Kui eestlased ei oleks endas nii kindlad olnud, ja rahvas nii ühtne, oleks Eesti võibolla et siiani Venemaa võimu all. Kõik seisneski selles et Eesti pidi iseseisvuse välja kuulutama, kuid see ei olnud sugugi nii lihtne, kui pealtnäha tunduda võis. Eesti poleks saanud iseseisvaks, kui poleks esitatud iseseisvuse hääletust, mis õnneks esitati ja kus oli ka piisavalt hääli, et Eesti iseseisvaks kuulutada. Pärast Eesti iseseisvaks hääletamist tulid vene sõdurid, et infokanaleid enda valdusesse saada ja iseseisvus kukutada. Eestlastel tuli kaitsta teletorni Venemaa suurte tankide ja sõjaväesalkade eest. Teletorni tuli kaitsta just seepärast, et see oli eestlaste ainuke võimalus sidepidamiseks ja kui see sidejaam oleks katkenud poleks Eesti enam välismaaga ühendust saanud võtta. Õnneks oli Eestlastel oma plaan olemas, kuidas teletorni edukalt kaitsta ja see toimis suurepäraselt. Suur tähtsus seisnes tegelikult ka selles, et kas Venemaa
Tallinn 2011 xxxx 1. Ajurünnaku tulemused Ajurünnakul genereeritud ideede täielik loetelu koos esimeste hääletamistulemustega. sarn Summ Jr.nr Ideed . Andres Silvia a 1. Info jääb toppama 2 7 9 2. kõik ei tea milliseid infokanaleid enamus kasutasid 13 16 29 3. Intraneti kasutamine ei ole kõigil selge 1 17 18 4. Ei ole ühtset süsteemi 20 20 40 5. Pole kokkulepitud mängureeglid 14 12 26 6. On lihtsalt rumalad 1 7. Kardetakse ennast lolliks teha ja ei saadeta infot kõigile 1 8
M.Gandhi- Kõige tähtsam rahvajuht, keda hakati kutsuma Mahatma'ks (suurhing). Pooldas iseseisvuse saavutamist vägivallatul teel ja algatas 1930.aastal allumatusekampaania, mis algas nn soolaretkega mere äärde, see oli protest inglaste soolomonopoli vastu, mis keelas indialastel ise mereveest soola valmistada. BBC- 1923.aastal loodi Inglismaal raadiokompanii BBS. Neli aastat hiljem muudeti see sõltumatuks, millest kujunes maailma üks kõige usaldusväärsemaid infokanaleid. Sun Yatsen- Hiina rahvuslikkodanlike jõudude liider. Asus ühendama Hiina riiki. Tema erakonda nimetati Guomindangiks. 1921.a lasi end kuulutada Hiina presidendiks. Mao Zedong- 1935.aastal tuli LoodeHiinas võimule. O.Spengler- 1918.a ilmus tema raamat "Õhtumaa allakäik", milles väideti, et lääne kultuur on jõudnud oma viimasesse, mandumisfaasi ja et varsti pühitakse lääs minema nagu see on juhtunud kõigi varasemategi tsivilisatsioonidega. C
õpetajatel on alati võimalus seda tõestada õpperuumis. Kuid heitlikus ühiskonnas püüab oma vähe isiklikku potentsiaali ja kehvade sotsiaalsete oskustega õpetaja oma üle jõu käivas ametis ellu jääda. Kui aasasadu valitses klassis õpetaja teadmistest, oskustest ja kogemustest lähtuv võim, siis tänapäeval on olukord teine. Muutuste olulisemaks põhjustena võib nimetada seda, et teadmiste monopol ei saa olla üksikisiku käes, kuna on tekkinud palju infokanaleid, teadmised vananevad kiiresti ning algaja ja vanast õpitust kinnihoidev õpetaja teeb temast halvimal juhul kogemuste ja oskuste tasandil samasuguse võhiku nagu tema õpilasteski. Ühe võimu näitamiseks on õpetaja töös peamiseks hindamiseks ja tagasiside andmise funktsioonis. See võimaldab õpilases arendada eneseanalüüsi, kriitilise mõtlemise oskusi ning harjumust. Tundides õpetaja nõuab, et teda kuulataks ainuüksi seetõttu, et ta on õpetaja.
sellele, kuidas inimesed või objektid on selle nähtusega seotud. Näiteks veebi näite varal võiksid kirjeldava uurigu uurimisküsimused olla järgnevad: Kui palju infootsinguid viiakse läbi veebis? Millised on kõige populaarsemad veebikohad? Kui palju inimesi kasutab veebi ja millise sagedusega? Millised on veebi kasutajate demograafilised tunnused? Suur osa info hankimise alaseid uuringuid, peamiselt varasemad uuringud, olid kirjeldavad ja uurisid infokanaleid, infoallikaid, ja infokasutajaid. Ka kasvatusteadustes on kirjeldavad uurimused üsna levinud. Sellised uurimused püüavad kasvatusnähtusi, näiteks käitumist või interaktsiooni teadusliku täpsuse ja tabavusega kirjeldada. Võrdlev uurimus erineb kirjeldavast vaid selle poolest, et lisaks püütakse seal võrrelda eri rühmi. Kirjeldavad ja võrdlevad uurimused teostatakse sageli nn survey- uurimustena (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk.170).
elektrooniline taimer: taimeri iga signaali ajal täidab protsessor instruktsioone. Kõikidel arvutitel on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvuti kiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Paljud arvuti komponendid kinnituvad otse emaplaadile ja informatsiooni protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda infokanaleid, ehk siine. Emaplaat on elektroonikaseadmetes erinevate komponentide ehk jubinate ühendamiseks. Nagu: toiteplokk, mälu, kõvaketas, protsessor, helikaart jne. a. Bios See tähendab inglise keeles (Basic Input Output System). See on emaplaadi püsimälusse salvestatud programm, mida ei saa ära kustutada. Bios vaatabki üle selle operatsioonisüsteemi, et saaks tööle hakata. See kontrollib üle seadmete töökorda ja
Seminar 2: Avalikustamine Eesti kohaliku tasandi planeerimisprotsessis 1. Milliseid seaduses nimetatud suhtlus- ja infokanaleid ning viise kasutatase huvitatud osapooltega suhtlemiseks ja nende informeerimiseks kohalike planeeringutega seoses ? vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; regulaarselt ilmuv linnaosa leht; vastav ajaleht regulaarselt ilmuv maakonnaleht; üleriigilise levikuga päevaleht; kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebileht; tähtkiri;
8. Projektimeeskonda tuleks kaasata inimesed, kes omavad võimalikult palju kogemusi suurte ürituste ja seminaride korraldamises. 9. Projekti korraldamiseks tuleks kõikidel liikmetel planeerida piisavalt aega ja vajadusel tuleks muud tegevused kõrvale jätta, sest seminari korraldamine peaks olema kõigile liikmetele tähtsaim. 10. Projektimeeskonna liikmed peavad oskama tegutseda meeskonnana ning arvestama teiste liikmetega. 11. Seminari reklaamimiseks tuleks kasutada populaarsemaid infokanaleid, sealhulgas sotsiaalmeediakanaleid. 12. Seminari toimumine peab olema hästi planeeritud ja läbi mõeldud. 10 Joonisel 2 on eesmärkide puu, kus on üleval pool on eesmärgid ning all vahendid. Antud puu näitab, kuidas eesmärgid on alt ülesse omavahel seotud. All on eesmärk, milleni tuleks kõigepealt jõuda. Eesmärgi puu keskmeks on number 7 ehk eesmärk valida projektimeeskonda usaldusväärsed ja motiveeritud liikmed. Joonis 2
teenindusprotsessi lihtsustamist, aga ka õigeaegset ja selget infot ameti tegevuse kohta. Maksu- ja tolliameti suhtluse peamised eesmärgid · Klientide informeerimine Riigiametite peamine ülesanne ja kohustus on informeerida avalikkust kõigest, mida kodanik peab teadma, et ta saaks kohustusi riigi ees korrektselt täita. Tuleb kindlaks teha sihtgrupid, kellele info on suunatud, ja analüüsida, milliseid infokanaleid saab teabe edastamiseks kasutada. Maksuhaldur peab sageli jagama väga tehnilist ja keerulist infot (maksuseadused ja nende muudatused, tulude deklareerimine jne), seetõttu on tema peaülesanne leida toimivad teabekanalid. Need peavad tagama arusaadava info takistuseta jõudmise kodanikeni. Näiteks meedias ilmunud erinevad artiklid tulude deklareerimise kohta on tekitanud pigem segadust kui aidanud kaasa klientide informeerimisele
· Maht: ehk mitu asja mahub tähelepanu alla, sõltub selgelt tajutavate objektide hulgast; on seostatud töömälu mahuga · Püsivus: inimene on suuteline võtma infot kestvalt ühest infokanalist · Jaotuvus: inimene on suuteline üheaegselt sooritama kaht või enamat tegevust ja seda just olukordades, kus puudub võimalus kiirelt vahetada kahe eri tegevuse vahel (nt auto juhtimine + samal ajal vestlus kaassõitjaga) · Ümberlülitatavus: infokanaleid rohkem kui üks ja inimene peab ühelt lülituma teisele ja tagasi (nt loengus õppejõu jutt slaid seinal konspekt laual) Kontsentratsioon: väljendab valivuse sügavust, kuivõrd tausta signaalid on teadvusest välja tõrjutud (meestel on uuringute kohaselt kontsentratsiooni võime parem) Tähelepanu lülitub tegurite võrdsuse korral signaalidele, mis on: intensiivsemad; bioloogiliselt tähtsamad (nt võivad
lisaprotokollide sisu ning olukorda, milles lepingud sõlmiti, tehakse dokumentidele tuginedes järeldusi ja antakse hinnanguid. Õpitakse tundma sündmuste kronoloogiat Eestis ning sündmuste seotust rahvusvahelise olukorraga. Analüüsitakse Eesti Vabariigi võimalusi ja valikuid Teise maailmasõja eel ning ajal. Õpitakse tundma ajalooliste isikute elu ja tegevust. Suunatakse õpilasi ise informatsiooni otsima, erinevaid infokanaleid kasutama. Õpitakse tundma Eesti Vabariigi ajaloo põhisisu ning arengu põhijooni. Õpitakse tundma üldisi muudatusi nii maailma kui ka eesti kultuuri arengus. Õpilased koostavad esitlusi individuaalselt või rühmatöö tutvustamiseks IKT vahendeid kasutades. Ajalooalane uurimistöö võib olla elusolevate vanema põlvkonna esindajate või sugulaste elukäigu uurimine, seoste loomine õpitud lähiajaloo, pereloo ja kodukoha ajaloo vahel. Õpikeskkond 1
Teksti võib kasutada mitmel erineval viisil vastavalt lavastaja kunstilisele nägemusele. · dramaturgiline tekst ei vasta enam traditsioonilise dramaturgia tingimustele (terviklik lugu, dialoogi pidavad tegelased jne). Postdramaatilist teatriteksti iseloomustab: · Tihe seos teatripraktikaga · Struktuuri vabadus Postdramaatilise teatri kultuuriline kontekst · Meediaühiskond · Infokanalite ja infohulga plahvatuslik kasv. · Multimediaalsus (palju erinevaid infokanaleid). · Eklektilisus, fragmentaarsus, killustatus info edastamise viisides. · Vastuvõtustrateegiate muutumine: aeglase ja süveneva lugemise taandumine. Teatraalsus (theatricality) näitamise ja vaatamise akti rõhutamine, teatri spetsiifika rõhutamine, teatrina toimimine Tekstuaalsus (textuality) dünaamilise tähistamisprotsessi ja kommunikatsiooniprotsessi esiletõus Performatiivsus (performativity) etenduslikkus, sooritusest teadlik olemine, selle näitamine, enesele
Suitsunurkades, lõunalauas, paljundusaparaadi juures jmt. kohtades edastatav info on tavaliselt projektijuhile oluline peegeldades erinevate osakondade töötajate hoiakuid ja aitab ette näha arenguid organisatsioonis, mis ametlike kanaleid pidi tehakse teatavaks alles märgatavalt hiljem. Projekti kasvades on keeruline hoida kõiki projektist huvitatud osapooli ainult informaalseid kanaleid kasutades informeerituna. Seetõttu asutakse looma ja kasutama formaalseid infokanaleid tüüpilisemad on intraneti kasutamine ja uudiskirjad arengutest projektis. Paljude juhtide ja osade teoreetikute (eelkõige Friedman, 1970) seas levinud arvamus on, et eelkõige peab organisatsioon maksimeerima oma omanike tulu. Seetõttu peab organisatsiooni juhtimisel tegelema vaid projektidega, mis suurendavad kasumit. Vastukaaluks sellistele vaadetele on kaasajal kujunenud normiks rääkida lisaks omanikele
kas ta kavatseb ka tulevikus antud toodet või teenust osta. Vaatamata sellele, et vastused on oletuslikud, on kavatsus tulevikukäitumise tugev indikaator. Tegelik taasostu võimalikkus saab küll tugevalt ülehinnatud, kuid liialdusprotsent on väga püsiv ja see tähendab, et tegelikku tulemust on võimalik päris täpselt prognoosida. Soovitused ja infolevitamine on lojaalsuse hea indikaator. Klientide kaudu leviv info on tihti strateegiliselt üks olulisemaid infokanaleid. Tavaliselt on kliendil mugavam ja ausam vastata küsimusele, kas ta soovitaks antud brändi oma tuttavatele, kui küsimusele, kas ta seda ise uuesti ostaks. Väga suures osas kasutatakse lojaalsuse mõõtmiseks rahulolu uuringuid, millele lisatakse paar lojaalsust mõõtvat küsimust. Kuid selliste uuringute puhul on kaks probleemi. Esimene seisneb selles, et rahulolunäitajad on muutunud paljudes firmades tulemuseks iseeneses, kuid näitajad ei oma mingit tähtsust, kui rahulolu, mida
kontrollinud. Kui kogu eelnev arutelu kokku võtta, võib öelda, et tõestamine on põhjendatud usu tekitamine. Ehk oma usu teistele pealesurumine. Selleks on mitmeid võimalusi: kasutada üldtunnustatud tõdesid ja loogikat (teaduslik tõestus); kasutada oma paremat informeeritust ja demagoogiat; kasutada jõudu, ka sõjalist; 20 kasutada infokanaleid ja reklaami (Ariel on parem kui tavaline pesupulber); kasutada autoriteeti (Newton ja korpusklid) kasutada riigivõimu (fašistlik, kommunistlik ideoloogia) Teaduslikuks tõestamiseks on mitmeid võimalusi: vaatlus (looduslik nähtus); demonstratsioon (kunstlikult tekitatud nähtus); katse (kunstlikult tekitatud nähtus koos mõõtmisega); arvutus (tuginedes katseandmetele ja seadustele); analoogia (nähtuse võrdlemine sarnase, kuid tuntud nähtusega);
8. Laste, noorte ja nende pereliikmete kaasamine ennetustöösse; 9. Objektiivse sõltuvusprobleemide alase informatsiooni edastamine kõikidele elanikkonna gruppidele, sealhulgas põhikooli, gümnaasiumi, kutsekoolide, erikoolide õpilastele ja õpetajatele, üliõpilastele, lasteaia kasvatajatele, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele ning lapsevanematele kasutades selleks erinevaid sihtgruppidele sobivaid infokanaleid; 10. Avaliku arvamuse kujundamine objektiivse informatsiooni (eesti, vene keeles) ulatusliku levitamise teel massimeedia, Interneti ja avalike teabeürituste kaudu; 11. Üleriiklike infokampaaniate läbiviimine teadlikkuse tõstmiseks; 12. Narkoennetustööga seotud spetsialistidele õppematerjalide, käsiraamatute ja juhiste koostamine ning õpetajate, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate,
on praegustel ametnikel vastava seadusepunkti ettenäitamiseta peaaegu võimatu vanemaid veenda. Ühe põhjusena on nimetatud just vähest seaduse kaitset. Ametnikud kasutaksid meelsasti ka juhtnööride ja määruste abi, eriti näiteks võõrapäraste nimede registreerimisel (Mõistlik 2001: 71). Kasutusel olevate nimevariantide rohkust arvestades oleks taoliste loetelude olemasolu igati põhjendatud: ajajärgul, kui uusi nimesid või eri keelte kirjapilte tuleb erinevaid infokanaleid pidi juurde tohutul määral, on ametnikul peaaegu võimatu teada, missugused variandid on küll võõrapärased, aga olemas ja kasutussobilikud. Arvestada tuleb ka, et sündide registreerimisega tegelevad nt valdades väga erineva ettevalmistusega ja nimevaistuga inimesed, kelle kogemus keskustes igapäevatööna nimede registreerijatele alla jääb. Kõigi isikunimeküsimustega peaks tegelema uus isikunimeseadus, mille koostamise nägi ette juba perekonnaseaduse § 140
Kultuuriüksused peavad olema Internetis avaldatava materjali pikaajalise säilitamise heade tavade ja normide levitamisel esirinnas, et tagada informatsiooni ja tänapäeva pärandi säilimine tulevikus. Kõikides valdkondades on Internet praegu peamine informatsiooni levitamise, töötlemise, otsimise ja säilitamise kanal. Kui pikaajalise säilitamise kavasid ei rakendata, on oht, et see tohutu infohulk võib kaduma minna, eriti juhul, kui Internet asendab muid infokanaleid. Võetagu näiteks informatsioon paljude, vaid ülemaailmse arvutivõrgu kaudu kättesaadavate kataloogidega raamatukogude bibliograafilise pärandi kohta. Kui lähtume sellest, et veebisaidi keskmine eluiga on praegu hinnanguliselt 40 päeva, on väljakutseks säilitada allikaid, mis mõne aasta pärast muutuvad küberkultuuri käsitlevate uuringute objektiks. Digitaalinformatsioonist koosneva pärandi säilitamise põhimõtete ja
Süsteem peab jälgima dokumendiliiklust ja väljastama veateateid andmetööt- lusvigade, eriolukordade ja rikete kohta. Nõuded elektrooniliste dokumentide edastamise töö- kindlusele on kõrged. Kui tõrke tõttu pole võimalik dokumenti määratud aja jooksul edastada, tuleb kasutada alternatiivseid infokanaleid. Kasutajale on tähtis jälgida dokumentide edasta- mise staatust. • Volitamine. Süsteem peab võimaldama kasutada elektroonilisi volitusi. Volituste alusel on võimalik anda kasutajaile erinevate dokumentide kasutamise õigust. Volitused annab süsteemi administraator.
annaabi.ee 
