AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja ...
Araablased ja Islamimaad Kõrbete ja pooltkõrbetega kaetud Araabia poolsaar asus varasemate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Sealne semiidi keeli kõnelev enamik Araabia poolsaare asukad hankisid elatist rändavate või poolpaiksete kaamelikasvatajatena. Suur osa araablasi elas teineteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid suguvõsadeks. Araablaste usk oli polüteistlik. Arvukate, peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid. Lisaks jumalatele austasid nad ka paljusid loodusobjete, ka kive ( kõige tähtsam must meteoriit, asub Mekas). Araablaste seas tõusis esile üks peajumal Allah, ülistusest hoolimata oli ta tegelikult üks paljudest jumalatest. Jumalatele oli pühendatud Kaaba tempel (361 jumalat) VII sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenebki usk nimega ,,...
Islamimaailm Õp Andre Pettai [email protected] Temaatika 1. Islamimaade varane ajalugu 2. Islam usk ja kultuur Araabia Islamimaailm Religioon Järgijaid (mln) Riik Mittereligioosne elanikkond (%) kristlus 2200 Eesti 75 islam 1500-1600 Rootsi 65 Tsehhi 64 hinduism 900-1000 Vietnam 63 budism 400-500 Taani 61 ülejäänud 850 religioonid Albaania 60 mittereligioossed 1100 Suurbritannia 52 eligioossus tänapäeval Kümme suurima moslemite arvuga riiki 1. Indoneesia 1. 209 000 000 2....
Hiina Hiina ühiskonnas 16.- 18. sajanditel suuri muudatusi ei toimunud. Visalt püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna faktilise eliidi eunuhhid, kelle kätte koonud võim nii pealinnas Pekingis kui ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla. Rahulolematus riigi siseolukorraga haaras mitmeid ühiskonnakihte, ka Kesk- Hiina edumeelset haritlaskonda. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. Põhja- Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootus" 1622. aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiele. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende nn kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja- Hiinasse, vallutas Pekingi ja seejärel umbes 40 aastaga kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber: valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisn...
Aasia ja Aafrika uusajal 1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16. Sajandi lõpul Kano koolkond. Sajad kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti.Linnakultuuris oli tähtsalt kohal teater. Nukuteatri etendusi anti 1- 1,5 m nukkudega. Rahvateater oli kaduki, kus mängisid vaid meesnäitlejad,kelle ame...
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: Meka oli kaubalinna tähtsaim keskus.Mekas asus ka must meteoriit- loodusobjekt, mida austati.Mekasse korraldati iga-aastaseid palverännakuid.Kaubalinn Meka muutus araablaste tähtsamaiks usukeskuseks. 2) islami usu tekkega:Muhamed nõudis Allahi austamist ainujumalana.Pärimuse järgi sündis MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning hakkas seal usku kuulutama, sest Allah olevat end talle ilmutanud ja käskinud kaasmaalastele sõnumit edastada. Muhamed olevat ka olnud kaupmees Mekas.Ta oli kaks aastat Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn?Kuna mekalased suhtusid Muhamedi umbusklikult javaenu...
SEMINAR Mõisted: 3. Merkantelism- Esimene terviklik käsitlus, mis püüdis õigustada ja põhjendada rahvusvahelist kaubandust, tekkis 16. sajandi keskel ja on tuntud merkantilismi nime all. Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on, seda rikkam ja tugevam on riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Merkantilistide väliskaubandussuhete mõistmine baseerub eeldusel, et väliskaubandus on nullsummaline mäng ühe riigi tulu väliskaubandusest toob paratamatult kaasa teise riigi sama suure kaotuse 6. Vastavalt toote innovatsiooni teooriale (eesti keeles on seda nimetatud ka "tehnoloogilise lünga mudeliks"), mille koostas Posner 1961. aastal tugineb suur osa tööstusriikidevahelisest kaubandusest uute toodete ja uue tootmistehn...
Maailm pärast Teist maailmasõda Ida ning Lääs Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ning majanduslikku vastasseisu idabloki (NSLV ja liitlased)ning lääneriikide vahel aastatel 1945-1990. Põhilised vormid olid võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus propagandat kasutades, võitlus mõjusfääride eest, majanduslik võitlus, dipolmaatiline võitlus ning ka salateenistuste tegevus. 1945. Moodustati ÜRO, et kindlustada organisatoorne sõjavastane tegevus. USA persident Harry Truman esitas doktriini, et võidelda NSL Liidu mõjusfääri laienemise eest maailmasõjast kurnatud Euroopa ja ka kogu ülejäänud maailma eest. Loodi Marshalli plaan, mille järgselt osutati majanduslikku abi sõjategevuses kahju saanud riikidele. 1948. Aastal lõhestati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks Prantsusmaa, Inglismaa, USA ning NSV Liidu vahel. Seda sündmust peetakse külma sõja alguseks, kuna oiga riik tahtis tegelikult oma tsoonis mõj...
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...
Ajalugu Töö 14.09: I pt ül2 (2p), ül3 (3p), ül 4(2p), 7 ül (1p) II pt ül2 (8p nimeta riigid ja nende huvid), 4ül (3p 2 vastuolu, kuidas lahendatavad) III pt ül5 (4p 2 sarnasust 2 erinevust), ül 6 (4p 2 sarn 2 erin) IV pt 2ül (4p 2 leiutis lennuk raudtee-kiirem transport, odavam 2 teadusesaavutust), 3ül , 5ül(1p), 7ül I pt ül 2 Lääne- ja Kesk-Euroopa oli palju arenenum kui muud piirkonnad maailmas; maj areng oli kiire kuid ebaühtlane. Raudtee tihenemine üldine hinna tase langes ja teravnes konkurents. I pt ül 3 Tihenesid raudteevõrgud, tänu millele kauba vahetus kiirenes ja odavnes. Konflikt tekkis siis kui Saksamaa avastas et britid on liiga arenenud ja tekkis ületrumpamine. Majanduslikud põhjused. Sisuliselt võideldi Euroopa ülemvõimu üle, kes on võimsam euroopas? I pt ül 4 SD arvasid et töölisrahvast on varsti kõigerohkem ja nemad valivad sotsid valitsusse ja siis saavad nad võimule ja kehtestavad oma reeglid, mis sobivad...
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogi...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
