Seminar 2 1. Millistel juhtudel on organismis ülekaalus parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus Parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus on ülekaalus energiavarude taastumisel rakkudes ning assimilatsiooni intensiivistumisel(organismi aktiivsuse vähenemise perioodil ja puhkuse perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ...
ühiskonna hukkamõistuga. Praktiliste soovitustena sotsiaaltöötajale toovad autorid välja järgmised nõuanded: · Viia ennast kurssi haiguse kulgu ja ravi puudutava üldinfoga. · Olla valmis sekkumisi intensiivistama ja vähendama vastavalt kriiside ägenemisele või leevendumisele. · Töötada välja sekkumisplaan, kus tegevused on ajaliselt määratletud. See aitab kliendil mõista kriisisekkumise ajalist piiratust. · Aidata inimesel mõista oma reaktsioone kriisi intensiivistumisel, et ta suudaks järgmisel kriisi ägenemisel neid ette näha, ära tunda ja ennetada. · Varustada inimest infoga muude toetavate teenuste kohta nagu nõustamine, tugigrupid, juriidiline abi ja tervishoiuteenused. · Teadvustada endale kogu protsessi kestel inimväärikuse, valikuvabaduse ja konfidentsiaalsuse teemasid andes kliendile kontrolli olukorra üle ning väärtustada ja austada teda kui inimest. Kriisisekkumine koolis Karen S. Knox'i ja Albert R
elutegevus. Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N, millest kaht esimest kasutavad taimed otseselt, viimast aga kaudselt. Taimel hingavad nii maapealsed kui maa-alused organid. Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil hapniku puudusel seemned ei idane ja võivad rikneda. Juured tarbivad kõige rohkem hapniku taime õitsemisperioodil, mil mulla O2 sisaldus ei tohi langeda alla 9 12%. Hapnikutarve suureneb ka hingamise intensiivistumisel. -8- KOKKUVÕTE Valgus võib taime idanemist kiirendada, aga ka pärssida. Osad seemned ei suuda valguse puudumisel idanedagi. Valguse mõjul omandavad taimed peale idanemist rohelise värvuse algab fotosüntees, mis toimub rohelise pigmendiga klorofülli molekulides. Vajatav valgustatuse hulk päevas on taimeliikidel erinev, aga normaalseks arenguks vajavad
j ktid Esimese probleemi kohta arvab enamik majandusteadlasi arvab, et ainult struktuursed defitsiidid mõjutavad j intressimäärasid märkimisväärselt jaj seda vaid majanduse j liginedes g täielikule tööhõivele jja piiratud fondide taotlemiseks konkurentsi intensiivistumisel. Enamasti aga mitte. Aastadefitsiit on perioodsuurus. Riigivõlg on momentsuurus, kõigi eelnenud defitsiitide kumulatiivne summa. Näid Kui Näide: K i USA-l USA l õnnestuks õ t k igal i l aastal t l aastaeelarvet t l t tasakaalustada, t k l t d oleks l k ikkagi
mis on vajalikud organismi sisekeskkonna konstantsuse säilitamiseks. • Vastus konkreetsele kehalise harjutusele (hingamise intensiivistumine, pulsi tõus jne.) 16. Kestusadaptatsioon. • Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptatsiooniprotsessides osalevate funktsioonide täiustumine ja vastavate rakustruktuuride arenemine, mille tulemusena suureneb organismi vastupanuvõime antud mõjutusele • Kestusadaptatsioon põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intensiivistumisel - muutused valkude sünteesis kindlustavad aktiivselt funktsioneerivate struktuuride juurdekasvu Adaptiivne valgusüntees: Ainevahetuse laguproduktide mõju – raku arengut suunavale geneetilisele aparaadile kiirendab antud struktuuride taastootmine – Kiirendab keemilisi protsesse katalüüsivate fermentide sünteesi – Kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis
org. kaitsemehhanismide aktiveerimine. ÜAM tähtsaks omaduseks on see, et ta kindlustab ülemineku kiiradaptatsioonilt kestusadaptatsioonile. Vahetult mõjutuse järel tekkivad adapt. muutused kujutavad endast kiiradaptatsiooni. Kiiradaptatsiooni mood funktsionaalsete ja biokeemiliste muutuste kogum, mis tekib treeningharjutuste ajal kindlustamaks vastava pingutuse sooritamise ja homöostaatilise regulatsiooni Kestusadaptsiooni teke põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intensiivistumisel. Kestuad iseloomustab: funktsionaalsete süsteemide võimsuse suurenemine, vaid ka funktsioonide märgatav ökonomiseerimine, funktsionaalsete süsteemide tegevuse, liikuvuse ja püsivuse suurenemine, liigutus- ja vegetatiivsete funktsioonide seoste ratsionaalsus. Keh treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerum keh koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus Treenituse tekke mehhanism. Organismis kujuneb ulatuslik kompleks muutusi: 1
1. Suuruse muutused Normotsüüdid Mikrotsüüdid tavalisest väiksemad Makrotsüüdid tavalisest suuremad Anisotsütoos rohkelt esineaid mikro ja makrotsüüte 2. Muutunud kujuga erütrotsüüdid Poikilotsüüdid ellipsi, pirni jms. kujuga Megaloblastid veres suured tuumaga erütrotsüüdid Retikulotsüüdid noorvormid, säilunud basofiilne rakusisene struktuur. Normaalselt tervetel loomadel veres 1,5%. Erütropoeesi intensiivistumisel tekib retikulotsütoos (veres >10%). Degeneratiivsed punalibled viitavad erütropoeesi pärssumisele: poikilotsüüdid, anisotsüüdid, hüpokroomsed erütrotsüüdid. Regeneratiivsed punalibled viitavad erütropoeesi intensiivistumisele: polükromatofiilsed erütrotsüüdid, retikulotsüüdid, normoblastid. NB! Füsioloogilistes tingimustes esineb tuumadega erütrotsüüte veres seal ja kassil. Erütropoeesi muutuse tunnuseks loetakse neil normoblastoosi.
· Kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile. Sülje koostis: Anorgaanilised ained: · 99% vesi · Elektrolüütide (Na+, K+, Cl-, Mg2+ ja HCO3-) sisaldus vereplasmaga sarnane. Näärmete puhkeseisundiga võrreldes suureneb sekretsiooni stimulatsioonil Na+ ja HCO3- kontsentratsioon kuni 20x. pH on näärmete puhkeseisundi korral 4,4-6, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7,8-ni. Orgaanilised ained: · Antibakteriaalse toimega valgud ja immunoglobuliinid. · Seedeensüümidest -amülaas Süljenäärmed on paarilised organid. Söögitoru on lihaseline, umbes 25 cm pikkune torujas seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku. Ta on lülisambast eespool, ülalpool hingetoru ja allpool südame taga. Läbib diafragma ja suubub makku. Söögitoru ülaosa seinas on
· Kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile. Sülje koostis: Anorgaanilised ained: · 99% vesi · Elektrolüütide (Na+, K+, Cl-, Mg2+ ja HCO3-) sisaldus vereplasmaga sarnane. Näärmete puhkeseisundiga võrreldes suureneb sekretsiooni stimulatsioonil Na+ ja HCO3- kontsentratsioon kuni 20x. pH on näärmete puhkeseisundi korral 4,4-6, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7,8-ni. Orgaanilised ained: · Antibakteriaalse toimega valgud ja immunoglobuliinid. · Seedeensüümidest -amülaas Süljenäärmed on paarilised organid. Söögitoru on lihaseline, umbes 25 cm pikkune torujas seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku. Ta on lülisambast eespool, ülalpool hingetoru ja allpool südame taga. Läbib diafragma ja suubub makku. Söögitoru ülaosa seinas on
· kinnitamine mittekinnitamine (positiivne kinnitus peab olema kohene ja tekitama partneris positiivseid tundeid. Mittekinnitamine faktor, mis lõhub suhteid mitte personaale, sobimatu nii verbaalselt kui ka see, et verbaalne ja mitteverbaalne poole ei sobi kokku. ) · toetus kaitse II Aeg Aja jooksul tekib selline psühholoogiline kliima keskmeks on ma- ei- tea kõike Hävitavaks on suhtumine ma- tean - kõike. Ka suhete intensiivistumisel on ajaline teema tähtis 20 III Info jagamine Oleneb milline on teemade mitmekesisus ja suhte tase IV Usaldus Uskumus, et teine inimene, kellest me sõltume täidab meie ootusi. Uskumus, et suhetes ei saa haiget. Usaldus on kõikide suhete element, olgu siis pinnapealsed või sügavamad. Võistluslikkus pärsib suhet. Kui suhetes võetakse eksperdi roll(mistahes valdkonnas), siis usaldus suhtes kaob.
tipud ulatuvad neeruurkesse. Seal paiknevad neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega. Neeruvaagen moodustab ahenedes kusejuha. 99) Nefroni ehitus, arv Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on ühes neerus 1 miljon, millest tavaliselt töötab 1/3, ülejäänud alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumisel. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust. Päsmakesekihnu kahe lestme vahele jääb pilujas ruum, millest lähtub proksimaalne vääniline toruke, millele järgneb säsisse suunduv U-kujuline Henle ling. Ülenev osa moodustab päsmakese 24
Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja välja läheb neeruveen. Nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik, kummaski neerus on neid 1 miljon, töötab neist ainult miljon kokku. Nefron algab koores ja lõpeb säsis. Neerus toimub vere filtreerimine. 90) Nefroni ehitus, talitlus, arv? Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on ühes neerus 1 miljon, millest tavaliselt töötab 1/3, ülejäänud alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumisel. 48 91) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke? ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. Vere kapillaaride päsmakesest pressitakse päsmakese kihnu vere plasma väljaarvatud verevalgud. LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub
Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja välja läheb neeruveen. Nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik, kummaski neerus on neid 1 miljon, töötab neist ainult miljon kokku. Nefron algab koores ja lõpeb säsis. Neerus toimub vere filtreerimine. 90) Nefroni ehitus, talitlus, arv? Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on ühes neerus 1 miljon, millest tavaliselt töötab 1/3, ülejäänud alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumisel. 48 91) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke? ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. Vere kapillaaride päsmakesest pressitakse päsmakese kihnu vere plasma väljaarvatud verevalgud. LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub
Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja välja läheb neeruveen. Nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik, kummaski neerus on neid 1 miljon, töötab neist ainult miljon kokku. Nefron algab koores ja lõpeb säsis. Neerus toimub vere filtreerimine. 90) Nefroni ehitus, talitlus, arv? Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on ühes neerus 1 miljon, millest tavaliselt töötab 1/3, ülejäänud alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumisel. 48 91) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke? ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. Vere kapillaaride päsmakesest pressitakse päsmakese kihnu vere plasma väljaarvatud verevalgud. LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub
membraanide elektrilise potentsiaali. Elektrilist potentsiaali tekitavat transporti nimetatakse elektrogeenseks transpordiks. p-H+-ATPaasi regulatsioonist Kodeerib multigeenne perekond, isovormid on erinevate kineetiliste omadustega, ekspresseerumine on koespetsiifiline · aktiveerub tsütoplasma hapustumisel; · auksiini toimel esinev aktiveerumine põhineb geeni ekspresseerumise intensiivistumisel; · aktiveerumine C-terminaalse autoinhibitsiooni domääni eemaldamisel; · fusikoktsiin seenest Fusicoccum amygdali aktiveerib seostudes dimeerse retseptorvalguga (14-3-3), kompleks omakorda seostub H+-ATPaasi külge (kõrvaldades autoinhibitsiooni domääni) Prootonpump tonoplastis transpordib prootoneid tsütoplasmast vakuooli. Tonoplasti H+-ATPaas (v- ATPaas) molekulmassiga ~500kD koosneb erinevatest
·Kaitsemikroobide eest hammastele, suulimaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile Sülge eritub 1-1.5 l ööpäevas. Sülje koostis: I Anorgaanilised ained: ·99 % vesi ·Elektrolüütidest sisaldab vereplasmaga sarnaseid (Na+, K+, Cl-,Mg2+ ja HCO3-). Näärmete puhkeseisundiga võrreldes suureneb sekretsiooni stimulatsioonil Na+ ja HCO3- kontsentratsioon kuni 20x. pH on näärmete puhkeseisundi korral 5.4-6.0, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7.8-ni. II Orgaanilisedained: ·Antibakteriaalse toimega valgud (sialoperoksüdaas, laktoferriin ja lüsosüüm) ja immunoglobuliinid (IgA, IgG, IgM). ·Seedeensüümidest--amülaasi. Hambad: ·2 lõikehammast (üks juur) ·1 silmahammas (üks juur) ·2 eespurihammast (kaks juurt) ·2 purihammast (ülemistel kolm juurt, alumistel kaks juurt) ·1 tarkusehammas (kui arenevad välja, siis sama eelmisega) 8 kokku x 4= 32
Sülg: produtseeritakse süljenäärmetes, 3 paari suuri ja hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid. Hulk: oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest, varieerub 0,5-2 l. Mida kuivem toit, seda rohkem sülge eritub. Keskmine süljehulk ööpäevas on 1-1,5 l. Koostis: on kergelt leeliseline vedelik, mis sisaldab anorgaanilisi aineid - 98% vett ja 2% soolasid ning orgaanilist ainet – mitmesuguseid kaitsefunktsiooniga valke. Sekretsiooni intensiivistumisel muutub sülg aluselisemaks. - Ensüümidest sisaldab a(alfa)-amülaasi, mis lõhustab süsivesikuid ning - lingvaallipaasi, mis lõhustab lipiide. - lisaks erinevad ained, mis on baktereid hävitava toimega - mutsiin e limaaine, mis muudab toidu libedamaks ja neelatavaks Sülje funktsioonid: - suu limaskesta niisutamine kõnelemisel - toidu niisutamine ja toidukämbu libestamine - toitainete lõhustamise alustamine
Sülg: produtseeritakse süljenäärmetes, 3 paari suuri ja hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid. Hulk: oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest, varieerub 0,5-2 l. Mida kuivem toit, seda rohkem sülge eritub. Keskmine süljehulk ööpäevas on 1-1,5 l. Koostis: on kergelt leeliseline vedelik, mis sisaldab anorgaanilisi aineid - 98% vett ja 2% soolasid ning orgaanilist ainet – mitmesuguseid kaitsefunktsiooniga valke. Sekretsiooni intensiivistumisel muutub sülg aluselisemaks. Ensüümidest sisaldab a(alfa)-amülaasi, mis lõhustab süsivesikuid ning lingvaallipaasi, mis lõhustab lipiide. lisaks erinevad ained, mis on baktereid hävitava toimega mutsiin e limaaine, mis muudab toidu libedamaks ja neelatavaks Sülje funktsioonid: suu limaskesta niisutamine kõnelemisel toidu niisutamine ja toidukämbu libestamine toitainete lõhustamise alustamine
annaabi.ee 
