Informatsiooniline enesemääramine Isikuandmeteks peetakse kõiki füüsilise isiku kohta käivaid andmeid, sealhulgas iseenesestmõistetavalt ka isiku nime kui üht peamist isikut identifitseerivat tunnust. Informatsioonilise enesemääramisõiguse kohaselt on igal inimesel õigus otsustada, millisel määral ja milliseid andmeid töödeldakse. Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus, mis hõlmab ka informatsioonilist enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §19 hõlmab ka üldist isiksusõigust ehk enesekujutamise õigust, mis tähendab seda, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. Heaks näiteks võin tuua siinkohal S.
protsessi vaadelda kui teatud psühholoogilise tüüpi kuuluva ning reaalses sootsiumis (reaalses ühiskonnas) vastavas kohas asetseva isiksuse sotsioonset adaptatsiooni. Väga tähtsaks teooriaks, mis aitas kaasa sotsioonika tekkele, oli Poola psühhiaatri Antoni Kpiski informatsioonilise metabolismi teooria. Selle teooria olemus seisneb selles, et inimese vastastikutoimimise protsess ümbritseva maailmaga kannab informatsioonilist iseloomu ja kujutab endast vastastikust informatsioonivahetust. Analoogiliselt sellele, kuidas inimese elu on rajatud aine ja energia füüsilisele vahetusele, ainelisele (või energeetilisele) metabolismile, kõrvuti sellega toimub inimese psüühika funktsioneerimine, mis oma olemuselt on inimese informatsiooniline vahetus ümbritseva keskkonnaga. Seoses sellega isiksusetüüp pole midagi muud kui inimese
sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teated ja tahteavaldused loetakse kehtivaks kättesaamisega. 7.2 Teade loetakse kätteantuks, kui: 1) teade on üleantud allkirja vastu; 2) teade on toimetatud saaja Lepingu täitmisega kõige enam seotud asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. 7.3 Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni, telefaksi jms kaudu. 8. Lepingu muutmine 8.1 Käesolevat Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast mõlemapoolset allakirjutamist või Poolte kokkulepitud tähtajal. 9. Varasemad lepingud ja kokkulepped 9.1 Leping ei tühista pooltevahelisi käesoleva lepinguga seotuid varasemaid suulisi või kirjalikke kokkuleppeid, vastuolu korral kohaldatakse käesolevas Lepingus
pikaajaline mälu. Informatsioonivoolu töödeldakse ja säilitatakse mälus. Uljas ja Rumberg on mälu defineerinud kui ,,organismi võimet omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälule toetuvad inimese kogemused, ilma mäluta oleks võimatu korrata oma saavutusi ja vältida ebaõnnestumisi. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada." 5 Seetõttu on mälu õppimise seisukohast väga oluline. Krull vaadeldes taju- ja mäluprotsesside kognitiiv-informatsioonilist mudelit rõhutab, et ,,skeemidel kujutatud mälustruktuurid ja kirjeldatavad informatsiooni töötlemise etapid või protsessid on muidugi hüpoteetilised ja nende ajus paiknemise aeg ega koht pole täpselt 4 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 242. 5 Uljas, Jüri. Rumberg, Thea. Psühholoogia. Tallinn, Koolibri, 2002. Lk 95. 5 määratletavad
nõusolekuta. 7. Informatsiooniline enesemääramisõigus. (+ vastavad kohtulahendid) Õigus otsustada enda kohta käiva informatsiooni üle: infoga tutvumine. info parandamine. nõusoleku andmine ja tagasivõtmine. õigus olla teavitatud. Informatsiooniline enesemääramine kui õiguslik kontseptsioon tekkis 1960- ndate aastate lõpus 1970-ndate alguses. Kuni selle ajani võis informatsioonilist enesemääramist edukalt käsitleda kui eraelu puutumatuse üht osa. Tänapäevast informatsioonilise enesemääramisõiguse kontseptsiooni on kõige enam mõjutanud neli 12 seisukohta: esiteks kontrolli isikuandmete üle, mis väljendub andmesubjektilt nõusoleku küsimises. Teiseks ja kolmandaks mittesekkumise ja sekkumise piiramise vajaduse põhimõtted. Tänapäeval
küsimuses. Teiseks ja kolmandaks, mittesekkumise ja sekkumise piiraminse vajaduse põhimõtted. Tänapäeval oleks lapsik eeldada, et inimene tahab või suudab ka tegelikult kontrollida, kes, mida ja millal tema isikuandmetega teeb. Seepärast tuleks andmetöötlust, mia tähendab sekkumist eraellu, üldse piirata. Neljas aspekt on seotud intiimsusega. Selle väljendamiseks on tavaliste ja delikaatsete isikuandmete eristamine. Informatsioonilist enesemääramisõigust on raske defineerida ja ilmselt ei oleks sellel ka erilist praktilist väärtust. Palju olulisem on püüda kaardistada valdkonnad ja küsimused, mida informatsiooniline enesemääramisõigus hõlmab, st püüda anda ülevaade informatsioonilise enesemääramisõiguse sisust. Jrägmisena vaadelgemgi, kuidas EIK ja Riigikohus EIÕIK-ile põhiseadusele tuginedes informatsioonilist enesemääramisõigust on sisustanud.
project can be organized and developed. Typically, a framework may include support programs, code libraries and a scripting language amongst other software to help develop and glue together the different components of your project. struktuur, mille alusel arendatakse ja organiseeritakse tarkvaraprojekte 26. Infosüsteemi koostisosad ja nende iseloomustus infotehnoloogia pakkudes organisatsioonile elektroonilist ja informatsioonilist infrastruktuuri infotöötajad kasutades IT-d, täidavad oma tööülesandeid organisatsioonis süsteemiarendus ja kättetoimetamine viies kokku infotehnoloogia ja selle kasutajad IS funktsioneerimise juhtimine vastutades IT rakendamise eest, et parandada inimeste ja organisatsiooni tegutsemist Mõisted kordamiseks 6
30 vormis, v.a. juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi ja edastatud Lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Lepingupoolt. 8.2 Teade loetakse kätteantuks, kui teade on üle antud allkirja vastu. 8.3 Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni kaudu. 9. Vääramatu jõud 9.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist Pooled Lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). 9.2 Pool, kelle tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu
Lugemiseks mõeldud teksti ettekandmine ei ole otstarbekas, sest see on kuulamiseks liiga inforohke (keerukad laused, abstraktsed mõttekäigud jms). Küll on tavaks ette lugeda ilukirjanduslikke tekste, aga võrreldes näiteks argumenteerivate tekstidega, pole need nii inforohked. Inforikkuse kõrval iseloomustab teksti ka infoliiasus ehk redundants. Inforikas tekst sisaldab ainult olulist. Redundants on selline teave, millel otsest informatsioonilist väärtust ei ole ja mis seetõttu võib välja jääda. Liiasus on näited, analoogiad, vahepalad, mõttekordused. Redundants on tegelikult vältimatu osa tekstist. Liiga tihe, kordusteta tekst muutub raskesti jälgitavaks. Paras infoliiasus teates toimib sõnumi vastuvõttu soodustavalt ja suhtlust hõlbustavalt. Harilikus kõnes ulatub infoliiasus 50%ni, telefonivestlustes koguni 65%ni. 18
(informatsioonilise) geeni ja konkreetse (materiaalse) geeni. Näiteks nn hierarhilised selektsionistid, kes väidavad, et looduslikule valikule alluvad kõik elu organisatsioonitasemed (geenid, rakud, indiviidid, liigid, populatsioonid jne) hierarhilises järjekorras (Wilson & Sober 1994) peavad nähtavasti silmas materiaalset geeni. Nn geeniselektsionistid ehk geenivaliku pooldajad aga, kes väidavad, et looduslikule valikule alluvad üksnes geenid (Dawkins jt 1982), peavad seevastu silmas informatsioonilist geeni. Viimane avaldab mõju eluslooduse kõigile hierarhilistele tasemetele, kuid ise hierarhiatasemete hulka ei kuulu. Veelgi õigem on seda geeni, millest räägivad geenivaliku teooria pooldajad, nimetada strateegiliseks geeniks. See on midagi informatsioonilise ja materiaalse geeni vahepealset, sest informatsioonilise geeni püsimajäämine ja edasikandumine põlvkondade ahelas sõltub sellest, kui edukalt suudab ta paljuneda, st kui palju materiaalseid geene (oma info
arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud. Kolmandaks elukuuks kujuneb välja selgesti eritatav dihhotoomia ebameeldivus ja lõbu. Järgmise kolme kuu vältel diferentseerub tundeelu veelgi: eristuvad viha, põlgus/vastikus, hirm. Umbes aastasel lapsel kujunevad väja armastus/kiindumus ning tiivustatus/ülevus. Emotsioonide teooriad Tuntumateks teooriateks võib lugeda Jamesi-Lange teooriat, Cannoni-Bardi teooriat, Pavel Simonovi informatsioonilist teooriat ja kognitiivseid emotsiooniteooriaid. Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste tekkimise kiiruse, jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: · Meeleolu (isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele) · Ärevus(emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunn)
Viimane on seotud ideega, et tunnuse seisundid on kujunenud ajalooliselt, s.t. ühe tunnuse (= tunnuse seisundi, kaasa arvatud selle puudumine) muutumisel ehk transformeerumisel teiseks. 4.2. Mingi taime-, looma- või seenetaksoni kirjeldus (näit. uue taksoni kirjeldamisel, või mingis käsiraamatus) on selle tunnuste ja tunnuste sei- sundite jutustav loetelu. Jutustuses lisandub küll täiendavat informatsi- ooni (näit. tunnuse seisundi täpsustav, kommenteeritud kirjeldus), kuid ka informatsioonilist müra. Sageli väljendatakse sama tunnuseseisundi esine- mist eri taksonite juures pisut erinevas sõnastuses (näit.: õis on verev / veripunane; leht on karvane / karvkattega, jne.). Sageli "ununeb" mõni antud taksoni jaoks autori poolt vähemoluliseks peetud tunnus hoopiski märkimata; tunnuste järjestus kirjeldustes on sageli ebajärjekindel. Seda kõike aitab vältida tunnuste kodeerimine ja arvutiprogrammide (näit. DELTA - seda õpime praktikumis) kasutamine
arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud. Kolmandaks elukuuks kujuneb välja selgesti eritatav dihhotoomia – ebameeldivus ja lõbu. Järgmise kolme kuu vältel diferentseerub tundeelu veelgi: eristuvad viha, põlgus/vastikus, hirm. Umbes aastasel lapsel kujunevad väja armastus/kiindumus ning tiivustatus/ülevus. Emotsioonide teooriad Tuntumateks teooriateks võib lugeda Jamesi-Lange teooriat, Cannoni-Bardi teooriat, Pavel Simonovi informatsioonilist teooriat ja kognitiivseid emotsiooniteooriaid. 37 Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste tekkimise kiiruse, jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: Meeleolu (isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele) Ärevus(emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunn)
Andmekaitse arenes välja privaatsusõigusest. Andmekaitse tänapäevases mõttes tekkis siis, kui eelmise sajandi 70-ndatel muutus isikuandmete automatiseeritud töötlemine nii laialdaseks, et seadusandliku baasi loomist ei olnud võimalik enam edasi lükata. 1983 sätestas Saksamaa Föderaalne Konstitutsiooni kohus reegli, mille kohaselt on igal isikul vastavalt Saksa põhiseadusele õigus otsustada enda isikuandmete avaldamise üle. Lahendi kohaselt saab informatsioonilist enesemääratlusõigust piirata üksnes juhul, kui seda nõuab avalik huvi. Andmekaitse raamnormid Euroopas Kodifitseeritud Euroopa andmekaitse lähtepunkt on inimõiguse konventsiooni artikkel 8, mis sätestab isiku õiguse eraelu puutumatusele. Nii EL kui EN normatiivaktides on andmekatise saanud põhjalikku tähelepanu ning andmekaitsealased aktid on tulenevalt valdkonna kiirest arengust pidevas muutumises ja täienemises. OECD juhend eraelu kaitsest ja piiriülesest isikuandmete kaitsest 23
konstruktsioon. Samamoodi võiks öelda, et eestlase jaoks ei ole olulised soolised erinevused. Tähenduse polüseemia kommunikatsioonis ja selle vältimine Süntagma sisemine kontekst (Läksin teed jooma. Mis sa teed? Kõnnin mööda teed) Kommunikatiivne situatsioon muudab teate tähendust (punane lipp stardirajal või demonstratsioonil) muudab teate funktsiooni (Jakobsoni funktsioonid) muudab teate informatsioonilist sisu (kolp sääreluudega mingil purgil ja elektrikilbil) Teade ise võib viidata sellele, mis koodi tuleb kasutada ("Sümbol Peirce´i mõttes...") ESTEETILINE TEADE Kunstiteost tõlgendatakse erinevalt tänu sellele, et kood ei ole üheselt mõistetav. Autorefleksiivsus, ootused: ainult kontekstuaalsetes seostes omandavad tähistajad tähenduse. Kui ma muudan midagi kontekstis, muutub ka kõik ülejäänu. (Kunstiteos on kunstiteos ainult tänu paigutusele konteksti)
struktuuris loob subjektiivse kindlustunde, mis ongi turvalise olemise oluline eeltingimus. Sotsiaalse kommunikatsiooni kõige üldisem funktsioon (ühiskonna süsteemse olemise aspektist) on ühiskonna kui süsteemi kohandamine muutuvatele keskkonnatingimustele. Järelikult on sotsiaalne kommuniktasioon üks ühiskonna olemuslikest infrastruktuuridest. Kitsamas mõttes toimib sotsiaalne kommunikatsioon struktuurina, mis vahendab vastavat informatsioonilist signaali (mõju) subjektilt subjektile või ruumilt subjektile ja vastupidi. Rääkides kommunikatsioonist sotsiaalses, s.o. kvalitatiivsel alusel toimivas süsteemis, peame ühtlasi eeldama, et siina ennast teostavaid subjekte kommunikeeriv märgisüsteem on samuti ennekõike ja peamiselt kvalitatiivne, mõtteliselt vaimne, mitte asjastatult materiaalne. Sotsiaalse ruumi omadused ja kvaliteedid avaldavad ennast sümbolite keeles, mitte mingite kindlasse materiaalsesse vormi
turvalise olemise oluline eeltingimus. Sotsiaalse kommunikatsiooni kõige üldisem funktsioon (ühiskonna süsteemse olemise aspektist) on ühiskonna kui süsteemi kohandamine muutuvatele keskkonnatingimustele. Järelikult on sotsiaalne kommuniktasioon üks ühiskonna olemuslikest infrastruktuuridest. Kitsamas mõttes toimib sotsiaalne kommunikatsioon struktuurina, mis vahendab vastavat informatsioonilist signaali (mõju) subjektilt subjektile või ruumilt subjektile ja vastupidi. Rääkides kommunikatsioonist sotsiaalses, s.o. kvalitatiivsel alusel toimivas süsteemis, peame ühtlasi eeldama, et siina ennast teostavaid subjekte kommunikeeriv märgisüsteem on samuti ennekõike ja peamiselt kvalitatiivne, mõtteliselt vaimne, mitte asjastatult materiaalne. Sotsiaalse ruumi omadused ja kvaliteedid avaldavad ennast sümbolite keeles, mitte mingite kindlasse
annaabi.ee 
