tunduda näiline sõnad on sarnased ning seetõttu arvame mõistvat, kuid tegelikult on tähendused teised. · Märgid jagunevad kahte gruppi: leppemärkideks ja kujutavateks märkideks. Leppemärgid väljenduse ja sisu seos ei ole sisemiselt motiveertud, vaid kokkuleppeline. Kujutav märk väljendusel on ainus, loomuldasa temale omane tähendus. Nt. joonistus. · Kujutamine on suhteline, mitte absoluutne omadus. · Ikooniliste ja leppemärkide maailmad mitte ainult ei eksisteeri koos, vaid nad mõjutavad pidevalt teineteist, lähenevad katkematult teineteiseks üle või põkkuvad. Eriti eredalt ilmneb see kunstis. · Kage märgitüübi baasilt kasvab välja kaks kunsti eriliiki: kujutav ja sõnaline. · Kujutava märgi sõnaliseks teisendamise püüde ja jutustuse kui teksti ülesehitusprintsiibi vahel on otsene ja vahetu seos.
- PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, sest konkreetsed reeglid puuduvad. Selleks, et õigesti suhelda, on vaja teada kõne etiketti, kultuurinorme. Pragmaatika tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni ning peab olema korrektne ja efektiivne. - IKOONILISED MÄRGID Ikoonilised märgid on märgid, mille vorm determineerib nende tähenduse. Ikoonid baseeruvad sarnasusel. Ikooniliste märkide tüüpilised näited on pildid, millel kujutatakse reaalsete objektidega sarnaseid motiive. Ikoonil on tunnus või aspekt, mis võimaldab tõlgendada ikooni märgina isegi juhul, kui objekti ennast ei eksisteeri. - INDEKSID Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Semiootikas on indeks selline märk, mille esitis on objektiga korrelatiivses suhtes. Nii näitab indeks tihti piirnevust, seotust, külgnevust. Eristatakse loomulikke ja kunstlikke
peaaegu täielik väljasuretamine. Kuid mõne vesterni tegevus toimub Ameerika koloniaalajastust kuni 20. sajandi keskpaigani välja. Vesterni tegevuskohta geograafiline asend jääb tavaliselt Mississippi jõest läände, Rio Grande jõest põhja ning ulatub lõunas Mehhiko piiri äärde. Vesterni üks põhiteemasid on tsivilisatsiooni pealetung kõnnumaale looduse, lindpriide ja ,,metslaste" (ehk ,,punanahkade") alistamine. Vesterni ikooniliste elementide hulka kuuluvad kõigest eemal asuvad kindlustused ja tohutu suured rantsod ning väikelinnade kõrtsid, vangikongid ja peatänavad neis paigus leiab aset möödapääsmatu kahevõitlus hea ja kurja vahel. Samas on paljudes vesternites psühholoogilist keerukust, mis ulatub lihtlabasest hea ja kurja vahelisest heitlusest kaugemale, võttes vaat et kreeka tragöödia ulatuse. Vesterni sünd Enne kino sündi 1895. aastal olid olemas populaarsed ,,Buffalo Bill" Cody metsiku
tüüpi korrastatusele: ühtsele struktuurile, mis „võtab maha“ osade mitmekesisuse terviku korrastatuse nimel. Kõige täielikuma rakenduse leiab see tendents metakeeleliste ja metatekstiliste moodustiste hargnevas süsteemis, ilma milleta ei ole ühegi kultuuri olemasolu võimalik. ( Filmikunsti koht kultuurimehhanismis. 1977) KULTUUR V Inimkultuuride struktuurse dualismi kõige universaalsemaks jooneks on sõnalis-diskreetsete ja ikooniliste keelte kooseksisteerimine, kus viimastes süsteemi erinevad märgid ei moodusta järgnevusi, vaid on homöomorfsetes seostes, esinedes vastastiksarnaste sümbolitena (vrd mütoloogiline ettekujutus inimkeha, ühiskondliku ja kosmilise struktuuride homöomorfismist). Kuigi inimajaloo erinevatel etappidel taotleb üks või teine neist universaalsetest keelesüsteemidest globaalsust ja võib tõepoolest saavutada valitseva seisundi,
Kolmasus märk on võimalikkuse märk on põhjus, nt väide märk on fakt, nt konstanteering aspekt, nt mõiste Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i).
tootmisteenuste ettevõtted Maailmalinnad - peamised majanduslikud võimud maailmamajanduses; võimu ja domineerimise keskused (uut rahvusvahelist tööjaotust mõtestades), võtmetegutsejateks on rahvusvahelised korporatsioonid Globaalne linnaregioon - uus territoriaalne üksus post-fordistlikus maailmamajanduses, mille keskuse moodustab linn või linnad, riikide asemel on globaalsete linnaregioonide saarestikud Maailmalinnade sümboliline kapital - ikooniliste majade projekteerimise kaudu saadakse meedialt erilist tähelepanu, kasutatakse kuulsuse staatusega staararhitektide teenuseid, hoonest saab linna üks tunnusmärke Ökoloogiline moderniseerumine jätkusuutlikkuse ning win-win tulemuste jaoks tuleb probleeme lahendada poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete institutsioonide kaudu [teooria pärineb 1980ndatest aastatest ning arenes välja tööstussaaste, õhusaaste, jäätmekasutuse ja
Masinaga seda ei juhtu. Küberneetikat huvitavad vaid signaalid. Kuid inimene võtab vastu tähendusi. Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne v konnotatiivne. Märgiks pole vaid sõna, vaid ka zest, kujund, lõhn, tekstuur, heli st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. Denotatsioon märgi otsene tähendus Konnotatsioon - kaastähendus · Charles Sanders Peirce ameerika lingvist, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. · Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Charles Sanders Peirce (1839
tähtsaks probleemiks. Ühe lähenemisviisi kohaselt on algseks süntaksi viisiks, selle bioloogiliseks analoogiks, sümbioos. 7) Kirjeldava funktsiooni areng- Üks inimteadvuse primaarseid funktsioone on kirjeldamisvõime, sel aga võib leida kaugeleulatuvaid analooge lihtsamate biosüsteemide juures. Ka semiootiline protsess ise on teatavas mõttes ühtlasi modelleerimise protsess. Bioloogilistes äratundmisprotsessides võib seega näha ikooniliste mudelite olemasolu, mis on eelkäijad sümbolilistele mudelitele. Kultuurisemiootika käib käsikäes sotsioloogiaga. Kultuuritraditsioon on jagatud ja sotsiaalselt kinnistatud märgisüsteem/sümbolsüsteem mida kasutame vastavalt harjumuspärastele ootustele. Selle kaudu saame hakata ennustama, mis juhtub ühiskonnas ja kuidas konkreetseid suhtlussituatsioone lahendatakse. Kultuur on edasiantav (kõige olulisem kriteerium, sellega eristub sotsiaalsest
rahvusvahelistumises? 1) Materiaalne kultuur. See hõlmab enamiku elanike kasutatavaid tehnoloogilisi kaupu, isiklikku transporti ja selliste ressursside olemasolu nagu elekter, maagaas, telefon, internet ja traadita side. 2) Kultuurilised eelistused. Igal rahvusvahelisel turul on toodete, toiduainete, toodete/toiduainete kvaliteeditasemete ja isegi kaubamärkide jaoks erinevad eelistused. Vormide, värvide ja ikooniliste tunnuste tähendus võib omada ka erinevat kultuurilist tähendust. 3) Keeled. Riigis räägitavad ja kasutatavad keeled mõjutavad turundust, kaubamärke, teabe kogumist küsitluste ja intervjuude kaudu, reklaami ja ärisuhete läbiviimist. 4) Haridus. Tüüpiline omandatud hariduse tase piirkonnas võib näidata potentsiaalse tööjõu kvaliteeti ja tarbijate staatust. 5) Religioon. Religioon on suur kultuuriline mõjutaja, mis võib mõjutada paljusid
Kolmasus märk on võimalikkuse märk on fakt, nt märk on põhjus, nt väide aspekt, nt mõiste konstanteering Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i).
Kolmasus märk on võimalikkuse märk on fakt, nt märk on põhjus, nt väide aspekt, nt mõiste konstanteering Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i).
kehakeel, viipekeel, keel üldse – st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. Kõik tähendusühikud on suures osas sarnase mudeliga: kaasatud on 3 aspekti: • Märk ise nt sõna “lemon” • Objekt/nähtus, millele see vastab • Märgi kasutajad inimesed Semiootikud • Charles Sanders Peirce ameerika lingvist, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. Tema lähenemine aitab vaadata reklaami ja kõige paremini aru saada, mis seal toimub. Ferdinand de Saussure - šveitsi keeleteadlane, seletas, et märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus)
Igal momendil märk tähendab, (tema designaadiks on) see, millele ta osutab pärisnimi ikooni jaoks: ikoonid tähistavad (denoteerivad), iseloomustavad neid objekte, milledel on samasugused omadused (või osa omadusi) mis märkidel enestel iseloomustavad sümbolite [Peirce´i tähenduses] semantiline reegel vormub teiste sümbolite (millede reegleid ei tuvastata) abil või viidates konkreetsetele objektidele, mis on mudeliteks (ja seega täidavad ikooniliste märkide rolli). Indeksaalsete märkide designaadid on asjad, ühekohaliste iseloomustavate märkide designaadid -- omadused, kahe- ja rohkemkohaliste iseloomustavate märkide designaadid on suhted; lausete designaadid on faktid või asjaolud. Vrd Peirce Keele reeglid Morrise järgi Grammatikaline reegel määratleb märgilisi suhteid märgiliste vahendite vahel. Pragmaatiline reegel -- konstateerib tingimusi, mille juures märgiline vahend on interpretaatori
loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. • Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja • Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. • Charles Saunders Pierce ameerika lingvist sajandivahetusest, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. • Ferdinand de Saussure - Šveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest. • Roland Barthes (“Elementes of Semiology “(1965), “Mythologies” (1957)) uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus). • Nn. Tartu koolkond - J
aktiveerimine; sõnavara puhastamine vulgaarsetest väljenditest ja murdesõnadest. Iga päev tuleks tavakooli õpilasel omandada 3-10 uut sõna. Tavakooli algklassides on sõnavaraõpetus täielikult praktilist laadi, kuid on tihedalt seotud keeleõpetusega. Praktiline sõnavaraõpetus vaimse alaarenguga lastel saab olla koolieelses eas ja abiõppe esimesel etapil edukas ainult siis, kui toetub tajukujutluste loomisele praktilises tegevuses ja/või ikooniliste näitvahendite (piltide jm) abil. Sõnavaraõpetuse ülesannetest lähtudes ja abiõppe iseärasusi arvestades on võimalik sõnastada järgmised üldised nõuded: Harjutuste süsteem olgu vastavuses õpitavate teemade eesmärkidega ning laste kõnearenguga. Sõnavaraõpetuse pragmaatiline eesmärk on korrigeerida laste verbaalset suhtlemist (sõnu mõista ja kasutada) ning soodustada õppetekstide mõistmist ja õppeülesannete täitmist
· Denotatsioon märgi otsene tähendus · Konnotatsioon kaastähendus Kõik tähendusühikud on suures osas sarnase mudeliga:kaasatud on 3 aspekti: · Märk ise nt sõna "lemon" · Objekt/nähtus, millele see vastab · Märgi kasutajad inimesed Denotatsioon märgi otsene tähendus Konnotatsioon - kaastähendus Charles Sanders Peirce ameerika lingvist, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F
annaabi.ee 
