Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Silelihaskude: - moodustab liigutusi tagavad lihased - lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas. - tegevuseks vajalik närviimpulsside olemasolu; allub tahtele Skeletilihaskude: - paikneb sagedamini erinevate elundite seintes - suurem osa neist kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita - innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt - aeglasemad kui skeletilihased Südamelihaskude: - paikneb vaid südames, tegevus pole otseselt tahtele alluv 4. Nimetage kude, milledel on regeneratsioonivõime. Epiteelkude on regeneratsioonivõimeline. Sidekude regenereerub kõige kiiremini, elastsed kiud ei uuene, arm on jäik, aja jooksul kootub EMT17 5. Selgitage mõisted:
Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu Peaajunärvidega siseneb peaajju kuulmine, nägemine, histmine, seljaaju kaudu ka tundlikkus. Kehalihastele läheb seljaaj närvide kaudu, pealihastele peaajunärvide kaudu. Erutuse ülekanne ns-is, sünaps, mediaatorid Erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvilt innerveeritavale lihasele toimub sünapsi abil. Närvi, mida mööda erutus levib, lõpposa on sünapsi presünaptiline osa. Teis enärvi algosa on postsünaptiline osa
Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse. Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju hingamiskeskuse talitlust, sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Keskaju piirneb alt sillaga, ülalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 2.-4.peaajunärvi tuumad. 2.- nägemisnärv (n opticus) tundenärv, tundlikkus silma võrkkestalt juhitakse mööda selle kiude keskajju. 3.- silmaliigutajanärv (n oculomotorius) tema osalusel innerveeritakse 6st silamuna liigutavast lihasest 4 ülemine ja alumine sirglihas, sisemine sirglihas, ülemine põiklihas pöörab silma üles ja pisut väljapoole, innerveerib pupilli e silmaava ahendajat ( musculus sphieter pupillae) ja ripslihast (m ciliaris seda innerveerib n ciliaris)), võimaldab muuta läätse läbimõõtu lamedamaks või ümaramaks ja selle kaudu toimub silma kohanemine kaugel ja lähedal olevate objektide vaatamiseks. Silmalihase kohanemine akommodatsioon,
võrkkesta ette vaid taha. Lääts on tavaliselt mõnevõrra lamedam. Kaugnägevus on iseloomulik tunnustele, mis toimuvad vanemas eas. Läätse elastsus väheneb, mistõttu ta omandab ka lamedama kuju. Kaugnägemise korrigeerimiseks kasutatakse kumeraid prilliklaase. Silmamuna pööramine vaadeldava objekti suunas toimub kuue lihase osavõtul. Need on: 1) Ülemine ja alumine sirglihas 2) Sisemine ja välimine sirglihas 3) Ülemine ja alumine põikilihas Neid kuut lihast innerveeritakse järgmiselt: Kuues peaaju närv (eemaldaja närvi) innerveerib välimist sirglihast, mis pöörab silmamuna väljapoole küljele. Kolmas peaaju närv innerveerib ülemist ja alumist ning sisemist sirglihast ja ülemist põikilihast. Neljas e blokinärv innerveerib alumist põikilihast. 4. Värvusnägemine. Nägemine pimedas. Värvuste nägemine toimub kolvikeste abil. Vastavalt kolme värvuste komponendi teooriale on kolme erinevatele närvidele tundlikke kolvikesi
parasümpaatiliseks. 67.Sümpaatiline NS:keskused, närvid, innervatsiooni iseloom-Autonoomse NS sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa segmendis. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. 68.Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Parasümpaatilise NS keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Närvid: III; VII; IX; X peaajunärv.Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. Innerveeritakse vt. 61 69. Analüsaatori mõiste , nimeta analüsaatori osad , nende ülesanded:
närvikiud. Näonärv innerveerib keele eesmise- ja keskosa maitsmipungasid, pisaranäärmeid, sublingvaalseid ja submandibulaarseid süljenäärmeid ning tagab näo miimiliste lihaste juhtimise kaudu emotsioonide väljendamiseks vajalikud miimikamuutused. (Kauba, 2007:40). Näo ülaosa innervatsioon ristub osaliselt, see tähendab, mõlemast ajupoolkerast innerveeritakse mõlema otsmikupoole ja silmaümbruse lihaseid. Innervatsioon näo alaossa tuleb vaid vastaspoole ajupoolkerast. 1.1 Sensoorsed komponendid Näonärv kannab kahte tüüpi sensoorseid aferentseid kiudusid: välisärritustele reageerivaid kiude väliskõrvast ja maitsmiskiude keele eesmisest kahest kolmandikust. Välisärritustele reageerivad kiud väliskõrvast on põlvikganglioni (ganglion geniculi) neuronite perifeersed jätked. Maitsmiskiudude neuronid saavad alguse põlvikganglionist
piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes. 119. Nimeta seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni piirkonnad: · Kaelapõimik innervatsioon kaela- ja kuklapiirkonnas (nahk ja lihased); · Õlapõimik innervatsioon kaela-, õlavöötme-, rindkere- ja vaba ülajäseme piirkonnas (nahk ja lihased); · Nimmepõimik innerveeritakse kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid ning munanditõsturit. · Ristluupõimik innerveeritakse vaagnapõhja lihaseid, munandikoti, (suurte häbememokkade) tagumist osa, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre- ja labajalalihaseid ning selle piirkonna nahka, v.a sääre mediaalse pinna nahka. · Õndrapõimik inerveerib õndraluu piirkonna nahka. 120
Limbiline süsteem mälu, emotsioonid, enesealalhoid, söömine,paljunemine, siselundite talitluse regulatsioon, valu, mõnu Basaaltuumad motoorika, suunavad närviimpulsse. Seljaaju funktsioonid reflektoorne (spinaalsed motoorsed refleksid), juhtefunktsioon (vahejaam erutuse juhtimisel ja edasijuhtimine teostusorganitesse) Spinaalnärvid paarilised närvid, jaguneb ventraal (kõhtmised lihased, jäsemete lihased, liigesed ja nahk innerveeritakse siin) ja dorsaalharuks (selja nahk, lülidevahelised liigesed, seljalihased). Ventraalharud on jämedamad ja mood omavahel närvipõimikuid. Spinaalsegment seljaaju osa, mis sisaldab ühte närvipaari koos kahe ventraal ja dorsaaljuurega ning vastava hallaine ja valgeaine osaga. Eferentsed neuronid alfamotoneuronid, gammamotoneuronid, vegetatiivse ns neuronid. Aferentsed neuronid kehad ei paikne seljaajus, vaid spinaalganglionites.
Koosneb motoneuronist ja tema poolt innerveeritavast lihaskiudude grupist. Samasse motoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud on kõik ühte tüüpi ning kontraheeruvad alati korraga. Innerveeritavate lihaskiudude arv sõltub lihase funktsioonist: 1) suure täpsuse korral innerveeritavaid lihaskiude vähe, silmalihased: 1neuron = 15 lihaskiudu 2) skeletilihaste puhul enamasti 1neuron = 3000 lihaskiudu Lihase kontraktsioonijõud ja kiirus sõltub, milliseid motoorseid ühikuid korraga innerveeritakse. Kõige sagedamini innerveeritakse aeglastest lihaskiududest koosnevaid motoorseid ühikuid. 9. Lihastöö liigid, näited konkreetsete lihaste talitluse abil 1) Dünaamiline töö – lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi, muutub lihase pikkus ja pinge 2) Kontsentriline – lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele (nt raskuste tõstmine, kakspealihas)
parasümpaatiliseks. 171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. 172. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide (silmaliigutaja-, näo-, keele-neelu- ja uitnärvi; vt. innervatsioon) ning seljaaju ristluuosa närvide
Lihastegevust tagavateks valkudesks on aktiin ja müosiin, mille korrapärane paigutus tekitab ristvöödilisuse Lihastööks on vajalik närviimpulsside olemasolu; allub tahtele *nii pikk kui on (skeleti)lihas on ka (skeletilihas)rakk * kõige kiirem lihas Silelihaskude Paikneb enamasti erinevate elundite seintes Ristivöödilisust ei ole, aktiin ja müosiin ei paikne korrapäraselt Suurem osa neist kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita Innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt - tahtele ei allu On aeglasemad kui skeletilihased *tugev Südamelihaskude Paikneb vaid südames Rakul üks tuum, omab ristivöödilisust Tegevus pole otseselt tahtele alluv *kaudselt saab südametööd mõjutada *tihe rakuvõrgustik - ei rebene KUDEDE KAHJUSTUSE PARANEMINE Paranemine võimalused: - Regenereerumine - Armi teke Erinevate kudede.. Sidekude Regenereerub kõige kiiremine Elastsed kiud ei uuene
Peenestamata jäänud suuremad osised, kui 2...3mm, viikase maost duodeenumisse interdigestiivses perioodis, siis kui magu on suuremalt jaolt tühjenenud. Tühja kõhu motoorikas esinevad tugevamad lained, et viia välja suuremad toiduosised. Gastroduodenaalühenduse e. püüloruse talitlus Kuigi maosisaldis on happeline, on limaskestal selle eest kaitse lima näol. Maohape võib mao liiga kiirel tühjenemisel aga kahjustada duodenumi limaskesta ja põhjustada duodenaalhaavandeid. Püülorust innerveeritakse sümpaatilise närvisüsteemi kaudu, mille kiud tugevdavad püüloruse sulguri kontraktsiooni. Sama teevad ka vaaguse kolinergilised ärritavad kuid. Uitnärvi pidurdavad kiud vahendavad sulguri lõõgastumist. See saab võimalikuks tänu vaaguse pidurdavatelt närvikiududelt vabanevatele mediaatoritele: NO (lämmastikmonooksiid) ja VIP (vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid). Vaaguse või sümpaatikuse kiude omakorda mõjutavad sümpaatilise või parasümaatilise närvisüsteemi
talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 173) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom 39 Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju rinna- ja nimmeosa külgsarvedes. Innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. 174) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad
eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. 154) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad
1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 80 153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. 154) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad
eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. 154) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad
a. süda) - Omavad skeletilhastele sarnast kontraktiilset mehhanismi Silelihase funktsionaalsed omadused · Mõnedele vistseraalsetele lihastele on omased autorütmilised kontraktsioonid · Omavad võimed reageerida kontraktsiooniga vastuseks järsule venitusele, aga aeglasel venitusel suurendavad nad oma pikkust · Iseloomulik on suhteliselt konstantne pinge: silelihase toonus · Kontraktsiooni amplituud ei muutu ehkki lihaspikkus võib varieeruda Silelihaste regulatsioon · Innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt · Virgatsaineteks on siin atsetüülkoliin ja noradrenaliin · Olulisemateks hormoonideks on adrenaliin ja oksütotsiin, aga ka mitmed gastrointestinaalsed hormoonid · Plasmamembraanil paiknevad retseptorid, millega virgatsaine või hormoon seostuvad, determineerivad, lihasvastuse · Südamelihased (vt täpsemalt punkti nr 10) Süda Üksik tsentraalselt paiknev tuum Ristivöödilisus, mittetahtlikud, tihedad ühendused rakkude vahel 5
o a)innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas. o Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks. Ripslihas ja pupilli ahendajatlihast innerveeritakse kolmanda peaaju närvi parasümpaatiliste närvide kaudu. o Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja
a. innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas. b. Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks. Ripslihas ja pupilli ahendajatlihast innerveeritakse kolmanda peaaju närvi parasümpaatiliste närvide kaudu. c. Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad
annaabi.ee 
