liivsavi k°_1sl70/k°_1ls_1 nõrgalt raudkivine 70 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine, kerge liivsavi sl60/ls_2 60 cm tüsedune saviliiv/ keskmine liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega LP tüüprofiil: A Baf Elg Bt C2 A huumushorisont Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont Elg näivleetunud horisont Bt tekstuurne sisseuhte ehk illuviaalhorisont C2 lähtekivim LPg tüüpprofiil: A(Bafg)ElgBtgC A huumushorisont Bafg amorfse raua gleistunud akumulatsioonihorisont Elg näivleetunud horisont Btg gleistunud illuviaalhorisont C mulla lähtekivim D deluviaalmuld: Ae-C Ae erodeeritud huumushorisont C mulla lähtekivim Muldade omadused Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi. Näivleetunud mullad - LP
LkIg- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld koos gleistumistunnustega sl- saviliiv r- rähkne ls- liivsavi l- liiv sl55-85/r_3ls_1- 55-85 cm tüsedune saviliiv/ tugevasti rähkne kerge liivsavi sl40-100/l20/ls_1- 40-100 cm tüsedune saviliiv/ 20 cm sügavusel liiv/ kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega KI tüüpprofiil A-El-BT-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont 3 C – lähtekivim LP tüüpprofiil A-Baf-Elg-B-C A – huumushorisont Baf – amorfse raua akumulatsioonihorisont Elg – näivleetunud horisont B – sisseuhte- ehk illuviaalhorisont C – lähtekivim LkIg tüüpprofiil O-A-E-Bg-Cg O – metsakõdu A – huumushorisont E – eluviaalhorisont Bg – gleistunud sisseuhtehorisont Cg- gleistumistunnustega lähtekivim Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele
keskmiselt rähkne kerge liivsavi ls175/r1ls1 – 75 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi v°1ls260-75/r1ls2 – nõrgalt radukiviveeriseline 60-75 cm tüsedune keskmine liivsavi/ nõrgalt rähkne keskmine liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Leetjas muld (KI) – A-El-Bt-C. Huumushorisont, selle all eluviaalhorisont, tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja mulla lähtekivim. Leostunud muld (Ko) – A-Bw-C. Huumushorisont, selle all metamorfne sisseuhtehorisont ja mulla lähtekivim Gleistunud leetjas muld( Klg)- A-Elg-Btg-Cg. Huumushorisont, selle all näivleetunud horisont, gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju.
liivsavi/ keskmiselt raudkiviveeriseline 30 cm tüsedune raske liivsavi/ nõrgalt veeriseline raske liivsavi v°_1sl30/l70/v°_1ls_3 – kergelt raudkiviveeriseline 30 cm tüsedune saviliiv/ liiv 70 cm/ nõrgalt raudkiviveeriseline raske liivsavi 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Gleistunud leetjas muld (KIg) – A-Elg-Btg-Cg. Huumushorisont, selle all näivleetunud horisont, gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim. Leostunud gleimuld (Go) – (O)-AT-BwG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja gleimulla lähtekivim (püsivalt liigniiske). Leetjas gleimuld (GI) – (O,T)-AT-El-BtG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont või turbahorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all lessiveerunud horisont. Püsivalt liigniiske
[1] Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus KI leetjas muld Profiil: A-El-Bt-C või A-ElB-B- (BC)- C; võib esineda ka üleminekuhorisontidega profiile A- El-Bt-C ja A-AEl-B-C. A-El-Bt-C. Esimene horisont on huumushorisont, huumushorisondi all asub hele, kollakashalli või pruunikaskollaka värvusega lessiveerunud horisont, mille all on savistunud pruunikas või punakaspruun tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja sellele järgneb lähtekivim, mis on sõltuvalt moreenist kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun [1,2] Ko leostunud muld Profiil: A- Bw- C, võib esineda ka üleminekuhorisonte (ABw või BC). A-Bw-C. Esimene horisont on huumushorisont, huumushorisondi all paikneb metamorfne sisseuhtehorisont ehk akumulatsioonihorisont, mis on savistunud ja pruuni värvi ja sellele järgneb karbonaatne lähtekivim. [1,2] Klg gleistunud leetjas muld
60055413269 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Mulla horisontide tüüpprofiilid Koreserikas rähkmuld (Kr)- A-C või A-B-C. Huumushorisont ning lähtekivim, mille vahel on mõnikord ka sisseuhtehorisont. Leostunud muld (Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, selle all metamorfne sisseuhtehorisont ja mulla lähtekivim. Leetjas muld (KI) A-El-Bt-C. Huumushorisont, selle all eluviaalhorisont, tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja mulla lähtekivim. Lõimisevalemid Kr Koreserikas rähkmuld r_3ls_1 tugevalt rähkne (sisaldus 20-30% mulla mahust) kerge liivsavi. Ko leostunud muld v°_1ls_145/r_2ls_1 nõrgalt raudkiviveeriseline (sisaldus 2-10% mulla mahust) kerge liivsavi tüsedusega 45 cm, selle all keskmiselt rähkne (sisaldus 10-20% mulla mahust) kerge liivsavi. KI leetjas muld v°_1?_2ls_170-80/r_2ls_1 nõrgalt (sisaldus 2-10% mulla mahust) ja keskmiselt (sisaldus
keskmiselt rähkne liivsavi rls – rähkne liivsavi v0_1ls1_40-70/r_3;_2ls_1 – nõrgalt raudkivine 40-70 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti: keskmiselt rähkne kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Ko tüüpprofiil: A-Bw-C A - huumushorisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C – mulla lähtekivim KI tüüpprofiil: A-El-Bt-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont C - lähtekivim K tüüpprofiil: A-C; A-C-R; A-BC-C; A-Bw-C A – huumushorisont R – aluskivim BC – ülemineku horisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C - lähtekivim Muldade omadused 4 Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga. Rähkmullad – K Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel
Kokku: 6,5 100 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 65448024352 kohta. Põllumassiivi kontuur märgitud punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Kolme suurima mulla horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 1. Leetjas muld (KI) - A-El-Bt-C. Huumushorisont, järgneb lessiveerunud horisont ning tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont, lõpuks mulla lähtekivim. 2. Gleistunud leetjas muld (KIg) - A-El(g)-Bmtg-Cg. Huumushorisont, väljauhtehorisont, milles gelistumistunnustega horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ja seejärel mulla lähtekivim gleistunud horisondiga. (pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas) 3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb metamorfne sisseuhtehorisont gleistunud horisondiga ning lõpuks mulle lähtekivim
El_ näivleetunud horisont (glossic) väljauhtehorisont, on kujunenud raskemal lõimisel asuvate kergemate lõimiste alumises osas või vahetult lõimiste ülemineku alal ülagleistumise tagajärjel. Bw metamorfne sisseuhtehorisont (cambic) akumulatsioonihorisont, on moodustunud mulla mineraalse osa murenemisproduktide ja taimsest materjalist pärinevate tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ja nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Bt tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont on tekkinud ülemistest horisontidest savi ja ibeosakeste sisseuhtel eluviaalhorisondi horisondi alla. Bh huumus-illuviaalhorisont on tekkinud leethorisonti läbinud liikuvate huumusainete akumulatsioonil leethorisondi alla. Tekib kerge lõimisega muldadel. Bs raud-illuviaalne horisont (spodic) on tekkinud leetumise tagajärjel akumuleerunud Fe- ja Al- orgaaniliste komplekside kuhjumisel leethorisondi alla. Bhs huumus-raudilluviaalne horisont s.o. segatekkega horisont
Turvase pindmine horisont T Toorhuumuslik horisont AT Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid E Lessiveerunud horisont EL Sisseuhtehorisondid ehk illuviaalsed horisondid B Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele) Baf Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega. Nii turvasmulla kui ka raske lõimisega mineraalmulla lasuvustihedus sõltub mulla veesisaldusest. Mida märjem on see muld, seda suhteliselt madalam on lasuvustihedus. Ja mida kuivam, seda kõrgem. Olenevalt vee sisaldusest võib
Erinevusena võib välja tuua põllukaevel El ehk väljauhte horisondi, kust on lessiveerumise tulemusena peene tolmu ja savi osakesed laskuva veega allpool asuvasse horisonti. Selline eluvioakumulatiivne protsess saab toimuda ainult neutralsetes tingimustes. Lessiveerumise tagajärjeks on pindmise kihi vaesumine ibest ja tolmuosakestest ning rauast ning sisseuhtehorisondi rikastumine nende osakestega. (Mullateadus) El-horisondi tüsedus on 32 cm. Põllumullal on sisseuhtehorisondiks illuviaalhorisont, (16 cm) mis on tekkinud ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel väljauhtehorisondi alla. Värvuse poolest on horisont, kas kakao- või šokolaadipruun. Kahes järgnevas sügavkaeves - rohumaa ja metsa omas esineb Bw horisont (viimases küll BwC üleminekuhorisondina), mis on moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja tuhaelementide kuhjumisel ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel
Huulõied esinevad nt. piparmündil, lõvilõual, piimanõgesel e. valgel iminõgesel. Huumus pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on keemilises seoses mulla mineraalosaga. Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mulla mikroobide lagusaadustest. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku ja 3-8% lämmastikku. Mulla lämmastikuvaru asubki huumuses. Illuviaalhorisont e. sisseuhtehorisont on tekkinud mulla ülemistest kihtidest sügavamale uhutud savi, huumuse, rauaühendite ja nende komplekside kogunemisel. Indikaatortaim on taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingeile pinnase eriomadustele. 70 Isetolmlemine tolmlemine toimub sama õie piires. Isetolmlemine laiemas mõttes on
loogilised tunnused kogu maailmas sarnased ülioluline teada. Ühtne horisonditähis. Erinev piirkonniti, orgaaniliste ja mineraalsete ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused: kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine indikaator-taimed, võimalik reziime ... Muldade geneetilised horisondid 1. Orgaanilise aine akumulatsioonihorisondid: 2. Väljauhte ehk eluviaalhorisondid 3. Sisseuhte ehk illuviaalhorisont 4. Mullatekkest mõjutamata horisondid 5. Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid Ülaveelise ja põhjaveelise horisondi vahet tähistatakse kriipsuga tähisel vastavalt kas ülal või all 6. Liithorisondid ehk komplekshorisondid Reaktsiooni tähistamine lõimisevalemis miinusmärkidega: · pH 5,1- 5,5; = pH 4,5 - 5,0; pH < 4,5 ilma kriipsuta pH 5,5 +märgiga tähistatakse siis kui toimub kihisemine 10% soolalahusega ehk on karbonaatne.
O - kõdu horisont O1 O2 O3 või O1 O2 O3 lagunemisaste Of - fermantatiivne; Od - detriifne T - turbahorisont T1 T2 T3 või T1 T2 T3 A (A1) huumushorisont AO; AT; At - toorhuumuslik 2. Väljauhte ehk eluviaalhorisondid E (A2; EL; El; Ael) - lessiveerunud Ea (E; EL) - leethorisont Elg (Aelg) - näivleetunud 3. Sisseuhte ehk illuviaalhorisont B; B2; B2 Bm - metamorfne Bt - tekstuurne Bh - huumusilluviaalne Bf - raudilluviaalne Bhf - huumus-rauailluviaalne Baf - amorfset rauda sisaldav 4. Mullatekkest mõjutamata horisondid C - lähtekivimid C2 (C2); C?; C?? D - aluspõhjakivimid 5. Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid (g) - gleistumistunnustega
seotud mulla mineraalosaga. Huumus tekib muundunud taime- ja loomajäänustest ja mulla mikroobide lagusaadustest, kui need hapenduvad, liituvad ja tihkestuvad. Huumuses on keskm. 58% süsinikku 38% lämmastikku. Huumus on ehituselt ja koostiselt lähteainest keerukam ning tema põhimass koosneb huumusainetest. Eestis on huumust mulla A horisondis 110%, harva kuni 25%, sügavamal on huumuse sisaldus väiksem. Erandiks on leet-gleimuldade ning mõningate leetunud ja leedemuldade huumus-illuviaalhorisont (Bh), kus huumust võib olla kuni 45% 5.Mulla horisondid. Mulla tekke protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil, milles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nimetatakse geneetilisteks horisontideks. Horisondid erinevad üksteisest ka lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm poolest. Horisontide tüsedus ja iseloom muutub nii ruumis kui ka ajasmulla arengu käigus.
..5,0). Viimane soodustab mustika ja sammalde kasvu (Pleurozium, Dicranum, Hylocomium, Polytrichum, Sphagnum jt.). Need omakorda soodustavad toorhuumuse teket ja turvastumist. Tekkinud fulvohapped põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist. Kõigepealt lahustuvad ja uhutakse mullast välja karbonaadid, seejärel ülejäänud mineraalosa, ja kujuneb toitainetevaene heledavärviline leethorisont e. eluviaalhorisont (A2). Selle alla kujuneb tumedam (pruun kuni mustjaspruun) sisseuhtehorisont e. illuviaalhorisont (B), kuhu kogunevad väljauhutud mineraalained, samuti orgaanilised ained ja peened mullaosakesed. Niisugust protsessi nimetatakse mulla leetumiseks. Tugeva leetumise ja gleistumise korral esineb B-horisont nõrgliiva või -kivina. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja soodustavad mulli moodustumist mitmed alusmetsapõõsad - okasmetsades h. sarapuu, mage sõstar, h.kuslapuu ja h. pihlakas,
annaabi.ee 
