) b) viisakuse põhimõte G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. 11. Kõneaktid a) lokutiivsed- loogika(peksan segast), grammatika(räägin kreeka keele asemel hiina keelt Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika Illokutiivsed- kõnetatav saab su soovist aru. Kõige olulisem, eristame: 1.illokutiivne eesmärk- milleks räägime 2.illokutiivne jõud- kui intensiivne eesmärk 3.illokutiivne suund- kuhu suunatud ja perlokutiivsed aktid- Br aktil on tagajärg. Performatiivsus- Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod. Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt.
Austin:Ütlused on olulised mitte sellepärast, et nad kirjeldavad asju, vaid seepärast, et nad teevad midagi. John Rogers Searle arendas Austini kõneteooriat edasi: Kõne on ka tööriist ja selle kasutusel on tagajärjed. Ütlus on öeldud sõna või sõnade rida. Need ei ole üksteisest eraldatud ja iseseisvad, vaid kujutavad endast pigem telliseid, millest taotluslik (intensionaalne) kõnetegevus koosneb: Esitised (Propositional utterance) viitavad teistele asjadele Illokutiivsed ütlused taotlus suhelda (vastastoime), Perlokutiivsed ütlused taotlus mõjutada käitumist. Searle jagab kõneteod 5 suurde klassi: tõdemused, tundeväljendused(kirjeldavad olukordi ja tundeid), kohustumised, juhised ja kehtestused( muudavad olukordi,maailma korraldatakse ümber sõnade järgi, mitte vastupidi) Kohustumised, juhised ja kehtestused muudavad olukordi: maailma korraldatakse ümber sõnade järgi, mitte vastupidi. = radikaalne nägemus: ühiskond, inimkultuur ja kogu
d) Räägi õiges järjekorras Koostöö ja viisakus Geoffrey Leech. Principles of Pragmatics (1983) The Tact Maxim Viisakus Suuremeelsus Tunnustamine Tagasihoidlikkus Mis on viisakas ühes kultuuris, on teises naljakas J.L Austin Kõneaktid Lokutiivne kõneakt sõnumi loomine - õige (adekvaatne) mõte - korrektne sõnastus Illokutiivne kõneakt sõnumi väljaütlemine Perlokutiivne kõneakt ütluse tagajärjed - Mõtted - Tunded - Teod Illokutiivsed kõneaktid Koostatud erinevast jõust - Illokutiivne jõud: F (p) - Illokutiivsed eesmärgid - Illokutiivsed suunad: (nool üles, alla, mõlemale poole) "ma anun sind " tugev illokutiivne jõud. Jõud see, kui jõuliselt tähtsaim osa on eesmärk Illokutiivsed eesmärgid: - Assertiivne ja assertiivid (teatan, ütlen) - Komissiivne ja komissiivid (luban, tõotan) - Direktiivne - Deklaratiivne (performatiivid: verdiktiivid, behabitiivid)
* poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused
perlokutatiivsed ,,miks jälle mina; või miks ka mitte; nalja teed v?" - > see, et sõnumeid tuleb osata oma mõtteid väljendada, teame isegi. Teooria keskne osa on illokutiivne, see on koht, kus sõnadest saavad asjad. Austini järgi on illokutiivne keeruline ,kõneakt, sest koosneb mitmest aspektist. John Searle (austini järglane)- ameerika filosoof. Illokutatiivse akti käsitlemine searle'i kaudu. · Kuulsaim teos ,,speech acts: an essay in the philosophy of language" · illokutiivsed kõneaktid on kompleksed aktid, mis koosnevad erinevatest parameetritest: 1)illokutatiivsed jõud väljaütlemise jõud. Illokutiivsed eesmärgid: 1) assertiivne ja assertiivid (teatan.ütlen) teatav, ütlev. Sõnumi eesmärk on informeerida. Kriteeriumiks, et kui iluukatiivse eesmärk pole formaalselt väljendatud(kui ei näe assertatiivse eesmärgi tunnuseid), siis on ta vaikimisi. Nt: Tea.sajab. -kui lihtsalt midagi ütleme, on assertatiivne
Teadvus on kontsentreeritud ajus. Ta nimetab oma filosoofiat bioloogiliseks naturalismiks. Kas masin võib mõelda? mis on mõtlemine? Alan Turingi test ja ,,Hiina tuba" kui kellegagi kirja teel suhelda ja ei suuda ühegi konksküsimusega tõestada, et tegemist on inimesega, siis võib tegemist olla tehisintellektiga. · Turing: kui me ei suuda otsustada, kas suhtleme aruvti või inimsega, siis on arvuti testi läbinud. · Searle: õiged vastused pole veel mõistmine. Illokutiivsed kõneaktid Iga kõneakt on seotud sotsiaalse staatusega. Euroopalikus kontekstis arvatakse, et assertiivseid, komissivsei ja ka ekspressivseid kõneakte võib sooritada igaüks. Kuid see on vale. Sa teatad, et väljas sajab lund, aga kes sa selline oled, et sa siin teatad, et väljas sajab lund. · Illokutiivne jõud · Illokutiivsed eesmärgid o Assertiivne ja assertiivid (teatan, ütlen) teatan, et täna sajab lund täna sajabki lund. (Põrand on must
* poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 18. Märk ja tekst
koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus. Peas lood selle lause. * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine, see väljaütlemise akt ise. * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused
* poeetiline teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga. See kohvi on vastik. * deklaratiivne midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 14. Märk ja tekst
Searle ("Speech Acts"). Austin toob välja kolm erinevat kõneakti: - lokutiivne - kui on soov midagi öelda, siis valitakse vastavalt soovile adekvaatsed keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus - illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine - perlokutiivne on ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse). Searle toob välja illokutiivsed eesmärgid: - assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist. Informeeriv. See öö on pikk. - komissiivne - kõneleja võtab endale teatud kohustusi (informeerida). Ma luban, et see öö saab pikk olema. - direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. - deklaratiivne - midagi nimetatakse või kuulutatakse välja või nimetatakse ümber. Ma nimetan seda kohvi lahjaks. (nt. ka kohtuotsus, õnnitlused jm)
Searle ("Speech Acts"). Austin toob välja kolm erinevat kõneakti: - lokutiivne - kui on soov midagi öelda, siis valitakse vastavalt soovile adekvaatsed keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus - illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine - perlokutiivne on ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse). Searle toob välja illokutiivsed eesmärgid: - assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist. Informeeriv. See öö on pikk. - komissiivne - kõneleja võtab endale teatud kohustusi (informeerida). Ma luban, et see öö saab pikk olema. - direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. - deklaratiivne - midagi nimetatakse või kuulutatakse välja või nimetatakse ümber. Ma nimetan seda kohvi lahjaks. (nt. ka kohtuotsus, õnnitlused jm)
võimalik formaliseerida täpseteks struktuurireegliteks. Kuid see ei tähenda, et neid norme poleks olemas või neid poleks võimalik kirjeldada. Teksti tähtsaim omadus on tekstuaalsus e tekstuur, mille kõige olulisem komponent on piisav sisuline homogeensus e koherentsus. 53. Situatsioonitähendus. Deiktiline element, mis seob lauselausungi antud kõnehetke olukorraga.(täna, eile, homme, siin jne) Deiktilised on ka demonstratiivpronoomenid e näitavad asesõnad. Illokutiivsed jõud e ülesanded, mida lausundid mingis olukorras võivad täita. 54. Teksti sidusus. Tüüpiline tekst on struktuurilt sidus ja semantiliselt koherentne tervik. Semantiline koherentsus ei avaldu alati nähtavate seostena, vaid põhineb järeldustel. Üldjuhul ilmneb koherentsus siiski leksikaalsete sidususvõtete kasutamisena. Teksti sidusus e kohesioon ilmneb eelkõige sõnade valikus. Teksti samale referendile viitavad sõnad moodustavad sidususliikmete rühma ja iga konkreetset
semantika : mida X tähendab? süsteemitähendus, konteksitvaba tähendus pragmaatika : mida X öelda tahab? kontekstiline töhendus; pragmaatika käsitleb tähenduse neid aspekte, mis on seotud teate produtseerimise ja selle mõistmisega aga : polüseemsete sõnade tähendused - kuidas on võimalik piiri tõmmata? pragmaatika teooriatest - kõneaktiteooria 1960 aastatel - austin ja searle (pragmaatika kui keeleteaduse haru) pragmaatika "siin on palav" -kõneakt; illokutiivsed jõud (~ülesanded, mida lausingiga mingid olukorras võivad täita nt küsimus, käsk, palve. -grice koostööprintsiibid e suhtlusmaksiimid (koostöö, kvantiteet, kvaliteet, relevantsus, meetod (selgus) -viisakusprintsiip : minapilt e nägu -negatiivne ja positiivne viisakus deiksis - mina, sina, see, too jne kõneakt e tegu - suhtouses tekkiv terviktegu, mille kõnelja rääkides sooritab (nt ka viitamine, a ka illokutiivne jõud) vt Renate Pajusalu
Gramm. süsteemid pürivad universaalsusele, kuid ei suuda seda funktsiooni täita- 2 probleemi: 1) keeles toimivad suhted grammatika ja loogika vahel – suhe on teineteist toetav, vastuolusid ei teki. Kõneaktide teooriast lähtudes: grammatikas on olemas illokutiivsetele aktidele vastavad struktuurid (käskiv kv, küsilause, indikatiiv jne). 2 korrastatust, mis täiendavad teineteist – gramm. reeglid kontrollivad lingv suhteid, illokutiivsed reeglid kirjeldavad inimestevahelisi suhteid. Vaadeldes retoorikat kui mõjutamiskunsti, tuleks talle omistada perlokutiivne sfäär (kõneakti tulemuslikkus). Aga kirjandusteksti puhul ei ole asjad nii lihtsad, sest, kirj tekst ei ole suunat ainult adressaadile, vaid olulisel määral ka iseendale, mis rikub ka ülaltoodud kolmiksüsteemi harmoonia. Tavapärane retoorika ei tööta eriti puhta kirjanduse peal. (Derrida võtab ka kõneaktide teooria kallal.)
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS
annaabi.ee 
