Saematerjalide valmistamine Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid Juhendaja : Agu Rukki Tartu 2013 Sisukord 1. Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaadavalt on konstruktsioonide puhul väga tähtsad puidu tugevusomadused. Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata
silindrilist vähemalt umbes kolme meetri pikkust ja paarikümne cm jämedust puittooret. Ümarpuitu kasutatakse materjalina suhteliselt vähe. Kooritud palki kasutatakse näiteks palkmajade ehitamisel. Ümarpuitu kasutatakse immutatuna või ilma ka mitmesuguste postide valmistamisel. Ümarmaterjali esmatöötlus toimub tavaliselt saeveskis, kus lõigatakse saepalgid saekaatri abil saematerjaliks (prussideks ja laudadeks). Saematerjalid Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali. Kuna puit on looduslik materjal siis on puidu välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad, Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali. Seda eelkõige konstruktsioonides, kuna okaspuu säilib hästi ka niiskemas keskkonnas
Korrosioon Tartu Kutsehariduskeskus sander.mänd MT109 Märts 2010 Tartu. Puuliigid:Seeder,Pärn,Pirn,Nulg,Jalakas. Liibanoni seeder. Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30-40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25-30-aastaselt. Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil
Kuivkülgsus – kuivanud puidu ala tüve välispinnal. Tekib ulatuslikuma koorekahjustuse korral (koorerebend, põdrakahjustus). Sellega võib kaasneda mädanik Alandab saadava saematerjali kvaliteet. Mõlu – tüve haavand, mis on kasvanud puidu sisse Tekib kasvava puu vigastuse kinnikasvamisel. Alandab saadava saematerjali kvaliteeti. Vaikpuit – okaspuu puit, mis on vaiguga läbi imbunud. Tekib kasvaval puul kahjustuse piirkonnas või puu vaigutamisel Raskendab töötlemist, alandab saadud saematerjali kvaliteeti. Keemilised värvused – keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormal värvused. Enamikul juhtudel on seotud parkainete hapendumisega Erinevalt seenvärvusest asetsevad pindmistes kihtides Ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi
Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu. Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv. Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast.
7. Latid või ka peenprussid või prussik on paksusega alates 33mm kuni 45 mm ja laiusega 45-120 mm. 8. Pruss on saematerjal mis algab 70 mm kuni 250 mm ja laiusest 70mm kuni 250mm 9. Plan Hööveldatatud materjalid On mitmesugused ehitus lauseseppa töödeks ettenähtu spetsiaal ristlõikega materjali.toodetakse neid suurte tootlikusega seadmetes na n. nelikant höövel pinkidelgud,hööveldatu materjalid võivad liikkide järgi olla järgmised: 1. Hööveldatud laud ehk voodrilaud eht kämpingu laud.antud materjalid jaotatkse tunnuste järgi ja need tunnused antakse 3 täheliselt mille järgi esitatakse ka ristlõikega mõõt.kasutuskoha järgi s:sisevooder,u:välisvooder,h:vaikvooder. 2. Punni ehk nuudi tüübi järgi: t:täispuit,y:poolpunn ehk liht punn 3. Punni ülahuulel ja ülatõkise serva kuju järgi:k dekoratiivne · Toodetakse tavaliselt kollakas rohelises kuni sinakas rohelise toonini.
· puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 2.6 Puidu kuivatamine Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus. Saavutatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). Õhkkuivatamise eelised: · ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid, 8 · kõige odavam kuivatusviis. Õhkkuivatamise puudused: · pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20...40p),
mittesüttivateks, raskeltsüttivateks, süttivateks. Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu. Osa neist jääb peale tulekahju kasutamiskõlblikeks, näiteks kivimaterjalid. Osa mittepõlevatest materjalidest ei ole peale tulekahju enam kasutamiskõlblikud, näiteks klass, teras jne. Raskeltsüttivad materjalid iseseisvalt ei põle, kuid tules need söestuvad. Raskeltsüttivad materjalid on: TET-plaadid, tulekaitseainetega immutatud puit jne. Süttivad materjalid on enamus orgaanilisi materjale. Need põlevad leegiga ja nende kasutamine on tulekaitse normidega määratud. Tulekindlus. See on materjali võime taluda pika aja jooksul kõrgeid temperatuure ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse suurte kadudeta. Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma. Neid kasutatakse seal, kus esineb pikemaajaliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
