Alanenud hormoonide tase Alanenud valgusüntees Mis mängib sarkopeenia arengul suurt rolli? Seoses vananemisega tekkivad neuromuskulaarsed muutused Inimese motoneuronid ning nende omadused ja funktsioonid hääbuvad Mis on motoneutron? Motoneuronite ülesandeks on signaalide vahendamine ajust lihastele initsieerimaks liigutusi ja liigutustegevusi Motoorse üksuse moodustab motoneuron koos kõikide innerveeritavate lihaskiududega Millest sõltub lihaskiudude arv? Kiudude arv, mida motoneuron innerveerib, sõltub konkreetse lihase asukohast ja funktsioonist Lihaskiudude hääbumine saab alguse motoneuronite töö lakkamisega. Millised lihased koosnevad vähestest lihaskiududest? Lihased, mis osalevad täpsete liigutuste teostamisel Põhjuseks on see, et liigutus oleks maksimaalselt täpne ja motoneuron suudaks maksimaalselt kõikide kiudude
1.Erutuvateks kudedeks nimetatakse: skeleti-,sile ja südamelihaskudet 2. Neurolemmotsüüdid e Scwanni rakud on neurogliia rakud, mis: moodustavad müeliinitupe perifeerse närvisüsteemi neuronite aksonite ümber 3. Närvirakkude kehade kogumeid kesknärvisüsteemis valgeolluse sees nimetatakse: ganglioniteks 4. Vaimse tegevuse (teadvus, mõtlemine, planeerimine, mälu) neuraalne keskus asub: suurajus 5. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa toime inimese organismi funktsioonidele on üldisemat laadi, kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre: adrenaliin ja noradrenaliin 6. Aferentsed neuronid: juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju: kiirusagaras 8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemise...
neuromotoorne ühik, refleks, refleksikaar: · Retseptorid aferentsete närvirakkude dendriitide lõpmed, mis asetsevad meeleelundites, nahas, lihastes, siseorganites jm ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. · Sünaps kahe neuroni vahel olev kontakti paik. · Neuromuskulaarne sünaps ehk motoorne lõpp-plaat motoorne närvilõpe vöötlihases. · Neuromotoorne ühik motoneuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. (Innervatsioon on närvidega varustamine) · Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. · Refleksikaar moodustub närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel. 107. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ning lõppeb esimeste nimmelülide kohal. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 108
· Suur lihaskiudude diameeter · Vahepealne lihaskiude · Väike lihaskiudude diameeter · Madal väsimustaluvus diameeter · Kõrge väsimustaluvus 55) Erinevat tüüpi motoorsed ühikud, nende iseloomustus - Motoorsed ühikud jagunevad: · Kiired motoorsed ühikud · Aeglased motoorsed ühikud Aeglastele motoorsetele ühikutele on iseloomulik väiksem närviraku suurus, neuroni poolt innerveeritavate lihaskiududehulk on ca 10 180. Kiiretele motoorsetele ühikutele on iseloomulik suurem närviraku suurus, neuroni poolt innerveeritavate lihaskiudude hulk on ca 300 800. 56) Sünaps, närviimpulsi ülekanne - Sünapsid jagunevad: Elektrilised ja keemilised. Sünaps koosneb: · Aksoni terminaalist, mis kannab impulssi · Impulsse vastuvõtvatest retseptoritest · Sünaptilisest pilust struktuuride vahel
12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. !!!66.Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine( joonis) : Autonoomne( Vegetatiivne) NS kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne NS- juhib peamiselt siseelundite tegvust, talitlus ei allu tahtele. Vegetatiivne NS jaguneb topograafiliselt kahte ossa: tsentraalne( kesknärvisüsteem) ja perifeerne( piirdenärvisüteem) osa. Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 67.Sümpaatiline NS:keskused, närvid, innervatsiooni iseloom-Autonoomse NS sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa segmendis. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall
motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m. ühikud kiired lihaskiud, kõrge erutuslävi, kiire erutusjuhtivus Väikesed m. ühikud aeglased lihaskiud, madal erutuslävi, aeglane erutusjuhtivus Füsioloogilise kriteeriumi alusel: *Aeglased, *Kiired väsimusresistentsed, *Kiired kiireltväsivad
12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa: tsentraalne ja perifeerne osa. Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa
Lihaste retseptorid on aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Neuromotoorne sünaps neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. 13.NEUROMOTOORNE ÜHIK.ERINEVAD NÄITEDNeuromotoorne ühik motoorne neuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. 14.LIHASE KUI ELUNDI EHITUSLIKUD ELEMENDID Lihase ehitusliku elemendid on vöötlihaskiudude kimbud, sidekude, veresooned ja närvid. Lihase osad on kõõlus, algusosa (origo), kinnituskoht (insertio) ja lihaskõht. 15.LIHASE VENITUS, SELLE TÄHTSUS, VENITUSE OPTIMAALNE ULATUS Lihase optimaalne pikkus ületab rahuolekus lihase pikkuse 120%. Lihase optimaalse pikkuse korral on ta võimeline tekitama kõige suuremat kontraktsiooni jõudu
valvepunktid. Täiskasvanu vajab ööpäevas 7- 8 tundi , 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Vegetatiivne NS ehk autonoomne ehk siseelundite NS innerveerib peamiselt siseelundeid - seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. Nimetus autonoomne põhineb arusaamal, et selle süsteemi poolt innerveeritavate elundite talitlus toimub spontaanselt, tahtele allumatult. Kuid selline nimetus on tinglik, kuna suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele, nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele. Peale siseelundite talitlusi reguleeriva toime teostab vegetatiivne NS skeletilihaste ja meeleelundite troofilist innervatsiooni - avaldab mõju nende elundite ainevahetusele ja retseptorite erutatavusele. Veget
neuriidilt/aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Neuromuskulaarne sünaps – ühendus neuroni ja lihase vahel, kus närvilõpmed on põimunud lihaskiu ümber/ sisenevad lihasesse. -(neuro)motoorne ühik: Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronist ja tema poolt innerveeritavast lihaskiudude grupist. Samasse motoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud on kõik ühte tüüpi ning kontraheeruvad alati korraga. Innerveeritavate lihaskiudude arv sõltub lihase funktsioonist: 1) suure täpsuse korral innerveeritavaid lihaskiude vähe, silmalihased: 1neuron = 15 lihaskiudu 2) skeletilihaste puhul enamasti 1neuron = 3000 lihaskiudu Lihase kontraktsioonijõud ja kiirus sõltub, milliseid motoorseid ühikuid korraga innerveeritakse. Kõige sagedamini innerveeritakse aeglastest lihaskiududest koosnevaid motoorseid ühikuid. 9. Lihastöö liigid, näited konkreetsete lihaste talitluse abil
VIII esiku- teonärv(sensoorne)- juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju IX keeleneelunärv(seganärv)- innerveerib keele tagaosa limaskesta, tagab maitsetundlikkuse X uitnärv(seganärv)- juhib enamike siseelundite tööd XI lisanärv(motoorne)- toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid 169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine Närvisüsteem, mille poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveerib peamiselt siseelundeid. Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. Jagunemine: - sümpaatiline osa(aktiivne olek) - parasümpaatiline(puhkeseisund) 170. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on aktiivses seisundis, nt viha, rõõmu korral, intensiivse lihastöö korral Keskused- tuumad seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes
VIII esiku- teonärv(sensoorne)- juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju IX keeleneelunärv(seganärv)- innerveerib keele tagaosa limaskesta, tagab maitsetundlikkuse X uitnärv(seganärv)- juhib enamike siseelundite tööd XI lisanärv(motoorne)- toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid 169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine Närvisüsteem, mille poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveerib peamiselt siseelundeid. Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. Jagunemine: - sümpaatiline osa(aktiivne olek) - parasümpaatiline(puhkeseisund) 170. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on aktiivses seisundis, nt viha, rõõmu korral, intensiivse lihastöö korral Keskused- tuumad seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes
XI Peaajunärv – LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast XII Peaajunärv – KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 172) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine Autonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 173) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom 39 Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju rinna- ja nimmeosa külgsarvedes. Innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid.
trapetslihast XII Peaajunärv KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine? Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid.
trapetslihast XII Peaajunärv – KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine? Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 80 153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende
152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine? Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt 79 siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid.
X motoorne osa: vöötlihased-pehme suulagi, neel ja kõri, silelihased-rindkere ja kõhuõõne organid; vasomotoorne südametegevust aeglustav; sensoorne osa: tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest; sekretoorne osa: süljenäärmed, magu, pankreas. XII keelealune närv : motoorne- kõik keelelihased ja ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon. Bulbaarrühma kraniaalnärvid ja kahjustused BULBAARPARALÜÜS sündroom, mis esineb IX, X ja XII kraniaalnärvi poolt innerveeritavate lihaste nõrkus või halvatus. Esineb neelamishalvatus, afoonia või düsfoonia, keele atroofia, düsfaagia, hääle kähisemine, nasaalne hääl, kurgukaare kaldumine, madal või puuduv kurgurefleks, keelelihaste nõrkus, keele atroofia ja fastsikulatsioonid. Bulbaarparalüüsi korral on haige eluohtlikus seisundis. Tuleb teha trahheostoomia ja haiget kunstlikult toita. Bulbaarparalüüsi tuleb eristada pseudobulbaarparalüüsist, mis esineb kortikonukleaartrakti kahepoolsel kahjustusel
Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m. ühikud kiired lihaskiud, kõrge erutuslävi, kiire erutusjuhtivus Väikesed m. ühikud aeglased lihaskiud, madal erutuslävi, aeglane erutusjuhtivus Füsioloogilise kriteeriumi alusel: *Aeglased, *Kiired väsimusresistentsed, *Kiired kiireltväsivad NÄRVISÜSTEEM NS funkts: *organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks.
annaabi.ee 
