I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD 4 II INTELLIGENTSUSE TESTIDE RAKENDAMINE KOOLIS 7 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD MATERJALID 1 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on praktilise intelligentsuse teooriad ja intelligentsustestide rakendamine koolis. Selle referaadi põhieesmärk on luua endale ja ka teistele selgem pilt praktilise intelligentsuse teooriatest ja ka sellest, kuidas oleks kõige õigem kasutada intelligentsusteste koolis ning kas see üldse lubatud on. Eesmärk on luua teadmine sellest,millised on praktilise intelligentsuse teooriad, mida üldse mõeldakse praktilise intelligentsuse teooriate all ning kuivõrd olulisi muutusi on toonud praktilise intelligentsuse teooria vaimse intelligentsuse teooriasse. Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses käsitletakse praktilise intelligentsuse teooriaid,
mis peegeldavad eelkõige hetkesooritust ja olemasolevate teadmiste taset Spetsiifilise võimekuse testid · Mõõdavad kitsamat võimekust (reaktsiooniaeg), või laiemalt võttes spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali, mis on teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks Teadmiste ja sooritustestid · Mõõdavad omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi · Kontrolltööd ja eksamid Tuntumaid intelligentsusteste Wechsleri intelligentsusskaalad · David Wechsler'i (1896-1981) välja töötatud skaalad intelligentsuse mõõtmiseks · Nt täiskasvanutele mõeldud WAIS ja lastele mõeldud WISC · 11 alaskaalat · Ülesanded muutuvad järjest keerukamaks · Eesmärgiks määratleda ülesannete keerukuse tase, mida inimene ei ole enam suuteline eksimatult lahendama Wechsleri intelligentsusskaalad · Verbaalsed testid mõõdavad: · Üldist arusaamist (miks on suitsetamine tervisele kahjulik?)
Situatsioonis mis on juba kord olnud oma teadmiste automaatne kasutamine ja lahenduse leidmine. 3) Seotus väliskeskkonnaga – intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE Intelligentsuse mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste: Neist tuntumad on: o Binet'-Simoni test o Raveni progresseeruvad maatriksid o Wechsleri intelligentsusskaalad Binet'-Simoni test Binet-Simoni test on Alfred Binet ja Theodore Simoni poolt loodud maailma esimene intelligentsustest, Testi töödeti eelkõige välja selleks, et tuvastada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeseselt anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test
[3] 3) Seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid.[3] Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond.[3] 6 3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE Intelligentsuse(üldise vaimse võimekuse) mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste: Neist tuntumad on: o Binet'-Simoni test o Raveni progresseeruvad maatriksid o Wechsleri intelligentsusskaalad[6] 3.1 Testide usaldusväärsus Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust, dementsusest, või käitumishälvetest.[6] Testide sooritamisel tuleb hoolikalt jälgida testi sooritamise tingimuste standardsust,
Lapse kõne areng –Foneemitaju, Imikute häälitsemine, Ühe-sõna periood, Hoidekeel, Kahesõnalised laused (telegraafkeel)-u. 2a vanuses, Kõne areng eelkoolieas, Kõne areng koolis-“Koolikeele” õppimine 25. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? arukus, taibukus, Igapäevaloogika, Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? –1865. a püüdis lahti seletada taibukust, 1korda sõna intell. ja geenius Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911), Intelligentsuse skaala (Binet ja Simon), Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC - WAIS-IV (täisk- 16- ), WISC( kool-6-16), WPPSI( eelkool-2.5- 6,5) 26. Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee, Negriidid < europiidid < mongoliidid
läbitakse samm-sammult. · Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? · Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? · 1865 avaldas F. Galton artikli "Talendi ja iseloomu pärilikkus" · General intelligence (üldintelligentsus) · Eugeenika Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). · Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (18571911) · Intelligentsuse skaala · Binet ja Simon · Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC (1939; Wechsler Adult Intelligence Scale) · Verbaalne ja toiminguline · WAIS-IV · WISC · WPPSI Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis?
väljapaistvalt võimekas ühel ala, ei pruugi olla teisal. Võõras valdkonnas võib ta vabalt üllatada mõne rumala teoga või lahendada asju isemoodi (1: 118). Intelligentsustüüpide iseseisvust tõendavad ka ajukahjustuse juhtumid, kui inimestel osa võimeid küll nõrgeneb või kaob, teised aga jäävad endiseks. Seega hõlmavad intelligentsuse alaliigid põhimõtteliselt täiesti erinevaid ja ajus eri piirkondadega seotud võimeid.(1: 118). Intelligentsusteste kritiseerides märkas Gardner muu hulgas, et need mõõdavad vaid seda, mida on oluliseks peetud Lääne kultuuris. Seni ei ole tema ideede järgi siiski veel teste koostatud. Vahest saaks Gardneri seisukohtadest lähtudes lahendada ka probleemi, miks ei jõua elus paljud inimesed, kel on väga kõrge IQ näitajad, kuid madal personaalse intelligentsi aste (1: 118). Küsitavaks on Gardneri teoorias peetud kõigile intelligentsuse liikidele võrdse tähtsuse omistamist
Algajad ja eksperdid-deGroot ja Chase & Simon Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.Galton uuris üldintelligentsust ja eugeenikat. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet pani aluse tänapäevastele intelligentsustestidele, intelligentsuse skaala. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale vanusele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi
Mida uuris Galton? Mille lõi Binet? Inetlligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Galton uuris inimese vaimseid võimed ja teda võib pidada nende süstemaatilise mõõtmise algatajaks. Binet lõi IQ testi, millele tuginedes oleks võimalik objektiivselt kindlaks teha õpiraskustega lapsi ning suunata neid õppima eriprogrammi alusel. 28. Kirjelda intelligentsusteste. Esimesed IQ testid loodi Alfred Binet poolt, et teha kindlaks ja aidata vähevõimekaid lapsi prantuse koolides. Nende testide tulem oli lihtne number või koefitsent, mis võttis kokku erinevaid võimeid. Sobiva IQ keskmiseks valiti 100 ning skoori jaotuse kirjeldamiseks normaaljaotuskõver. IQ teste arendati Stanfordi ülikoolis, sealt pärineb ka Stanford-Binet test 1916 aastast. Valitsused kasutasid neid teste sõjaväkke värbamisel. 29
Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ete näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. Sir. Francis Galton (1822-1911) – uuris inimeste vaimseid võimeid. Tema uurimusi võib pidada vaimsete võimete süstemaatiliste mõõtmiste aluseks. Galton jõudis järeldusele, et võimed on olulisel määral pärilikud. 23.Kirjelda intelligentsusteste: Binet ja Wechsler. Alfred Binet (1857-1911) 1904 aastal alustas testi koostamist, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha õpiraskustega lapsed, et neid edasi õppima suunata eriprogrammi alusel. Binet koostatud test oli esimene standardiseeritud skaala, mille abil osutus võimalikuks tulemusi võrrelda ning otustada kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased sarnases vanuses keskmiste võimetega õpilastele.
Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 23. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Teaduslikus tähenduses - Arukus, taibukus (võime asjadest aru saada ja arutada) Galton uuris inimeste vaimseid võimeid 24. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet Test sisaldas kokku 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema teadlikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi seal vea, siis anti talle aasta noorematele mõeldud test. Vajadusel mindi veel astmekaupa allapoole nii kaua kuni laps ei teinud ühtegi viga. Nii saadi teada, milline on lapse vaimne areng. Wechsler - testil on 14 alaskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest
Binet koostatud test oli esimene standardiseeritud skaala, mille abil osutus võimalikuks tulemusi võrrelda ning otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele. See andis võimaluse kasutusele võtta mõiste vaimne vanus. Binet ja tema kaastöötaja Simoni loodud intelligentsustest avaldati esmakordselt aastal 1905 ning edasiarendatud kujul tuntakse seda Stanford-Binet skaala nime all. · Kirjelda intelligentsusteste. Esimesed IQ testid loodi Alfred Binet (1905) poolt, et teha kindlaks ja aidata vähem võimekaid lapsi Pranstuse koolides.Nende testide tulem oli lihtne number või koefitsent, mis võttis kokku erinevad võimed. Sobivad IQ keskmiseks valiti 100 ning skoori jaotuse kirjaldamiseks normaaljaotuskõver. IQ teste arendati Stanfordi ülikoolis, sealt pärineb ka "Stanford-Binet" test 1916 aastast. Valitsused kasutasid neid teste sõjaväkke värbamisel.
inimesi lahendab neid ülesandeid ning uuritakse erinevate ül lahendamistulemuste vahelisi seoseid (korrelatsioonid) Psühhomeetriline lähenemine Peamiseks eesmärgiks on mõista ja uurida intelligentsuse struktuuri. Kas on olemas üldine vaimne võimekus või koosneb see spetsiifilistest? Struktuuri uurimine põhineb korrelatsioonil (tunnuse koosmuutuvuse mõõt, -1 ... 0 ... 1) Andmekogumiseks kasutatakse üldjuhul traditsioonilisi ("paber-pliiats") intelligentsusteste (IQ) ja võimete struktuuri uurimiseks faktoranalüüsi. Charles Edward Spearman 1904. aastal avaldas mõjuka töö, milles näitas, et erinevat tüüpi vaimsete sooritused on üksteisega positiivses korrelatsioonis => selline seostemuster viitab selgelt ühe, kõigis vaimse tegevuse valdkondades avalduva üldise vaimse võime ehk üldintelligentsuse olemasolule. Kahe-faktori-teooria
protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega. Järgmisena käsitlen ma intelligentsust ja selle mõõtmist. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Seal selgitan ma intelligentsuse mõistet ja teooriaid, pärilikkust ja keskkonda ning intelligentsusteste. Seejärel võtan ma ette motivatsiooni. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Käsitlen selliseid teemasid nagu näiteks motivatsiooniteooriaid, seksuaalvajadust ja saavutusvajadust. Neljandana kirjutan emotsioonidest. Emotsioonideks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistel ja välistele sündmustele
Õige valiku tegemiseks tuleb kõrvale heita ebaolulised faktorid. • Inimesel peab olema selge arusaamine iseendast. Nõustaja ülesanne on koguda infot nõustatava võimete, huvide, väärtuste, isikuomaduste kohta. • Inimesel peavad olema teadmised ümbritseva maailma kohta, näiteks millised on oluli- sed nõuded eri kutsetele. Nõustaja ülesanne on anda selle kohta vajalikku teavet. • Ratsionaalse valiku tegemine. Seda teooriat järgivad mitmesuguseid intelligentsusteste kasutavad koolkonnad. Kõige tun- tum on Binet’ intelligentsustest, mis võimaldab väljendada inimese intelligentsust teatud koefitsiendi abil. Standard on 100. Talente on jaotatud mitmeti. Üks võimalik jaotus on järgmine: • verbaalsed anded; • induktiivsed anded (oskus loogiliselt mõelda); • ruumilised anded (oskus töötada ruumi mõõtmetega); • numbrilised anded (oskus töötada kiiresti ja korrektselt arvutamise nelja põhitehtega);
annaabi.ee 
