Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muuseumirikindlus, monumentadrioru, seikluspark, arhitektuur, raekoda, tõrvaärdla, raekoja, plats, tuulik, tammsaare, ausammas, ooper, vaatamisväärsusedultuuripärandigaindlused, puitarhitektuur, taagepera, baeri, toompea, patarei, oleviste, alatskivi, mõisahoone, bastionikäigud, trepp, teletorn, palmse, raeapteek, aleksand, sagadiRiiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim),
Birgitta festival. Varemete kõrval moodsas hoones tegutsevasse kloostrisse võib ka öömajale jääda. Einet ja merevaadet saab nautida rannaäärsetes pubides ja restoranides. Sisemaa poole jääb Eesti kõrgeima vaateplatvormiga Tallinna teletorn. Soojemal ajal on mõnus ühendada torni külastus päris torni külje all asuva Tallinna botaanikaaia külastusega. Kogu Pirita kant on kena koht, et jalutada või sporti teha: selleks sobib hästi rand, promenaad, seikluspark, ametlik terviserada, aga ka muud metsa all looklevad rajakesed. Vaid 15 minuti kaugusel kesklinnast leiad hoopis teistsuguse maailma, kontrastide poolsaare - Viimsi. Siin on koht, kust kuiva jalaga enam edasi ei saa. Siin on väikesed romantilised saared, kuhu paistavad pealinna säravad tuled. Siin on vanad rannakülad ja kaluritalud vaatamas merele kõrvuti 21. sajandi moodsate kodudega. Siin on eriline võlupaik, kus päike tõuseb merest ja loojub merre. 3.1 TEGEVUSED VIIMSIS
J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. Keskajal ehitati
Pätsi suveresidents aga see hävis II MS-s. Toila on sajandite vanune suvituskoht. 3. Kurtna järvistu Eesti järvederikkaim ala, 40 järve, tähistatud matkarajad. 4. Kuremäe nunnaklooster vanim tegutsev nunnaklooster Eestis. Peakirik + 2 väikest kirikut. Tervendava toimega allikavee juurde ehitatud kümblusmaja. 5. Maidla mõis Eesti üks kauneimaid mõisakoole Maidla põhikool, täielikult renoveeritud . Järva maakond 1. Vargamäe Vetepere külas Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" tegevuspaigad, kirjaniku muuseum, suveetendused Tammsaare ainetel. 2. Albu mõis 18 saj, kaunis mõisakool, kunstiüritused. Albu vallamaja ees on Tammsaare monument mis püstitati juba tema eluajal. 3. Imavere piimandusmuuseum, hea puhkepaik Tln-Trt maanteel. 4. Kilplaste teemapark Müüsleri mõisapargis Kreutzwaldi kilplkaste lugude ainetel. Mänguväljakud, terviserada, käsitöötoad. 5
suurejoonelisus moodustas piduliku ansambli. (Panoraamvaade Virginiale) 4) Ümarkaare ja kupli kasutamine. 5) Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltuvalt kreeka ja rooma eeskujudest. a) Hammaslõige b) Munavööt c) meander Ornamendi elemendina armastatakse rippuva vaniku ja nn. trofeekimbu (lipud, mõõgad, kiivrid) motiive (paremal Ääsmäe mõisa varaklassitsistlik interjöör). Roosna-Alliku mõisa interjöör, 1786. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal. Jacques Germain Soufflot. Pariisi Pantheon. (varaklassitsism) Jacques Ange Gabriel. Väike-Trianon, loss Versailles pargis (varaklassitsism). Barthelemy Vignon. Madeleine`i kirik Pariisis (ampiirstiil). Etoile, Tähe võidukaar Pariisis. Jean Francois Chalgrin. Tähe võidukaar Pariisis. C. Percier ja P.A. Fontaine. Carrousel´i võidukaar Pariisis. Jean Baptiste Lepere. Vendome´i sammas Pariisis.
kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Viljandi raekoda - Raekoja hoone on üks neljast vanemast säilinud kivimajast linnas, mis ehitatud 1768-1774. Algselt kuulus maja J. N. Ottole. Hoone oli ehitatud kelpkatusega ja stiililiselt kuulus ta lõppevasse barokiajastusse. Kellatorn ehitati majale 1838 aastal, selleks ajaks oli hoone juba linna omanduses. Vanast majast säilisid vaid esimese korruse müürid. Täna asub hoones Viljandi Linnavalitsus. Viljandi rippsild - kingiti 1931.a. linnale Tarvastu mõisnik Karl von Mensenkampffi
ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks. Vaatamisväärsused Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Raekoja plats Raekoja platsi on sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning kogunemiskohana. Raekoja ees asuvat platsi kasutati kauplemiseks juba enne raekoja ehitamist. Platsil viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi. Raekoja platsil korraldatakse vabaõhukontserte, käsitöö- ning keskaja teemalisi laatasid. Talvel köidab rahva tähelepanu kuuks või poolteiseks toodud jõulupuu ja jõululaat.
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda...............................................................
sihtgrupile nii Eestist kui ka väljastpoolt.Jääaja keskuse ekspositsiooni eesmärgiks on anda külastajale elamuslikult ja kogemuslikult ülevaade: · jääaegade tekkepõhjustest ja mõjust Maa, Eesti ja Vooremaa pinnamoele ja elustikule laiema geokronoloogilise skaala ja Universumi evolutsiooni taustal · Eesti looduse ja inimasustuse arenguloost pärast viimast jääaega · kliimamuutuste põhjustest ja nende uurimisest Tartu Raekoja plats Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega. 5 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument KUS ASUB? Fr. R. Kreutzwaldi (1803-1882) kuju loodi 1952. aastal. Mälestussamba autoriteks olid skulptorid Johannes Hirv ja Martin Saks ning arhitektid Heiki Karro, Ants Mellik ja Mart Port. Gustav II Adolfi ausammas KUS ASUB?
Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. See on ka maastikukaitseala, kus kasvab peamiselt tüüpiline salumets. Kõrvuti kasvavad siin lepp, jalakas, künnapuu, pärn, vaher jt, leida võib saart ja saarvahtrat. Alusmetsas on kõige rohkem toomingaid ja sarapuid. Maapinda katavad naat, metspipar, kopsurohi jt rohttaimed. Haljastuse rajamisega alustati 1901. aastal kui rajati Trepimägi ja Lastepark (autor W. Engelhardt). Laidoneri plats rajati 1933. aastal endise Suurturu väljakule. Mõisapark on kõige liigirikkam park 2 (1998. aastal oli seal 31 eri liiki puid ja põõsaid), mis on rajatud eelmise sajandi viimasel veerandil. 1920-ndatel olid seal olemas tiik ja terrassid. Viljandis on hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel, kui linnapeaks oli August Maramaa. Puiesteede peamised puuliigid on harilikud tammed, pärnad, kased,
Bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna
kujul umbes a.1330, kuid ehitati ümber XVXVI saj., nagu ka toomkirik ja Niguliste kirik. Pühavaimu kiriku koor ehitati XIII sajandi lõpul; kahelööviline pikihoone pärineb XIV sajandi esimesest poolest. Hoogsale ehitustegevusele kirikuarhitektuuri alal annab ränga hoobi Jüriöö ülestõus a. 1343- 1345. Selle tagajärjel tuleb kirikute ehitamisel seisak, mis kestab ligi pool sajandit. Ehitustegevus elavneb uuesti umbes a. 1400. XVI sajandi esimesel poolel elab eesti arhitektuur läbi suure õitsenguaja. Tallinnas ja Põhja-Eestis kujuneb välja omapärase ilmega ehitusviis ja me võime rääkida Tallinna koolkonnast. XV sajandi alguses ehitati toomkiriku basilikaalne pikihoone. Torn pärineb a.1779. XV sajandi esimesel poolel valmis Niguliste kiriku (LISA 10) pikihoone ja torn, mille barokkvormides kiiver ehitati a. 1695. Aastast 1425 pärineb kodakiriku süsteemis ehitatud Oleviste kiriku koor, mille võlve toetavad saledad kaheksatahulised piilarid
Sellega käib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamiseks, kolossaalsus ja raskepärasus. Barokk on väga maaliline, puuduvad kindlad piirjooned, üksteisse põimuvad ja kuhjuvad kokku erinevad vormid, mis sulavad ühte ja muutuvad rahutuks, voogavaks tervikuks. Antud tunnused kehtivad eelkõige maalikunsti kohta, kuid ka skulptuuris ja arhitektuuris on oluline maaliline ja rahutu käsitlusviis. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma ning esmalt avaldus uus stiil kirikuehituses. Arhitektuuri tekkisid kahekorrulised fassaadid, mida kroonivad kolmunrksed viilud. Fassaadi kaunistavad poolsambad ja pilastrid, seinaorvades seisavad staatuad. Muutusi oli ka hoonete põhiplaanides. Tekkisid ehitised, mille põhiplaani moodustasid üksteise sisse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Eriti armastati voluute, need
Gardid abikaasaga. Raeapteegi reljeefid- religioosse sisuga. Tallinnas Niguliste kirikus puupingistik reljeefidega, hävis II ms, osaliselt restaureeritud. Puureljeefidega kaunistatud kantsel ja osa pinke Pühavaimu kirikus. Puukantsel Lõuna-Eestis Rannu kirikus, säilinud, pole nii uhke. Tuulelipud Tallinnast, tuntuim Vana Toomas (Tallinna sümbol), vasest, 2m kõrge. Ka elumajadel väiksemaid tuulelippe. Tallinna raekoja torn tehtud 17. saj (väiksem sihvakam torn, raekoda ise gooti stiilis). 17. saj. alguses vihmaveetorus veesülititega, kujutavad draakoni päid. D. Pöppel. Omapärane nähtus kampaniinid, eraldi kellatornid, tulevad Hispaaniast 16.saj. Säilinud ainult Saaremaa Kihelkonna kirikus, päris 1640ndatest. Kihelkonna kirikus säilinud ka väiksem tiibaltar. Baltikumi vanim puitehitis Rannu puukirik, hülgerasvaga immutatud palkidest, 1644. 6. Barokk-kunst Eestis (1630/1650-1775) Võime jagada kaheks, 17
maavärinate uurimisega. Tuntumad isikud observatooriumi ajaloos on olnud Konstantin Pokrovski (Mauruse kooli kosmograafiaõpetaja Anton Hansen Tammsaare teoses „Tõde ja õigus“), Johann Heinrich Mädler (tegeles Kuu uurimisega), Taavet Rootsmäe (esimene juhataja emakeelse Tartu Ülikooli ajal) ja Ernst 45 Pööratava torni skeem. Allikas: Tartu Tähetorni Kalender Julius Öpik (määras esimesena maailmas
ehitis Vanasti: kaupmeeste gildi maja, kasutati jumalateenistusteks ja teatrietenduseks mingil ajajärgul, filmidemo, Täna: eesti ajaloo muuseum Pühavaimu kirik- Church of the Holy Ghost Gooti stiil, eesti vanim tornikell,vanim seieritega ajanäitaja välisseinal, esimeset eestikeelsed jutlused Täna: kirik Niguliste kirik St. Nichola's Church 13saj. seal on maal surmatants Täna: muuseum Raekoda Tallinn Town Hall gooti/barokk? ainuke säilinud keskaegne raekoda EUs Vanasti:Raad tegutses seal, all laoruumid, piinakambrid Täna:muuseum Raeapteek- Town Hall Pharmacy euroopa vanimaid, müüdi vanasti ka maiustusi,veinipaberit,niite, jne Täna:Apteek Pikk jalg Vanasti: sillutisega tänav kus liigeldi ratsa,kaarikute ja vankritega. Pikajala väravatorn- sõdurite majutuspaik, ateljeed Aleksander Nevski katedreaal 1894-1900 (venekirik toompeal) pühendatud Aleksander Nevski le. Toomkirik e Püha Neitsi Maarja Peakirik
ooperi autor on Tauno Pylkänen. Tegemist on tõenäoliselt rändmotiiviga, mis oli keskaja Euroopas üsna populaarne. · Esimesed tuleristsed sai Viljandi orduloss 1482. aastal, mil Vene väed Ivan III juhtimisel koos Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühendväega suutis piiramise järel vallutada küll linna, kuid linnust alistada ei õnnestunud. Sõjategevuse tagajärjel süttisid hooned, nende seas ka Viljandi raekoda koos raearhiiviga. Venelased lahkusid, kui olid kätte saanud lunamaksu, ning viisid endaga kaasa kaheksa kirikukella. · Liivi sõja (1542-1583) ja sellele järgnenud Poola-Rootsi sõdade käigus elas loss üle mitu pommitamist ja piiramist. · 1600. aastal vallutasid linna rootslased. 1602. aastal tulid linna piirama aga Poola väed ülemjuhataja Jan Zamoyski juhtimisel. Linna kaitses 500-meheline rootslaste
annaabi.ee 
