemntaarosakeste annihileerumisel. On üliintensiivne elektromagnetlaine, kõige paremini peatab plii, ja betoon. Nende paksus peatamiseks oleneb gammakiirguse intensiivsusest 7) Kes ja millal avastas radioaktiivuse? 1896. aastal H.Becquerel 8) Selgita tuumapommi ehitus ja funktsioneerimine pommi lõhkamiseks surutakse 2 poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline,tekib ahelreaktsioon, tekib praktiliselt momentaalne plahvatus. 9) Selgitada vesinikupommi ehitus ja funktsioneerimine Sees on samuti U238 tükid, lõhkeaine ja LiD. Toimuvad sünteesireaktsioonid. Kõigepealt
1.Milleks on vaja taignale lisada taignaparandajat? Kiirendada käärimist (kogu protsessi), parandab maitset tagada pigem kvaliteet 2.Kuidas valmistatakse eeltaignata meetodi puhul taigen ja mis on selle meetodi eeliseks? Tegemine hakkab tooraine ettevalmistamisega. valmistan tooraine ette jahu sõelutakse, muna lahti, pärm lahti, sobiva vee temperatuur. (tooraine soe) asjad katlasse pärm ja sool ei saa kokku vesi segatakse 2 min aeglaselt 2 min kiirelt. 3.Milliseid tegureid on vaja jälgida taigna tegemisel? Soe vesi, tooraine temperatuurid, tuumi tooraine temp. milline masin, aeg, hügieen, tööohutus, tooraine kvaliteet 4.Nimeta valmis taigna tunnuseid? Lööb lahti kata küljest, pealt sile ja pehme, käega katsudes on kuiv, ühtlane mass 5.Nimeta käärinud taigna tunnused? Ninaga tuntav alko lõhn maht 2x3 korda suurem, lohk test positiivne (kui näpuga vajutan siis lohk taastub aeglaselt) kumeruse järgi (kergelt ümar) 6.Kui taignal on pe...
mulda kurnatakse ja tarvitatakse juba tunduvalt intensiivsemalt kui ta taastuda jõuab. Samal ajal aga on võib-olla peaaegu täielikult lõpetatud kivisöe või põlevkivi tarbimine. Loodusvarade mõistliku kasutamise huvides on nende täpne hindamine möödapääsmatu. Loodusvarade koguseid ja nende piisavust erinevate tarbimistasemete juures on hinnatud juba pikka aega. Kasutada olevate loodusvarade suurus ja tagavara sõltub tema kogutagavarast maakeral, kasutamise intensiivsusest, hinnatasemest, tarvitamisele võtmise kulutustest ja tehnika arengust. Loodusvara jätkumist või mittejätkumist teatud piirkondades mõjutab ka ala üldine arengutase.
heli intensiivsus või rõhk, mida tajutakse helina), mida nimetatakse nullnivooks. Nii saamegi skaala detsibellides, millele ei ole märgitud heli intensiivsuse arvulised väärtused, vaid heli intensiivsused detsibellides. Helivaljuse taju sõltuvust helikõrgusest ehk helisagedusest väljendab helivaljuse mõõtühik foon. 1000 Hz-lise heli tugevus detsibellides on võrdne sama heli valjusega foonides. Helivaljus on heli intensiivsuse subjektiivne taju. Sõltub intensiivsusest (või helirõhust) ja sagedusest. Helilainete intensiivsus on ühtlasi ka heliallika võnkeamplituud. Amplituud on võnkekõvera harja maksimaalne kaugus keskjoonest ehk tasakaaluolekust ja see iseloomustab helitugevust. Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem on ka tekkiv heli. Kaudselt iseloomustab amplituud ka seda, kui suurt jõudu rakendati (kui palju energiat kulus) heli tekitamiseks. Üldjuhul, mida rohkem kulutatakse energiat, seda suurem on saavutatav võnkeamplituud ja seda
- Väga enesekriitiline - Pole väärt edu saavutama - Pealtnäha enesekindel ja üleolev, mis on kaitsekiip ennast alavääristavale suhtumisel - Hindab kaljude raskuskategooriad alla - Alavääristab teiste saavutusi selleks, et ennast upitada Treeningute ajaline treenimine Normaalne ronimistreeningu sagedus on 2...4 x nädalas sõltuvalt intensiivsusest Algajale ronijale on optimaalne 3...4 x nädalas sõltuvalt enesetundest ja ronimise intensiivsusest (kuid mitte üle 4 korra nädalas) Edasijõudnud ronijatele 2...5 x nädalas Kategooriliselt ei ole soovitav ronida üle 3 päeva järjest. Ronimine ja ohutus Tüüpilisemad ohusituatsioonid seinal: 1. Vööd lahti ja karbiini muhvid lahti 2. Karbiin kinnitatud valesse kohta 3. Kaaluvahed 4. Pendlid (julgestaja ja ronija) 5
Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi. 10.Mis toimub mullas hapendusprotsesside käigus, milliseid hapendusprotsesside tüüpe teate? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas.Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad.Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid
Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi. 10.Mis toimub mullas hapendusprotsesside käigus, milliseid hapendusprotsesside tüüpe teate? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas.Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad.Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid
kolmekümne kahest punktigrupist. Füüsikalised omadused Esinemisvorm e. haabitus - kristallivorm või mineraalse agregaadi tüüp Värvus tuleneb mineraalilt peegeldunud valgusvoo spektraalsest koostisest, mis sõltub mineraali koostisest Kriipsu värvus on mineraali pulbri värvus, mis võib erineda kristalli värvusest Läige on mineraalide omadus peegeldada valgust. Erinev läige sõltub peegeldunud valguse intensiivsusest · klaasiläige · teemantläige · poolmetalne · metalne läige Murdepinnal võib olla · rasvaläige · vahaläige läige puudub - pind on matt Kõvadus sõltub kristallstruktuuri tihedusest ja osakestevahelistest keemilistest sidemetest Mohs'i skaala: Talk - 1 Kips - 2 Kaltsiit - 3 Fluoriit - 4 Apatiit - 5 Ortoklass - 6 Kvarts - 7 Topaas - 8 Korund - 9 Teemant - 10 Lõhenevus on mineraalide omadus laguneda - lõheneda mööda tasapindu.
Kuigi süsivesikuid võib asendada rasvade ja valkudega, peavad nad teatud kogustes tingimata toidus olema, sest vastasel juhul koguneb organismi rasvade ainevahetuse produkte, mis võibpõhjustada raskeid haigusi. Selle vältimiseks tuleb jälgida, et mitte vähem kui 10 % organismi päevasest kalorivajadusest kaetaks süsivesikutega. Tavaliselt langeb süsivesikute arvele 55-70% toidu kalorsusest. Organismi ööpäevane süsivesikute vajadus sõltub töö intensiivsusest: mida intensiivsem on töö, seda rohkem on vaja toiduga anda süsivesikuid. Mõõduka füüsilise töö korral peab terve täiskasvanud inimene ööpäevas saama 400 kuni 500 grammi süsivesikuid, raske füüsilise töö korral kuni 700 grammi ja enam. Peamised süsivesikuteallikad on taimse päritoluga toiduained: leib, tangained, jahu, aedoad, herned, kartukid, puuvili, juurvili, marjad jt. Loomse päritoluga toiduainetest sisaldab rohkem süsivesikuidainult piim
tulemus pigem halb kui hea. Levinumad tervisespordialad on jooksmine, suusatamine, jalgrattasõit ja käimine. Linn pakub inimestele spetsiaalselt tervisespordiga tegelemiseks mõeldud terviseradu. Organism kasutab energiaks esimesena süsivesikuid, kuid võib aja möödudes ning sobivates tingimustes lülituda ümber aktiivsemale rasvade kulutamisele. See, kui palju miskit kulub, sõltub aga juba treeningu iseloomust ja intensiivsusest. Tempokamates treeningutes on vaja palju energiat ja seetõttu kulutatakse pigem süsivesikuid, kuna neist saab energia kiirelt kätte. Kui tempo on taga, pole organismil ju aega oodata! Rahulikumas trennis kulub vähem energiat ja suures osas kulutab keha energia saamiseks rasvu. Kuna üldine kalorikulu on väiksem (madal intensiivsus), siis võiks treening kesta tavapärasest ka pisut kauem (näiteks 60 minuti asemel 80 minutit). Treeningu intensiivsus mõjutab omakorda pulssi
Interferents- füüsikaline nähtus, kus kahe(või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. (kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides võnkumised tugedavad või nõrgendavad üksteist).Avaldumine: Newtoni rõngad ja värviline õlikile veepinnal; jääkiht veepinnal, kuhu paistab päike peale. Rakendused: kauguste mõõtmine interferomeetritega; optikatööstuses valgusfiltrite valmistamine(optika selgendamine) Interferentsi miinimum- vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. (Samas punktis kohtuvad ühe laine maksimum ja teise laine miinimum.) Interferentsi miinimumi tingimus:lained liitumisel nõrgendavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. =(2k+1)*/2 (enda konspektis on mul sulgudes 2k-1, kuid netis oli 2k+1, niiet ma ei tea kuidas õige on:D) Interferentsi maksimum- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumis...
Olelusvõitlus ja looduslik valik. 1. Olelusvõitlusest Olelusvõitlus on organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Olelusvõitluse põhjuseks on organismide paljunemine. Too näiteid paljunemise intensiivsusest a. taimedel : võilillel on palju seemneid, seda just sellepärast, et ainult vähestest seemnetest läheb kasvama uus taim, paljud seemned hävivad lihtsalt. b. loomadel: Konna kudu koosneb paljudest munadest, kuna paljudest ei arene kulleseid ja paljudest kullestest ei saa ka konnad. Kudu ja kullesed võivad keskkonnas hävida ja toiduks sattuda, seetõttu peabki olema neid palju. Konnasid areneb neist suhteliselt vähe Olelusvõitluse vormid: a
1.kuidas muunduvad aatomid kõrgemate energiatasemed, kui aatomid ühinevad kristalliks? Kristallides muunduvadatomite ioonide väliselektronide energiatasemed mitmede eV laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiipi ja mis on ühised kogu kristallile. 2.mille poolest erinevad metalli pooljuhi ja dielektriku energiatsoon? Metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asendunud. Dielektrikus on, aga kõrgeim hõivatud energiatsoon-valentsitsoon elektronidega täidetud.metallides saavad elektronid tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda.dielektrikus liikumisvabadus puudub,elektrivool ei pääse läbi///valentsitsooni täituvuse ja keelutsooni laiuse poolest. 3.selgita mõisted: keelutsoon, valentsitsoon, juhtivustsoon. Keelutsoon-vahemikku, kus elektronide laineomaduste tõttu ei saa nad omandada energiaid, mis jäävad pilusse deltaE täidetud ja tü...
Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda
Inimese vananedes muutub kõrv "töntsimaks " just kõrgete helisageduste osas. Tuntud psühhoakustik G.Bekesy leidis, et alates 40.eluaastast langeb kuuldavate helide ülempiir lausa kella täpsusega- 80 hertsi poole aastaga. Helikõrguse mõõtühikuks on valitud 1. oktavi LA noot- 44o Hz. 1 megaherts (MHz)=miljon hertsi 1gigahertsi (GHz)= miljard hertsi HELI VALJUS ehk TUGEVUS. Kuuldava heli valjus sõltub VÕNKUMISE ÄGEDUSEST, INTENSIIVSUSEST ehk VÕNKEAMPLITUU- DIST. Mida intensiivsem, ägedam on võnkumine (mida suurem on võnkeamplituut), seda valjem on heli! Mõõteühikuks on Bell. Kuna tegemist on väikse ühikuga, kasutatakse detsibelli mõõtu. 1dB= 10B. Inimkõrva kuulmispiirid helitugevuse suhtes on 1dB 140dB. 130dB tugevune heli on lähedal VALULÄVELE. See tähendab, et nii tugev heli tekitab valu kõrvades ja võib purustada kuulmekile. Paljud loomad kuulevad alla 1dB.
arvutamiseks. See leitakse valemi abil, kus tähistab kvandi energiat, Plancki konstanti ja valguskvandi sagedust. Plancki konstandi väärtus: küllastunud fotovool- fotovool saab kasvada ainult seni, kuni kõik katoodist lahkuvad elektronid on jõudnud anoodile. fotoefekti punane piir- kõige madalamat sagedust, mil fotovool tekib. Stoletovi seadused- Stoletovi seadused: - küllastunud fotovoolu tugevus ei sõltu kiirguse intensiivsusest vaid kiirguse võnkesagedusest. -teisest seadusest järeldub, et kiirguse sageduse vähendamisel tekib niisugune olukord kus fotovool lakkab.Kõige madalamat sagedust, mil fotovool tekib nim fotovoolu panaseks piiriks. Muutes katoodi materjale leidsi Stoletov, et sama kiirgus sageduse puhul on fotovool erinevate materjalide puhul erinev. -Fotoefekti punane piir sõltub üksnes elektroodi materjalist, ega sõltu kiirguse intensiivsusest
Tundub, et o2 isotoopkoostis on läbi aja pisut raskemaks muutunud. Karbon ja perm on suurte veavõimalustega, kambrium ja kriit kitsama võimalusega. Kui kõver viskub üles, on kaasnenud jahenemised. Vahel ka jäätumisega mesosoikumi keskne jahenemine jäätumist siiski ei toonud. Hea tahtise juures võib leida sarnanusi süsiniku graafiku puhul. Karboni, permi omad sarnanevad veidi. C graafik siiski pigem statsionaarne. Võib rääkida bioproduktsiooni intensiivsusest, settimise intensiivsusest, atmosfääri koosseisu muutustest jne, nende põhjuste seos graafikuga pole selge. Atmosfääri koostise muutused andmeid ei vaidlustata kategooriliselt. Karbonis oli alla tänapäevast c tase. Siis tõusis ja tänapäeval jälle miinimumi lähedal. Maksimum oli kambriumis(18 korda tänapäevaest), vähem oli ordoviitsiumis. Haüniku sisaldus vähem kõikunud karbonis oli maksimum. Ka lähiminevikus oli rohkem, praegu (45 milj aastat) on langev trend. Inimtegevust ei saa tuua
Valguse poolt ühest sekundis väljalöödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega e. Heledusega. Stoletov muutis katoodile langeva valguse värvust, koos sellega sagedust. Sellest tingituna muutus tõkke pinge suurus. Mida suurem sagedus, seda suurem tõkkepinge. 4. Fotoeffekti II seadus. Selgita, kuidas selleni jõuti. Fotoelektronide max. Kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest. 5. Mis on küllastusvool? Milline tingimus on selle korral täidetud? Kui pinget tõsta, siis voolutugevus kasvab teatud väärtuseni, mida nim. Küllastusvooluks. ( Jk ) Küllastusvoolu tugevus ei sõltu pingest. Siis jõuavad kõik valguse poolt väljalöödud elektronid anoodile. 6. Mis on tõkkepinge? Selleks, et anoodile ei jõuaks ühtegi elektroni, tuleb luua teatud vastupinget, mida nim. Tõkkepingeks (Us) 7. Mida nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
