· Leibniz kosmilise disaini paratamatuse argument. Meie maailm on parim võimalikest maailmadest. Jumal on loonud nii suguse maailma korra, mille reeglite kogu summa annab kõige parema tulemuse võrreldes teiste reeglite, korraga ja põhimõtetega maailmaga. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Ratsionaalne seisukoht: Thomas Aquinas - on olemas kahte sorti tõdesid: loomupärased ja ilmutuslikud. · Loomupärased sellised, milleni võime jõuda loogikat rakendades, puhta mõtlemise vahenditega või kogemusest õppimise teel. Mõistus. · Ilmutuslikud nendeni me kuidagi ise õppides ei jõua. Näiteks küsimus ideaalsest olendist. Meil võib olla aimdus või igatsus, aga teadmist selle kohta meil olla ei saa. Usk Üleminek ühelt teisele on võimalik ainult teatud kohtades ja teatud küsimustes.
Kineetiline- Mis pani asjad liikuma? Kosmoloogiline- Mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike on jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe. Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument, kosmilise disaini paratamatuse argument, meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Ratsionaalne seisukoht ( T.Aquinos )- loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Mõõdukas seisukoht ( D. Hume, W. James )- teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla ( sõprus, armastus ) Irratsionaalne ( Augustinus Kierkegaard )- usun, kuna ei mõista.
tema erksates ja ebatavalistes kujundites, kuid tema ühendas need mõjud hispaania vanema rahvaluulega (Andaluusia mustlaste romansid) ning 17. sajandi hispaania barokk-stiili gongorismi mõjutustega. Eesti luules on sürrealismi viljelenud Ilmar Laaban (1921 – 2000), Andres Ehin (1940 – 2011), Jaan Malin (sünd. 1960). Ekspressionism – tekkis 1912. aasta paiku, prantsuse sõnast „expression“ – „väljendus“, „ilme“. Põhiliselt saksakeelsetel maadel. Tunnuseks ilmutuslikud meeleoluvärvid, ideeline alastus. Else Lasker-Schüler (1869 – 1945), Jakob van Hoddis (1887 – 1942), Gottfried Benn (1886 – 1956), Georg Trakl (1887 – 1914), Johannes Becher (1891 – 1958). Ekspressionismi järelmõju avaldus eesti luules 1960. aastatel. Ultraism – sürrealismi, imažismi ja ekspressionismi (samuti sümbolismi) tunnusjooni ühendav luuleuuendusliikumine Hispaanias ja Ladina- Ameerikas. Rajajaks 1919. aastal Madriidis luuletaja
küsides, mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike tähendab jumala õigustamist, religiooni filosoofias omab kohta kurjusest rääkides. Moraalse kurjuse seisukohast võib leida, et kurjus on inimeste vaba tahe, loodusliku kurjuse osas leiab nt Leibnitz, et võimalikest maailmadest on loodud parim maailm. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquino Thomas, ratsionaalsest seisukohast leiab et on 2 liiki tõdesid, loomupärased ja ilmutuslikud tõed, on teatud tõed, milleni ratsionaalsusega aga ei jõua, seal vajame ilmutust, kas vahendatuna või otseselt. Mõõduka seisukoha järgi, Hume ja W. Jamesi kohaselt usku mõistusega võtta ei saa - tuleb panustada usule. Irratsionaalsest seisukohast, Augustinus, Kierkegaard, usutakse sellepärast, et ei mõisteta, usutõdede küsimuses mingit tõestus olla ei saagi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimese tahe kõikuv, jälgi jätmata kulgetakse lõpplahenduse poole. 2
jumal võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Me ei tea oma loogika piire. Me ei tea kas loogika kehtib selle maailma kohta, mille jumal on loonud. Kas jumal oleks olnud võimeline kehtestama teistsuguseid loogika reegleid? Usu ja mõistuse vahekord 1. Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- ,,loomupärased"- võime jõuda loogikat rakendades- ja ,,ilmutuslikud"- kuidagi iseõppimise teel ei jõua- tõed. On kahte tüüpi tõdesid- ühed pärinevad ühest ja teised teisest allikast. Üleminek ühelt teisele on võimalik teatud kohtades ja küsimustes. Ilmutuslikud tõed on oma olemuselt samuti ratsionaalsed aga inimene oma piiratud mõistusega nendeni ei jõua. 2. ,,mõõdukas" seisukoht (David Hume, William James)- on asju, mida me ei saa teada nt armastus, sõprus. Teeatud situatsioonides
kohta kõike. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist. Autorid: Mati Unt, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Madis Kõiv, Hando Runnel, Vaino Vahing, Merle Karusoo, Jaan Kruusvall, Enn Vetemaa. 9. Jaan Kaplinski looming. Luule: „Tolmust ja värvidest“, „Valge joon Võrumaa kohale“, „Õhtu toob tagasi kõik“, Taivahe heidet tsirk“. Mitut sorti luule. Pisut seoseid Idamaadega, aga suures osas siiski klassikaline euroopalik intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend. Tung impersonaalsusele, lahustumisele, kõiksusele. Minakaotus. Tasakaaluotsingud, tasakaal maailma eri komponentide vahel. Väikeste autorite ja kultuurivähemuste eestkõneleja, huvi loodusrahvaste vastu. Luules on rahvuslikke elemente, aga vaade on pigem globaalne. Retooriliselt tugevalt markeeritud, traagiliselt ülev. Loitsiv element. Proosa: romaanid „Silm. Hektor“, „Seesama jõgi“
Väljamõeldud asi saab mingi aja möödudes retroaktiivselt olevaks, Vastu argument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest: Kui jumal on kõikvõimas, kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles ei jaksa tõsta? Jah ta peaks suutma luua nii raske kivi, kuna tema ise kehtestab loogika reegleid. Usu ja mõistuse vahekord 1. ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas) loomupärased tõed on need, millega ma saan jõuda mõistuse alusel. Ilmutuslikud tõed on need, mida ma saan teada Jumala armule. 2. ,,mõõdukas" seisukoht(David Hume, William James) teatud situatsioonis on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla(sõprus, armastus) 3. irratsionaalne( Augustinus...Kierkegaard) usun, kuna see on absurdne credo quia absurdum Nietche: Miks ma olen dünamiit? Vaata /küsi Kaire käest N teksti!!!eksmaiks! Keelefilosoofia: on filosoofia valdkond, kus küsitakse:
välja usulise kogemuse erinevad tüübid. Metaanalüütilise tüpoloogia näiteks on Spilka ja McIntosh (1995), kes eristavad kinnitavaid, kaasaelavaid, ekstaatilisi12 ja ilmutuslikke usulisi kogemusi. Kinnitavad kogemused viivad pühaduse või jumaliku tõe sügavamale mõistmisele. Kaasaelavad kogemused tekitavad tunde/arusaamise dialoogist üleloomulikuga. Ekstaatilised kogemused väljendavad intensiivset läheduse kogemust üleloomulikuga. Ilmutuslikud kogemused teostuvad visioonide kaudu, milles inimene jõuab mõistmisele ja/või äratundmisele. Selle neljase süsteemi aluseks on erinevad seletused, mida inimesed annavad oma usulistele kogemustele. Uurimispõhine-Hardy kategooriad hõlmavad meelelisi kogemusi nagu nägemused, kuulmine puudutus ja haistmine. Samuti meeltevälist tajumist, tundeid ja mõistmist ning kogemuse mõju käitumisele. Pole välja kujunenud ühest tüpoloogiat 6
maailma tekitajat 5)Teleoloogiline-vahendite vastavus eesmärgile 6)Eelhäälestuslik-et orgaaniline elu oleks võimalik, pidid Suure Paugu hetkel kehtivad füüsikalised seadused olema täpselt samad nagu täna. 7) Eksistentsialistlik-paradiisi müüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. 18. Mis on teodiike? jumalaõigustuse teooria. 19. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses a) Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- on olemas loomupärased ja ilmutuslikud tõed b) "Mõõdukas" seisukoht (Hume, James) - on asju, mida me ei saagi teada, kuid teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (armastus, sõprus, uskumine jumalasse) c) Irratsionaalne (Augustinus, Kierkegaard) - Usun, kuna ei mõista. 20. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles nii-öelda looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides
maailma?). Mis on teodiike? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega saab inimene ise endale kurjuse valida ning seeläbi kurja teha. Seega saabki öelda, et kurjus on inimese enda tahe, see pole Jumala tahe. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquina Thomas on ratsionaalsel seisukohal, et on kahte tüüpi tõdesid. Loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Thomas arvab, et meil on võimalik ära tõestada et Jumal on olemas. On kahte tüüpi tõdesid. Üleminek ühelt teisele on võimalik vaid teatud kohtades ja teatud küsimustes. Nendes kohtades kus üleminek on võimalik ei ole meie ratsionaalne seisukoht ja ilmutuslikul teel antud tõde vastuolus, vaid nad täiendevad teineteist. Mõõdukas seisukoht (D.Hume ja W. James) . On asju, mida me ei saa teada (nt sõprust). Teatud situatsioonides on mõistlik
Looduse poolt tekitatud näivat kurjust üritab kõige paremini põhjendada Gottfried Wilhelm Leibniz kosmilise paratamatuse argumendiga. Argumendi kohaselt on meie maailm parim võimalik maailm kõikide võimalike variantide hulgast. 2 5.Kirjelda filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses? Ratsionaalne seisukohta usu ja mõistuse vahel kirjeldab Thomas Aquinast. Thomasi arvates on olemas loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Loomupärased tõend on sellised, milleni võime jõuda loogikat rakendades või kogemuste abiga. Ilmutuslike tõdedeni, näiteks jumalani, me õppides ei jõua. Inimesel võib küll tekkida aimdus ideaalsest olendist, kuid temast arusaamiseks on meile vaja pühakirja või jumala ilmutust. Ilmutuslikke tõdesi loeb Thomas küll ratsionaalseteks aga tema arvates ei ole inimese mõistus loodud sellest lihtsalt iseseisvalt aru saama
Loogika roll ja staatus. Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Jumala ja loogika vahekord. Kas loogikareeglid on jumalast ülevalpool? Kas jumal hoopis kehtestab loogikareeglid? Jah, ta peaks suutma luua nii raske kivi, sest ta suudab üle astuda loogikareeglitest. Usu ja mõistuse vahekord 1) Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas): ,,Loomupärased"(need, milleni ma võin jõuda oma mõistuse abil) ja ,,ilmutuslikud"(need, mida ma saan teada ainult tänu Jumala armule; need, mida ma ei teaks ilma ilmutusteta, ilmutusraamatuteta). Need kaks ei ole omavahel vastuolus. ,,See, millega ma mõistusega aru saan, ei ole vastuolus sellega, mis pole loogiselt võetav ja arusaadav". 2) ,,mõõdukas" seisukoht (David Hume, William James): Teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (Sõprus, armastus).
Maailmas leidub kahte tüüpi kurjust. Esimene on inimlik kurjus, mis on põhjendatud meile jumala poolt antud vaba tahtega. Teine on looduslik kurjus, mis on olemas seetõttu, et meie maailm on niigi parim kõigist võimalikest variantidest ja ei ole vastuolus jumala headusega. 5) Filosoofidel on levinumad järgmised seisukohad usu ja mõistuse vahekorra küsimuses: * Ratsionaalne seisukoht – A. Thomase järgi on olemas loomulikud ja ilmutuslikud tõed ja nendeni jõudmine saab toimuda ainult enda mõtlemise tulemina. * Irratsionaalne seisukoht – usutakse seda, mida tegelikult ei mõisteta. * Mõõdukas seisukoht – usutakse vaid seda, milles ollakse kindlad. 2. tekst Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? 2. Mida arvab Cioran inimese elust? 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? 4
o teadvuse teisenenud seisund, mida iseloomustab organismi sisepinge, kõrgenenud emotsionaalsus ja kontakti kadumine ümbritseva füüsilise reaalsusega) ja ilmutuslikke usulisi kogemusi. Kinnitavad- viivad pühaduse või jumaliku tõe sügavamale mõistmisele Kaasaelavad- tekitavad tunde/arusaamise dialoogist üleloomulikuga Ekstaatilised- väljendavad intensiivset läheduse kogemist üleloomulikuga Ilmutuslikud- teostuvad visioonide kaudu, milles inimene jõuab mõistmisele ja/või äratundmisele. Selle neljase süsteemi aluseks on seletused, mida inimesed annavad oma usulistele kogemustele. ● Uurimispõhine- mille puhul selgitatakse konkreetse uurimuse abil välja usulise kogemuse eri tüübid. Tuntuimaks näiteks Hardy (1979) uurimus, milles ta palus inimestel saata endale usuliste kogemuste kirjeldusi
Teodiike loodusliku kurjuse koha pealt: puudutab illusioone. Kosmilise disaini paratamatus: meie maailm on parim kõikidest võimalikest maailmadest, jumal on loonud maailmakorra, mille reeglite kogusumma annab kõige parema maailma. 18. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. T. Aquinas- ratsionaalne seisukoht- loomupärased (nendeni võib jõuda loogikat rakendases, mõtlemise tulemusena, kogemuste kaudu) ja ilmutuslikud (ei jõua ise õppimise teel) tõed. Tema arvates on jumala olemasolu võimalik tõestada, kuid seda, et jumal on kolmainsus, selleni me ise oma mõistuse vahendina ei jõua, selleks on vaja ilmutust. D. Hume, W. James- mõõdukas seisukoht- on asju, mida me ei saa teada ( nt seoses armastuse, sõprusega). Teatud situatsioonides, milles me ei saa kindlad olla on mõistlik panustada usu peale. Augustinus, Kierkegaard- irratsionaalne- usutõdede küsimuses mingit tõestust ei ole. Usutakse
Polnud seda kunagi näinud, oli lugenud ainult J. Verne'i romaane. Tema ettekujutus piirdus sellega. Maailm on otsekui purjus laev, mille kapten ka loomulikult purjus, maailm vänderdab ja tal pole selget sihti. Läheb loojangu ja hävingu poole. Uue maailma jaoks need ei kehti need nõuded, vanad väärtused on tühjaks jooksnud ja asemele pole midagi tulnud. Eesti keelde tõlkinud Marie Under. Luulekogud, mis on pealkirjad, et ilmutuslikud: ,,Valgustused", ,,Suvi põrgus". Luuletused ,,Magaja orus", ,,Mu boheem." Rimbaud ja üldse sümbolistid kirjeldavad palju tundmusi looduse kaudu. Zanriteks on sonetid. 15. G. de Maupassant'i elu ja looming 1850-1893. loomingus ja eluvaadetes palju sarnast Tsehhoviga. Sündis Normandias Põhja- Prantsusmaal väga vanasse aadlisuguvõssa ja kurval kombel läksid tema vanemad kohe pärast tema sündi lahku. Niiet paleuseks, vormijaks või suunajaks esimese hooga ema, kes on väga
annaabi.ee 
