6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) Riituse liigid religioonifenomenoloogias: Tõrjeriitus kurjade vaimude peletamiseks Väljaajamisriitus (eksortsism eks+ horkizein) seestumus Siirderiitused (initsiatsioon) Kalendririitused Kultus (ld cultus – harimine) – toimingute ehk riituste sooritamine talitustega - austamine - kummardamine - teenimine Ohver (ld offere – annetama) Jaotus tekke alusel: Esimese astme ohver: inimohver Teise astme ohver (asendusohver) (Loom, taim, vääriskivi, väärismetall jne) Kolmanda astme ohver – sümbolohver (Lõhnaaine, lilled, toiduained jne) Neljanda astme ohver - raha Viies - sümboli sümbol ohvriraha - hiinlased) Jaotus liigituse alusel: Anniohver - (ld do ut des - annan, et sa annaksid) Lepitusohver (nt patuoinas) Kommuniooniohver ehk ühendusohver (nt Püha Õhtusöömaaeg) 7. Pühad isikud Šamaan (evengi k – teadja) loodusrahvaste
Mamacocha ookeanijumalanna. Maapealne päikesejumala asemik oli keiser (päikese poeg). Kultuse keskus oli pealinnas, kus oli päikesetempel. Töötavad inimesed: ilusamad said erilisema ettevalmistuse (nt liignaised:D). Templiteenistus. Need tütarlapsed pidid elu lõpuni süütuse säilitama. Päikese ja viljakuse kultusega olid seotud 12 püha aastas. Kõige tähtsam oli talvine pööripäev Inti Raymi, 21.juuni. mitmepäevased pidustused. Ohverdamine. Peruus oli inimohver vägagi erakorraline nähtus, aga kui seda tehti siis kasut lapsi (uimastati kokaiiniga ja maeti elusalt). Ohverdati põllusaadusi, joovastavaid jooke. Oli pühaks peetud objekte, nähtusi huaca. Nt pühad allikad jne. Oli levinud esivanemate kultus. Kõige kurjemaks deemoniks oli Supay (tema nimel vannuti nt). Vastasseis: vari ja valgus (mis usuti tulevat päikesejumala kahestumisest). Inkad uskusid, et maailm oli loodud päikesejumala poolt. Maailm koosnes kolmest
Nn. Vee ja Udu maa ehk Tlaloci taevas - need, kes olid surnud veesurma. Mictlani Pilveriik ehk sügavaim allilm - kõik, kes surid loomulikku surma. Kultus. Preesterkond (tlamacazqui) jagunes vastavalt funktsioonidele. Ohvritoojad preestrid oli eraldi seisus. Ohver. Tavaliselt austati jumalaid tantsu, laulu ja kultusdraamadega, mõnikord ka rituaalse pallimänguga. Levinud oli oma vere ohverdamine sisselõike teel tavaolukorras. Mõnikord ohverdati ka loomi. Tähtsaim ohver oli inimohver - jumalate toit. Massiline sõjavangide ja ka vabatahtlike ohverdamine eriti Huitzilopochtli auks ohvrialtaril. Inimene asetati kiviplaadile, käsist-valust hoiti kinni, preester lõhestas obsidiaanist noaga rinnakorvi, rebis välja südame ja ohverdas selle jumalale. Tenochtitlani peatempli - Suure teocalli (teocalli tähendab tõlkes ´jumala maja´)- kõrval leidsid hispaanlased üle 130 tuhande kolju. Tezcatlipoca auks
Profaanne kõik, mis on igapäevane, normaalolukord. Euhemerism 5. pühad toimingud ehk riitused iga religiooni juurde kuulub tegevuslik osa. Rituaal või riitus.või sisaldada lausungeid, kummardusi, põlvitamisi, ohverdamisi jne. kogu religiooni arhailine ajalugu on läbi teinud ohverdamiste astmed. Ohver jaguneb: väärtuslikukspeetava olendi, taime, aine, eseme annetamine kõrgemal seisvale olemisele- jumalale nt. Jaguneb astmeteks : 1) inimohver. Kallimad ohvrid. Idee väärtuslikust inimohvrist 2) asendusohver. Loomad, taimed, vääriskivid,metallid jne 3) sümboolne. Sümbolohver lõhnaained, lilled, toiduained 4) sümboli sümbol ohvriraha. Raha on ise sümbol, väärisesemete, kaupade,olendite sümbol. Palvetamine, musitseerimine. Pühad toimingud on kindla korrapäraga, range toimumisajaga, peavad olema ühesugused. Rituaali tekkmisel on ta spontaanne aga muutub korrapäraseks, standardiseerub
Nad ohverdasid ka põtru, jaaguareid ja muid loomi. Esemeid lõhuti samuti ja pakuti jumalatele. Asteegid tegelesid ka verevalamisega. Nad lõikasid oma kehaosi nagu kõrvu, keelt, rinda, huuli jne. Asteekide jumalad lõikasid oma kõrvu ja keeli. Väga kehvadel aegadel lõikasid kuningad oma keelde augu ja panid sealt nööri läbi. See oli ülim ohverdus. Asteekide kultuuris ohverdati igale erinevale jumalale erinevat moodi. Huitzilopochtli oli hõimu jumal. Inimohver asetati ohverduskivile. Preester lõikas ta kõhtu obsidiaanist noaga. Süda eemaldati kui see veel tuksus. See tõsteti üles Päikesejumalale ja siis kas põletati või anti sõdalasele, kes ta kinni püüdis. Seejärel lõigati ohver tükkideks ja kas söödi tükid rituaalidel ära või anti need aadlikele ohverdamiseks. Tezcatlipocat peeti kõige võimsamaks jumalaks. Ta esindas ööd, võlukunsti ja saatust. Üks ohverdusviis sellele jumalale oli selline, et ohvrile
mehe kurvaks, kartis inimeste arvamust oma luule kohta, pelgas trepikojas olekut, kartis et keegi jälitab teda seal (majavaimud, kes ei pruugi pahatahtlikud olla kuid kavalad) - August Kask, Eero naaber, armastas täpsust, tegi statistikat (uuris vastasmaja), oli meestejuuksur, jälgis teisi inimesi - Seoses Augusti tööga: kunagi peeti juuste lõikamist halvaks, tähendas kastreerimist, olevat tinglik inimohver, sest hing asub peas, August seda ei teadnud, oli realistliku elukäsitlusega, 60ndatel oli tal tööd vähem, sest vähe oli noori, kes kasimist vajaks, teostati avalikke juukselõikusi (nagu häbipost), juuste pikkus määras inimese saatuse, selle pärast isegi tapeti, inimesed olid siis kiilakad, ei saanud aru kas tegu naise või mehega - Viimastel aastatel oli Augustil taas tööd rohkem, hullus oli möödas, noored hakkasid
· Juriidiline argument: 1493 paavst kinkis Hispaaniale veel vallutamata Atlandi maad; 1494 Tordesillase leping ookeani jagamine Hispaania ja Portugali vahel; 1513 koostati ,,Requerimiento", loeti ette Mehhiko vallutamisel · Religioosne argument: kristianiseerimine; Cortés: jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad · Tsiviliseerimise argument: rahvaste päästmine, religioosne kohusetunne; inimohver kui barbaarne türannia; tsiviliseerimisprotsess: moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse) 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee.
määrab liitsõna liigi ja annab põhitähenduse). Liitsõna mallid: Tüveline liitmine. Näide: leid|ma leidlaps, täna (määrsõna, liitub otse, sest pole lõppu) + päev tänapäev. Nimetavaline liitmine. Näide: jalg (nimetavas käändes) + ratas jalgratas. Omastavaline liitmine. Näide: jala (omastavas käändes) + matt jalamatt. Lühitüveline liitmine. Näide: inim|ene + ohver inimohver, naine + arst naisarst. Liitsõna ja sõnaühend: Võrdle : pikk poiss (sõnaühend) / pikkpoiss (liitsõna) Liitsõna väljendab üht terviklikku mõtet/mõistet. Sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel. Sageli valitseb sõnaühendis kahe mõiste vahel omastavaline seos. Näide: selle küla, selle mees. Kirjas tehakse vahet kokku- ja lahkukirjutamisega liitsõnadel ja sõnaühenditel
altarile kallati enne sööki sorts veini. Kõik kokkulepped, mis sõlmiti inimeste vahel, sõlmiti spondega ja see sama väljend tähistas hiljem ka lepingut. Choe, mitte vein, vaid muu vedelik. Seda ei kallatud altarile, vaid kalalti spetsiaalsesse avasse või maha. See oli seotud allilmsete jumalatega, juures oli sünge aspeks. Tapaohvrid ehk sphagia, kus loomi ei sööda ära. Neid näiteks põletati ära või tehti midagi muud. Kasutati enne lahingut või pärast surma, suht ektreemohver. Inimohver ei olnud tüüpiline ja vaieldav, kas seda üldse oli. Mõnes Zeusi ohvripaigas oli jutt, et loomadega koos oli ka inimesi, aga see on kaheldav. On olemas ka nö patuoina rituaalohver ehk pharmakos, kus halb aeti linnast välja. Võeti üks süüdimõistetud kurjategija ja nuumati aasta aega teatud toitudega- imes seega kogu halva endasse. Siis ta tiirutati ümber linna ja kihutati minema (ühel korral kirj et tapeti ja põletati)
Viljakusjumalatest on tähtsamad Pachamama (maailma ema) ja Mamacocha (ookeani ema). Päikesejumal maa peal oli keiser, äikesekultuse keskuses Cuzcos oli Cori cancha (cori-kuld; cacha-suurepärane koht) tempel. Päikese püha templi viljakuskultusega olid seotud 12 riiklikku püha, tähtsaim Inti Raymi (Päikese püha), seda tähistati talvisel pööripäeval (21. juuni), oli uus aasta (inkade uus aasta). Mehhikos toodi palju inimohvreid, inkade jaoks oli tähtis töö ja sõduri kätepaar. Inimohver oli harv ja väga erakordne nähtus, mida toodi vapustuste korral, tapeti kariloomi, ohverdati põllusaadusi vms. Peruu joovastav jook Chicha morada vanad naised nätsutasid maisi, sülitasid ühte suurde anumasse, siis kääritati seda, ja saadi violetset värvi jook. Kui inimohverdamine toimus, ohverdati tütarlapsi, need uimastati kokaga. On arvatud, et esimesed narkomaanid olid inkade riigist! (Mehhikos lõhestati rinnakorv ja rebiti süda välja)
Trad maj on piirav ja ratsionaalne. Ühisk Aluseks on muud vaja. Võiksid olla rajatud energia pillamisele, kulutamisele. Kapitalism on tema arvates lahku löödud modensuse eelsestest majanduse jagamise viisidest ja asendanud selle muuga. Modernsuse eelsel ajastul oli ühiskonna toimimise alus teistsugune. Ühiskonnad, mis rajatud kulutamisele ja need, mis varanduse kogumisele. Eesti territooriumil oli selgelt jälgitav esimene. Ohverdusrituaal on tüüpiline näide kulutamisest. Inimohver oli see, mida humanistlik mõtteviis ei suutnud omaks võtta. Sõdade pidamine – kui hõimust sai palju inimesi surma, siis oli edukas sõda. Sai varandust ka, aga oldi uhke ohverdusakti üle. Antropoloogid boliivias, kas on rikkaid mehi. Jah, on mees, kes on ja koguaeg peavad pidu. Aga kes see on, kellel on ilus auto, elab mäel. Aga ta pole rikas, sest ei anna ära. Kuidas kulutad ja raiskad teeb rikkaks. Teenitakse ühiskondlikku eliiti. See eliit korraldab raiskamisaktsiooni
annetusena. Sellisel annetusel ei olnud ostuväärtust, ta pidi üksnes kõrvaldama õigusrikkumise tagajärjed. Killingutes v kariloomades makstavast trahvirahast läks kaks kolmandikku kannatanu sugukonnale ja üks kolmandik kuningale. Raha maeti maha ja toodi vajaduse korral ohvriks. Trahvi võisid maksta sugulased v kolmandad isikud. Heastamine oli ka inimohvri abil võimalik. Germaanlased surmavad inimesi õigusrikkumise heastamiseks mõeldud riitusel. Inimohver, mitte surmanuhtlus.Seda tehti mitte ainult kurjategijatega, vaid ka kuningatega, kui rahvas oli hätta sattunud.Puu otsa poomisel oli eriline kultuslik ja heastav tähendus.(kaks koera koos inimestega poodi). Ohvri tagasilükkamine ja vastuvõtmine:kui kõis katkes v puuoks murdus, pidi ohvri minema laskma. 5.Isikuõigus Arhailise õiguse jaoks esines isik ainult mingi inimühenduse liikmena.Igaüks elas isalt päritud õiguse järgi jne. Õigus oli esiisade, mitte maa õigus
oli väärtus parandava annetusena. Sellisel annetusel ei olnud ostuväärtust, ta pidi üksnes kõrvaldama õigusrikkumise tagajärjed. Killingutes v kariloomades makstavast trahvirahast läks kaks kolmandikku kannatanu sugukonnale ja üks kolmandik kuningale. Raha maeti maha ja toodi vajaduse korral ohvriks. Trahvi võisid maksta sugulased v kolmandad isikud. Heastamine oli ka inimohvri abil võimalik. Germaanlased surmavad inimesi õigusrikkumise heastamiseks mõeldud riitusel. Inimohver, mitte surmanuhtlus.Seda tehti mitte ainult kurjategijatega, vaid ka kuningatega, kui rahvas oli hätta sattunud.Puu otsa poomisel oli eriline kultuslik ja heastav tähendus.(kaks koera koos inimestega poodi). Ohvri tagasilükkamine ja vastuvõtmine:kui kõis katkes v puuoks murdus, pidi ohvri minema laskma. 5.Isikuõigus Arhailise õiguse jaoks esines isik ainult mingi inimühenduse liikmena.Igaüks elas isalt päritud õiguse järgi jne. Õigus oli esiisade, mitte maa õigus
3100-3000 saj Narmer võib dateerida. Alates 4 at lõpuks on normaalne olukord kui kaks maad on ühendatud. Maat ei toimi. Vara dünastiline periood, kaks esimest dünastiat kuni 28 saj eKr. Ajajärk mil püramiide veel ei ehitatud.Oli tsentraliseeritud, kuningad olid absoluutsed valitsejad, hieroglüüfkiri kujunes, maa alused hauad olid madalad platvormid mastaba., mitmetest ruumidest koosnevad, trepp viis alla. Annab tunnistust nende kuningate vägevusest pandi elusalt kaaskondlasi kaasa. Inimohver valitsejale kaasa. Vana-riik hakkab 3 dünastiast 27 saj -kestab 2200 eKr. Püramiidi ehituse aeg. Esimene suur püramiidi rajaja oli kuningas Dšoser(27 saj ) võimusümbolina, suure astmikpüramiid, sellega koos muutis hauakambrite traditsiooni ja kohta, tõi selle hauakambrist Abylosest , Memphise juurde. (läänekaldale.)Mitmed erinevad matusepaigad kõrvuti ,konkreetsem koht Sakkara.Hiiglaslik astmikpüramiid, inspiratsioon Mesost
langetamisest, rahvatarkus segunes seal müstikaga. Laeva ehitamisel asetati masti kanna alla väärismetallist münt - see ohver pidi hoidma laeva õnnetuse eest; võimaluse korral sobitati laeva tükike puud, mille küljes oli rippunud poodu (uskumuse kohaselt ei upu see, kellele saatus on määranud poomissurma). Eesti randlased panid täävi sisse viljateri, et laev paremini vett lõikaks. Meresõidu koidikul ja hiljemgi toodi aluse vettelaskmisel jumala(te)le inimohver ja laeva pardaid niisutati inimverega. Selle kauge aja kaja on laeva nimepanekul ('laevanimi) vastu laeva parrast purustatav šampanjapudel. Nimi ei tohtinud olla väljakutse merele või kirikule, seepärast ristiti laevad kristlikes maades meelsasti pühakute nimedega, ka vöörikujudeks olid enamasti pühad mehed ja naised (Julge erand oli klipper „Cutty Sark“, mis sai nime šoti legendidest tuntud noorelt ja võluvalt nõiatüdrukult Nennie Cutty Sarkilt 'lühike särk').
Võib rääkida neljast suurest etnilisest grupist: Foiniiklased oma Kartaago, siis kreeklased, ja siis on ka itaalia põliselanikud, kes on itaalikud (indo-euroopa keeli räägivad, sh latiinid) ja etruskid. Foiniiklased Kartaago (Carthago, Karchadon, Qrt Hdst) on lad.k nim selle linna kohta, tõlkes uus linn. Seal elavat rahvast nimetati foiniiklasteks või punices ehk puunlased. Linn rajati 8. saj paiku. Seal austati foiniikia jumalaid (Istar, Baal) ja riituste hulka kuulus ka inimohver. ' Allikate suhtes- oli foiniikia keelne kirjavara, aga seda pole säilinud, va raidkirjad. On olemas vaid hilisemad tõlked kreeka ja ladina keeles. Mõlemad olid kartaagolaste vaenlased ja mõlemad käsitlesid teda vaenulikus vaatepunktist. Kartaago oli linnriik, aga hegemoniaalne. Suht varakult kujunes neil impeerium või sõltuvad linnriigid ulatuslikul alal. Nad võisid olla Kartaago hegemooniat tunnistavad liitlased. Aga Aafrika hõimud allusid ka neile sisemaal.
võimalus end rituaalselt väljendada toimub läbi kellegi teise surmaagoonia (tegelikult nende enese). Selle asemel, et lubada endale jõudu, mis tekitab ise elu! Valguse rajal kõndijad on tõega külmad ja surnud! Pole ime, et need ,,müstilise tarkuse" itsitavad vinninäod peavad kaitsvas ringis seisma ja ,,kurjad" jõud üksteise järel rivistama, vältimaks mitte rünnaku ohvriks langemist, sest üks hea orgasm nähtavasti tapaks nad! Satanistlikes rituaalides kasutatav inimohver ei vihja sellele, nagu oleks tegu jumalate meelehea valmistamisega. Ohver on hävitatud sümboolselt, nõiduse või needuse kaudu, mis pöördudes viib füüsilise, vaimse või emotsionaalse hävinguni, olemata maagile atribuudi tähendusega. Ainsad põhjused, miks satanist ohverdaks inimest, oleksid maagi viha vabastamise needuse panemiseks ja tähtsam neist kõrvaldada täiesti talumatu ja surma vääriv indiviid. Mitte mingil tingimusel ei ohverdaks satanist last või looma
annaabi.ee 
