Selle katsega määratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Valtsmetalltooted Ümarteras, ruut-teras, karpteras, latt-teras, lehtteras, t-teras, plekk Mis on metalli elektrokeemiline korosioon ja korosiooni kaitsevõimalused. Elektrokeemiline korrosioon tekib kokkupuutel mõne vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Korosiooni liigitus algpõhjuse järgi. Ilmastikuline, veealune, uitvoolude toimel, maa-alune Mis on kivim ning setekivimite liigid Kivim on vähemalt ühest mineraalist koosnev kogum. Settekivimi liigid: mehaanilised setted, orgaanilised setted ja keemilised setted. Graniidi ehituslikud omadused ja kasutuskohad. Suur survetugevus (120-300 N/mm2), hästi poleeritav, suur kulumiskindlus, väga dekoratiivne, väike veeimavus (0,5-0,8% mahust), suur külmakindlus (üle 200 tsükli). Kasut.
järgmine : Vask +0,345 Nikkel -0,20 Tsink -0,76 Antimon +0,20 Koobalt -0,255 Mangaan -1,10 Vesinik 0,00 Kaadium -0,40 Alumiinium -1,34 Plii -0,13 Raud -0,44 Magneesium -1,87 Tina -0,14 Kroom -0,56 Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt : · Ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile. · Veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist. · Maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile. · Korrosiooni uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : · Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta
Naelad, kruvid, poldid, riisad, peentooted 10. Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Keemiline- metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid (rauarooste) Elektrokeemiline- korrosioon tekib kokkupuutel mingi vedelikuga, kaasneb elektrivoolu tekkimine 11. Korrosiooni liigitus levikulaadi järgi Pind korrosioon Kohalik korrosioon Kristallidevaheline korrosioon 12. Korrosiooni liigutis algpõhjuse järgi Ilmastikuline Veealune Maa-alune Uitvoolude toimel (elektrivoolu mõjuväljas) 13. Korrosiooni kaitsemise võtted Legeerimine- lisatakse metalli koostisesse korrosiooni kindlust suurendavaid aineid Lakkimine- võõbatakse õlivärviga Konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga Kuumkatmine- kaetakse metall mõne teise sulametalliga Oksüdeerimine- tekitatakse metallile sama metalli oksiidikiht
bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta
· Eriotstarbelised kruvid · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid jne) METALLIDE KORROSIOON JA SELLE KAITSE Korrosioon - metalli riknemine või hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. · Keemiline - metall ühineb oksiidiga, nt hapnikuga · Elektrokeemiline - tekib metalli kokkupuutel vedelikuga. Metall laguneb ioonideks. Korrosiooni liigitatakse: · Ilmastikuline (ilmastiku toimel) · Veealune (vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine) · Maa-alune (pinnase toimel) · Korrosioon uitvoolude toimel (kui metall on elektrioolu mõjuväljas) Levikulaadi järgi eristatakse: · Pindkorrosioon - Ei nõrgesta metalli, paistab välja. · Kohalik korrosioon - Esineb üksikute laikudena ja tungib sügavale metalli. Ohtlik kuna pole väliselt nii nähtav.
2) tõkestada müra levik. 3) paigutada mürarikkad seadmed eraldi ruumi. 4) Ümbritse müraallikas tihedasti müra summutava materjaliga . 5)Takistada kaja levik.6)Kata seinad ja lagi müra summutava materjaliga . Töötamine kuumas: Õhutemeratuur tööruumis sõltub: 1) Masinatest levivas soojusest. 2)Töötajatst eralduvast kehasoojusest. 3) Valgustitest eralduv energia. 4)Päikesekiirgusest ja välistemperatuurist.Temperatuuri tasakaalus hoidmine on probleemiks seal , kus ilmastikuline soojuskoormus seondub raske füüsilise tööga .Õhutemperatuur optimaalne 18-24°C.Kuum kliima ( looduslik, tehnoloogiline,füsioloogiline). Laienevad nahaalused veresooned. Higieristus suureneb vedeliku ja soolad kaudu . Kuumus hoormab köige rohkem südant , aju ja neerusi .Kuuma keskkonna möjud organismile: Paikne põletustrauma, Minestus,Veestumine liigne higistamine, kuumuskurnatus, kuumarabandus. Kuuma vältimiseks : Ventilatsioon,kaitse-ekraane,vaheseinu,öhkkardinad,sagedad
nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; • kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; • kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 25. Korrosiooni liigitus algpõhjuse järgi Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: • ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, • veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, • maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, • korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. 26. Korrosiooni kaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: • legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid
Veel teakse temast plekki käepidemeid mitmesuguseid liistdetaile. Väikese tugevuse tõttu ei sobi lisanditeta alumiinium kandekonstruktsioonideks. Duralumiinium-Ehitusel enamkasutatav alumiiniumisulam on duralumiinium, mille tugevus on suurem kui alumiiniumil. Seega saab teda kasutada rohkem raskusi nõudvatel kohtadel. 11. Metallide korrosiooni liigid- algpõhjuse ja levikulaadi järgi Algpõhjuste ärgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt : ilmastikuline korrosioon (tekib ilmastiku mõjust metallile ) veealune korrosioon ( kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist ) maa-alust korrosiooni (tekitab pinnase toime metallile) korrosioon uitvoolude toimel (tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas ) Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : pindkorrosioon (levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju paistab kohe välja ja saab õigeaegselt
metalli oluliselt. Paistab kohe välja ning selle kõrvaldamine on üldjuhul lihtne. Kohalik korrosioon esineb metalli peal laikudena ning ei ole nii silmatorkav, tungib sügavamale metalli sisse, seega on ohtlikum metalli tugevusele. Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sees kristallide pinnal, väliselt pole nähtav ning raskesti tuvastatav, sellepärast on väga ohtlik. Korrosiooni tekkepõhjuste liigid: Ilmastikuline korrosioon tekib metalli pinnale erinevate ilmastikuolude mõjul. Veealune korrosioon vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine. Maa-alune korrosioon pinnase mõju metallile. Korrosioon uitvoolude toimel elektrivoolu mõjualas olevale metallile tekkiv korrosioon. Korrosioonikaitse Legeerimine metalli tootmise käigus lisatakse metallile korrosioonikindlust andvaid aineid, terasele lisatakse niklit, vaske või kroomi
Löögisitkus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. 11. Metallide korrosiooni liigid algpõhjus ja levikulaad Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maaalust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli
27. KEEMILINE KORROSIOON metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga (nt hapnik), tekib metalli oksüüd, mis on sageli pude materjal (rauarooste). 28. ELEKTROKEEMILINE KORROSIOON tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. 29. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosioon: 1. ILMASTIKULINE KORROSIOON tekib ilmastiku mõjust metallile 2. VEEALUNE KORROSIOON vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine 3. MAAALUNE KORROSIOON tekib pinnase toimel metallile 4. KORROSIOON UITVOOLUDE TOIMEL siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas 30. Levikulaadi järgi liigitatakse korrosiooni: 1. PINDKORROSIOON levib õhukese ühtlase kihina üle suure pinna, ei nõrgesta esialgu metalli eriti palju, paistab kohe välja ja saab rakendada vastuabinõusid 2
Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500oC, mistõttu konstruktsioon võib kaotada kandevõime ja kokku variseda. Seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt tuleb pärast tulekahju kontrollida kandekonstruktsioonide kandevõimet. Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, 21 · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: ·
Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste).Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Elektrokeemilise korrosiooniga kaasneb alati elektrivooli tekkimine.Kuidas metall toimib elektrolüüdis, sõltub tema elektrokeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: ·Ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, ·Veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, ·Maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, ·Korrosioon uitvoolude toimel tekib, siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: ·Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu
sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Kuidas metall toimib elektrolüüdis, sõltub tema elektrokeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei
sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). · Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Kuidas metall toimib elektrolüüdis, sõltub tema elektrokeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. · Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. · Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta
mida põhjustab ümbritsev keskkond. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul ühineb metall mõne teise keemilise elemendiga. Kõige sagedamini on selleks hapnik. Tekib rauarooste, mis on püde materjal. Elektrokeemiline korrosioon. See tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga. Korrosiooni liigitatakse põhjuste järgi järgmiselt: 54 ilmastikuline korrosioon – tekib ilmastiku mõjust metallile, veealune korrosioon – see kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, maa-alune korrosioon – tekib pinnase mõjust metallile, korrosioon uitvoolude toimel – tekib elektrivoolu mõjul metallile. Leviku laadi järgi eristatakse veel mitmeid korrosiooniliike: Pindkorrosioon. See levib ühtlase õhukese kihina üle suure pinna.
hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). · Elektrokeemiline tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall jaguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. See kuidas metall toimib elekrtolüüdis, sõltub tema potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni: · Ilmastikuline tekib ilmastiku mõjust metallile · Veealune vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine · Maa-alune tekib pinnase toimel metallile · Korrosioon uitvoolude toimel tekib kui metall on elektrivoolu mõjuväljas Leviku järgi liigitatakse korrosioon: · Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja, saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada
annaabi.ee 
