Vastupanuliikumine Poolas Võitlev Solidaarsus Põrandaalune kommunismivastane organisatsioon Võitlev Solidaarsus (VS) sündis Poolas 1982. aasta keskpaiku. Algatajaks ja esimeseks esimeheks oli Kornel Morawiecki. VS-i tekkimise tingisid ametiühingu Solidaarsus juhtide lahkarvamused selle üle, missugusel viisil võidelda kommunistliku reziimiga pärast sõjaseisukorra kehtestamist riigis 1981. VS tegi koostööd ametiühingu Solidaarsus põrandaaluste struktuuridega ja osutas ametiühingule sageli tehnilist abi. Kornel Morawiecki VS-iga liitunud Solidaarsuse aktivistid pooldasid kompromissitut võitlust Poola sõltumatuse nimel ja kommunistliku ikke all Lech Walesa juht elavate rahvaste (1980-1990) vabastamise eest. Võitleva Solidaarsuse ridadesse kuulus umbes 200...
Relvastatud vastupanuliikumine *Aastatel 2944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Samal ajal oodati ja loodeti lääneriigi abile taastamaks Eesti iseseisvust . * Metsa vendade põhi konseptsiooni moodustasid Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa okupatsioonivõimudega koos tööd teinud inimesed, punaarmee mobilisatsioonidest kõrvale hoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed ligi 30 000 inimest, neist aktiivses relvajõus osales kuni 10 000 metsavenda * Kohalikud elanikud toetasid metsavendi toiduga, andsid vahel peavarju ning jagasid informatsiooni. * Aktiivsemad metsavennad old Pärnu-,Viru-ja Võrumaal rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone, tapeti nõukogude akktiviste maal, korraldati diversioone raudteele. Samal ajal rööviti kauplusi, meiereisid ja isegi talusid. See omakorda suurendas maal hirmuõhkkonda. * Nõukogude võim kasutas nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julg...
Prantsuse vastupanuliikumine Erki Ojala La Resistence · Oli Prantsusmaa vastupanuliikumine · Võitlesid Natsi-Sakasamaa vastu · Liitub vaid alla 2% prantslastest · Vastupanu avaldatakse põhiliselt sõna abil. · Prantsuse vastupanuliikumise esimene relvastatud kallaletung Saksa sõjaväelastele toimus 21.augustil 1941. · 1941.aasta juulis tehakse 16 raudteevõrgu vastu suunatud sabotaazikatset. · Gilbert Brustlein tapab Nantes`is Saksa vägede ülemjuhataja Karl Hotz´i Sabotaaz
hirmutamine Vastupanuliikumine Sõltus erinevate demokraatlike jõudude koostööst (demokraatlikud, kommunistlikud) Sõltus loodusoludest (metsad, mäed soodustavad partisanivõitlust) Vastupanuliikumise vormid Informatsiooni levitamine Sabotaaz tööstusettevõtetes (tööpinkide lõhkumine, ebakvaliteetse toodangu väljalase) Atendaadid kõrgematele Saksa ametnikele; sõjatehnika hävitamine Partisanisõda Ülestõusud ja riigipöördekatsed Saksa vastupanuliikumine Eesmärgid : Põhjused: Hitleri reziimi kukutamine Totalitaarne reziim ja Õigusriigi taastamine selle tagajärjed Isiku- ja omandi julgeoleku Parteiline terror ja kindlustamine poliitiliste vastaste Leida kokkulepe liitlastega hävitamine Võitlus kiriku vastu Südametunnistus
Stalingradi lahing 1942 Kurski lahing 1943( mõne kuuga vallutas punaarmee tagasi 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL aladest) Teherani konverents 1943(Iraanis)Seal kohtusid esimest kordaHitleri vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid Stalin Roosevelt ja Chrchill.Seal otsustati, et Usa ja Suurb avavad Prasnt teise rinde ja alustavad pealetungi sakslastele Normandias,NSVL pidi neid toetamaüldpealetungiga idast.Lisaks sellele võttis ta kohustus kuulutadapeale Saksamaa purustamistr sõda Jaapanile.Nad jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise osas ning Poola tulevaste piiride suhtes. 6.juunil 1944 maabusid USA, Suurb ,Kanada ja Poola sõjajõud Normandias.See muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks.Esialgu suutis Saksamaa osutada vastupaniu, kuid peale ägedaid lahinguid hakkas saksa sõjavägi lagunema.Punaarmee ja Lääneliitlaste sõjaline edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Prantsus, Itaalias,Poolas ja teistes Saksamaa poolt o...
Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimude tähelepanud ühiskonnas kujunevatele probleemidele. Rahva hulgas koguse see kiri populaarsust, selle koopiad levisid käest kätte ja isegi välismaailma. See äratas ka muu maailma tähelepanu Eestis toimuva vastu. Tänu sellele venestamispoliitika Eestis pehmenes. Pr. 41 Vastupanu ja repressioonid Relvastatud vastupanuliikumine Nõukogude taaskehtestamisse suhtuti negatiivselt. Aastatel 1944-1953 oli vastupanu vormiks otsene relvavõitlus metsavendlus. Samal ajal loodeti lääneriikide abile. Eestis puudusid metsavendade organisatsioonid. Välisabi nad ei saanud, vajasid kohalike toetusi. Viimased toetasid metsavendi toiduga, andsid peavarju ja jagasid informatsiooni. Rünnati julgeolekupataljone ja hävituspataljone, tapeti nõukogude aktiviste. Samal ajal rööviti kauplusi, meiereisid ja talusid.
· 28. juuli 1935 Homoseksualism kuulutatakse kuriteoks Getod · Juudid eraldati ülejäänud elanikest · Suletud territoorium · Elatusvõimaluste puudumine · Haiguste levik ja nälg · Asutati ligikaudu 400 getot · Alates 1942. aastast "lõpplahenduse" (Endlösung) poliitika getode hävitamine ja juutide koonduslaagritesse saatmine Vastupanuliikumine · Partisanid · Varssavi geto ülestõus · Juutide varjamine · Põgenejate abistamine 1933 · Juutidele keelati maa omamine · Vallandati ajalehtede peatoimetajad 1934 · Juudid heideti ametiühingutest välja · Neile ei laienenud enam tervisekindlustus 1935 · Juudid ei tohtinud enam sõjaväes teenida
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välk...
Poola, Jugoslaavia, Kreeka, Albaania ja NSV Liidu aladel tegutsesid relvastatud rühmad, kuhu sageli kuulusid kohalikud tsiviilelanikud. Okupandid üritasid vastupanuliikumisega võidelda. Nad korraldasid karistusretki, hukkasid kättemaksus rahulikke elanikke, määrasid tasu vastupanuliikumise juhtide tabamise eest, kuid see ei andnud soovitud tulemust. Vastupanuliikumise tegevus oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fasistliku Itaalia purustamisele. Vastupanuliikumine ei olnud suunatud vaid natside vastu. Punaarmee vallutatud aladel puhkes kommunismivastane võitlus, aga nõukogude väed suutsid sellise vastupanu maha suruda. 9. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast II maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste elu. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette
13.a teine maailmesõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakius...
Punaarmeel võimaldas mitmetel põhjustel saavutada edu. Esiteks pidid sakslased sõdima mitmel rindel, näiteks Aafrikas ja Itaalias. See omakorda nõrgestas Saksa vägesid. Teiseks tegutses Punaarmee otsustavamatel hetkedel kindlakäelisemalt kui Saksa armee. Näiteks Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. 1941. a murdelahingus sundis Punaarmee sakslased pealinna alt taganema. Kolmandaks õõnestas vastupanuliikumine Hitleri sõjamasinat. Näiteks võib tuua 1944. a Poola sündmused. 6. Hinnake vastupanuliikumise rolli Hitleri sõjamasina purustamisel. Lääneriikide ja Punaarmee edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Saksamaa poolt okupeeritud riikides. Näiteks 1. augustil 1944 alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu. Stalin lasi sakslastel ülestõusu maha suruda ning purustas väegrupi Mitte.
· Kui tekkis väiksemgi kahtlus tsiviilelanikkonna tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit. · Miljonitest Vene sõjavangidest suri enamik nälga ja haigustesse. · Paljusid vange kasutati orjatöödel Saksa tööstusettevõtetes. · Hiljem hakati neist moodustama omaette üksusi võitluseks Stalini vastu. Vastupanuliikumine · Saksamaa poliitika okupeeritud riikides tekitas Lääne-Euroopas vastupanuliikumise. · Vastupanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. · Väga tugevaks kujunes vastupanuliikumine Balkanil. · Vastupanuliikumine tugevnes Saksamaalgi, kuid enamik vastupanurühmi avastati kiiresti ning hävitati. · Kindralite hulgas levis rahulolematus Hilteriga, vandenõulased kavatsesid Hitleri kukutada (1944 mõrvakatse, kuid Hitler pääses vaid väheste vigastustega).
Totaalne sõda Totaalne ehk kõikehaarav sõda Sõjategevus Euroopas, PõhjaAafrikas, Atlandi ja Vaiksel ookeanil. Mitte armeede, vaid rahvaste sõda. Võidu nimel tegutseti lisaks rindele ka tagalas: vastupanuliikumine, tsiviilisikud. Vägivaldne kord vallutatud aladel. ,,alamrassid" nagu juudid, mustlased pidi hävitama. Vangistati, tapeti, saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Koonduslaagritesse saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, seal hukkus vähemalt 12 miljonit inimest. 14. juuni 1941 küüditati Baltimaadest Siberisse 50 000 inimest. Vastupanuliikumine Vastupanuliikumine kõikjal Euroopas vallutatud aladel; nii fasismi kui kommunismi suunas.
sõjajõudude surve all Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Uluotsa klassivenna Johannes Varese. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. 14. juunil 1941 viidi läbi juuniküüditamine Siberisse, mis puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus. Vastupanuliikumine Eestis sai arvestada rahva laia enamuse toetusega. Kaasajooksjaid uue korraga oli vähe ja need sattusid üldise põlguse ning viha alla. Et täpselt määratleda, keda lõppraportis käsitletakse, leppis komisjon kokku, et terminit "eestlane" kasutatakse vaid kodakondsuse tähenduses. Kui me peame vajalikuks nimetada Eesti kodanike konkreetseid etnilisi või usulisi rühmi, kasutame vastavat terminit. Enamusrahvuse määratlemiseks kasutame me terminit "etnilised eestlased".
Suurenes avatus. Kujunes välja rahvuskommunistide põlvkond. Noorte aktiivsus kasvas. Komsomoliorganisatsioon. Eestlastest laienes poliitiline eliidi kiht. Venestusaeg : oli 19. sajandi teisel poolel Venemaa sisepoliitline suund. Venestamiskampaaniad, propaganda vene keele õigusele, vene keelsed lasteaiad ning koolid. 5) Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik Nõukogulik kultuur. 6) Kuidas avaldus vastupanuliikumine? 3 : 1) relvastatud vastupanuliikumine metsavendlus 2) noorte põrandaalused salaorganisatsioonid 3) demokraatlikud liikumised 4) Balti apell.
siberisse üle 50 000 inimese; stalini kohaselt peeti sakslaste kätte vangi langenuid punaarmeelasi reeturiteks; punaarmee liikumis läände saatsid massilised vägaivalla aktid kohalike elanike kallal. Naisi ja lapsi surmati tervete külade viisi; Sõja viimaste kuude jooksul vägistasid punaarmeelased saksamaal ligi kaks miljonit naist; Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas Väga tugevaks vastupanuliikumine kujunes balkani poolsaarel; Tito-isegi sakslased ei suutnud tema tegevusele jõudu rakendades piiri panna; Stauffenberg; Vastupanuliikumine Kesk-ja Ida-Euroopas Armija Krajova; balti riikides arenes välja läänemeelne vastupanuliikumine; väga raske oli vastupanuliikumine ukrainas; võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogude meelsete partisanide vastu; partisanisõda kujunes väga veriseks Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal
pöördepunktiks oli siin Praha kevade mahasurumine, mis näitas nõukogude ühiskonda seestpoolt uuendada üritanud noorema põlvkonna kommunistidele või komsomoli liikmetele, et n-ö inimnäolist sotsialismi taotleda ei maksa. Uuesti tugevnes tsensuur ning kontroll iga mõtteavalduse üle. See sundis mitmeid loojaid kas vaikima või NSV Liidust lahkuma ning loometeed vabas maailmas jätkama. Vastupanuliikumine Stagnatsiooni algus tekitas inimestes rahulolematust. Vahepeal peaaegu vaibunud vastupanuliikumine elavnes uuesti, tegutsema hakkasid mitmesugused dissidentide ehk teisitimõtlejate organisatsioonid. Leedus tugines vastupanuliikumine paljuski katoliku kirikule. 1960.-1970. aastate vahetusel koguti Leedus kümneid tuhandeid allkirju kirjadele usuvabaduse ja katoliku kiriku kaitseks, neist üks saadeti 1971. aastal ka ÜRO-le. 1972. aastal alustas Leedus ilmumist põrandaalune ,,Leedu katoliku kiriku kroonika", mis kujunes juhtivaks sedalaadi väljaandeks Baltikumis
Vastupanu ja repressioonid ENSV liidus Relvastatud vastupanuliikumine Aastatel 1944-53 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- Metsavendlus . ( tavaliselt oli metsavendade salgad 5-10 liikmelised, üksikutes suuremates oli ka 50-60 meest. Seal oli inimesi erinevatest ühiskonnakihtidest : kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni) Sellel ajal oodati ja loodeti ,et Lääneriigid aitavad taastada Eesti iseseisvust ning pidurdavad NSV liidu ekspansiooni Ida-Euroopas
Ja mõlemad riigid soovisid oma maa alasid suurendada. 8.Mida tõi kaasa antisemitismi muutmine natsiliku Saksamaa ametlikuks poliitikaks? Too näiteid Juute okupeeriti kõikjal. Neid hävitati mitmel viisil. Esialgu eraldati neid getodesse. Siis hakkati tapma kohapeal ja hiljem saadeti neid surmalaagritesse. Saksamaa tahtis hävitada Euroopas kõik juudid. Tapeti palju mehi, naisi ja lapsi, kelle ainuke süü oli see , et nad olid süninud juutidena. 9.Kas vastupanuliikumine aitas purustada Teises maailmasõjas Saksamaad ja tema liitlasi? Aitas küll. Põrandaalused rühmitused häirisid sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi ja ässitasid elanikkonda võimu vastu. Nad pidasid lahinguid oma vastastega ja ründasid ootamatult vastase sõjalisetähtsusega üksusi. Kuidas mõjutas vastupanuliikumine NSV liitu? Puhkes kommunismivastane võitlus, mille aga suutsis Nõukogude liit koos
21 / 48/58) Normandia dessant (D-Day) ❧ 6. juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsu smaal Normandias ❧ 25. august 1944 vabastati Pariis ❧ http://www.history.com/to pics/world-war-ii/d-day ❧ http://www.smithsonianm ag.com/videos/category/hi story/archival-footage-of-d -day/?no-ist MAAILM SÕJAS ❧ Totaalne sõda ❧ „Uus kord“ Euroopas. Holokaust ❧ Nõukogude Liidu kuriteod ❧ Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ❧ Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas ❧ Igapäevaelus Teise maailmasõja ajal Totaalne sõda ❧ Sõja tõttu kannatasid kõigi sõtta haaratud riikide kodanikud ja tsiviilelanikud kandsid nii mõnelgi maal sõduritega võrreldavaid kaotusi ❧ Okupandid ja kollaborandid: ❧ Kohalikud tegid koostööd okupantidega (n.t marssal Petain Prantsusmaal, Vidkun Quisling Norras või Hjalmar Mäe Eestis)
1944- 1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks relvavõitlus - metsavendlus . Tegutseti üle eesti , aktiivsemalt Pärnu- Viru- ja Võrumaal. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge , miilitsaüksuseid ja julgeolkuorganisatsioone. 1950. aastate esimesel poolel suruti see maha . Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949. aasta suurküüditamine . Eestist küüditati 2,5% kodumaal elavatest eestlastest . AVALIK VASTUPANULIIKUMINE 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks , mil peamiseks võitlus vahenditeks said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele . Tekkisid kontaktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ning pagulasorganisatsioonidega . Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti , nende üle mõisteti koht poliitilistel protsessidel ning saadeti vangilaagritesse . SIDE LÄÄNEMAAILMAGA Peamisteks infoallikaks olid sõjajärgsetel aastatel välisraadiojaamad : Ameerika Hääl , Vaba Euroopa ning Vabadusraadio
ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas, mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Kuidas tekib fosforiit? Fosforiidilademed on tekkinud organismide mere põhja settinud jäänustest.Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas selfimeres. Fosforiidivarud Eestis Fosforiidisõda · Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne- Virumaa alad). Vastasseis oli tulipunktis 19871988. Kas Eesti peaks Fosforiiti kaevandama? · Hea väetis · Mürgised ühendid · Fosfori hind õhus maailmaturul tõuseb · Taimkate hävineb (hetkel 140 dollarit tonn) Aitäh!
piiramisrõnga kuni 250km eemale. Vastupani kestis veebr alguseni. Hitler sai esimest korda lüüa. Partisaniliikumine Relvastatud eraisikute võitlus vastase võimu alusel alal. Partisanid ei kuulunud sõjaväkke, kuid kandis avalikult relva ja juhindus sõjapidamisseadusest. II MS ajal peeti partisanivõitlust kõigis Saksamaa ja selle liitlaste okupeeritud riikides (vastupanuliikumine). Rahvuslikest erijoontest hoolimata oli vastupanuliikumine rahvusvaheline, see väljendus ühises eesmärgis vabaneda okupantidest. Võitlusvormideks olid okupantide ja nende ideoloogia vastane propaganda (sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine ja levitamine), streik, sabotaaz, diversioon, okupantide ja nende käsilaste hävitamine, luureandmete kogumine liitlasvägede jaoks ja partisanisõda (osalesid ka koonduslaagreist põgenenud). Vastupanuliikumise kõrgeim faas oli üldrahvalik relvastatud ülestõus. (Eestis metsavennad)
merelahingus Midway saarestiku lähedal võidu Jaapani laevastiku üle ning asuti hõivatud alasid tagasi vallutama. 1944.a. sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist. 1.8 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a. Punaarmee alustas rünnakutega nii nii põhja- kui lõunatiival, murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all jäi pealetung seisma, millest sai idarinde kõige ,,kuumem" koht, skslased võitsid isegi mõned kaotatud alad tagasi. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine kutsus liituma Saksa armeega, et hoida Punaarmee Eestist eemal ning luua eeldused iseseisvuse taastamiseks. Punaarmee saavutas edasi edu Ukrainas, jõuti välja Rumeenia piirini. Juunis piiras Punaarmee ümber Saksa üksused, tungis Poolasse ja liikudes edasi Varssavi poole. 1.augustil alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, et seada ametisse oma rahvuslik valitsus. Punaarmee peatas oma edasitungi ja lasi sakslastel ülestõus maha suruda, mis omakorda võimaldas
Maakondade asemel regioonid täiustamine Valdade asemel külanõukogud Tuli täita liidu norm 3 oblastit Stalini surm 1953 Iseloomulikud Võitlus kodanliku natsionalismi vastu Liberaliseerumine Venestamine jooned Vastupanuliikumine Rehabiliteerumine NSVL majandus seisak Sundindustraliseerimise algus Isikuvabadus Venelaste sissevool Võõrtööjõu sisse toomine Metsavendlus(vastupanu) Pessimism Noorte osakaal ühiskonnas Alkoholism
Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta- Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon- mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust, milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel, mida kujutas endast vastupanuliikumine (lk 116-118); Totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Natsid käitusid juutidega julmalt.Neid hävitati mitmel viisil,esialgu eraldati neid getodesse, kus elu sarnanes vangilaagri omaga. Algul hukati neid koha peal, hiljem saadeti surmalaagritesse. Eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid. Vallutatud aladel toimus vägivallatsemine
* Leedu * alad Soomelt, nt Karjala maakitsus 6. Nimetage suuri lahinguoperatsioone II MS-st * Moskva * Pearl Harbor * Stalingrad * Overlord * Kursk * Barbarossa 7. Miks Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja? * Saksamaa liitlased olid suhteliselt nõrgad * Ressursside puudus * Välksõja nurjumine * Üle-Euroopaline vastupanuliikumine nõrgestas Saksamaad * Korraga tuli sõdida mitmel rindel 8. Teise MS tulemused ja tagajärjed * Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja * Balti riigid kaotasid iseseisvuse * Saksamaa jagunes 2 okupeeritud riigiks * Kujunes külm sõda * Tohutult palju surnuid * Kommunistliku süsteemi teke * Koloniaalsüsteemi lagunemine * ,,Kolmanda maailma" ehk arengumaade esilekerkimine 9
· Saksa pommirünnakud Inglise linnadele sõja algul · Tallinna märtsipommitamine 1944 Nõukogude punalennuväe poolt · Dresdeni pommitamine liitlasvägede poolt 1945, kus hukkus kuni 50 tuhat inimest · USA aatomipommid Hiroshimale ja Nagasakile 1945 b) Okupeeritud riigid: · ametisse pandi nukuvalitsus, mis aitas kaasa totalitaarse rezhiimi kuritegudele · kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed (hiljem nad anti kohtu alla ja osa hukati) · vastupanuliikumine võõrvõimude ja kollaborantide vastu c) Rasked valikud inimeste / riikide ees: · valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus: · raske töö meeste asemel tööstuses ja põllumajanduses · osalemine sõjalises tegevuses (partisanivõitlus ja vastupanuliikumine, medõed rindel) · okupantide vägivald 2. Repressioonid a) Sakslased loovad "uut korda" Euroopas: · koonduslaagrid, kus surmati 12 milj
50000 inimest. Holokaust Pärast Hitleri võimuletulekut hakati juute taga kiusama, hiljem tapeti neid massiliselt. Teise Maailmasõja ajal muutus olkourd veelgi halvemaks. SS asus hävitama juute ka teistes riikides. Esialgu eraldati neid getodesse. Algul hukati neid seal, hiljem saadeti surma-laagritesse. 1941. aastal asusid natsid välja töötama kava, mille eesmärgiks oli hävitada kõik juudid Euroopas. Vastupanuliikumine Vallutajate vägivallatsmise tõttu tekkisid kõikjal Euroopas vastupanuliikumisi. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd, tapsid okupatsioonivõimu tegelasi. Paljudes maades tekkisid partisanid, kes ründasid ootamatult vastase sõjalise tähtsusega üksusi. Nende gruppide juhtide eest pandi välja tasu. Ka fasistide vastu võideldi. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle
1987./88. aasta sündmused/olulisemad inimesed • Fosforiidikampaania • MRP Avalikustamine • Eesti Muinsuskaitse Selts • Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei • Loominguliste liitude ühispleenium • Eestimaa Laul • Vaino Väljas Eestimaa Laul • 11. september 1988 • Kokku tuli 300 000 inimest • Üleskutse taastada omariiklus • Esitati poliitilisi nõudmisi ja kuulati isamaalisi laule • Püüti rahvas ajaloomälu taastada Fosforiidikampaania • Rahumeelne vastupanuliikumine fosforiidikaevandustele • 1987-1988 • Üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu • Üks Eesti taasiseseisvumise algsündmustest • Juhan Aare avalikustas fosforiidisõja konflikti telesaates „Panda“ Interrinne • Asutati Tallinnas 19. juulil 1988 • Nõukogude Liidu meelne • Eesti iseseisvuse vastane liikumine • Liider Jevgeni Kogan • 15. mail 1990 Toompea Lossi ründamine • Edgar Savisaar kutsus Eesti elanikke Toompea Lossi kaitsma
(See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) 5. Mõisted ja isikud: Holocaust - Holokaust (kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Vastupanuliikumine - Teise maailmasõja võitjariikide allikais kasutatakse koondterminit vastupanuliikumine (inglise keeles resistance movement) sageli vaid kitsamas tähenduses, tähistamaks Saksa, Itaalia, Jaapani (harvem ka Nõukogude) okupantide ja nende käsilaste vastaseid liikumisi, mis tegutsesid ajavahemikul 19391945. See, kitsamas tähenduses vastupanuliikumine, jätkas sõjaeelset fasismi (natsionaalsotsialismi, falangismi, raudkaartlaste, tuliristlaste, reksistide, noolristlaste, ustasite, aga ka stalinismi) vastast võitlus. Vastupanuliikumise kõrgeim faas oli üldrahvalik
Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat. Elluviijaks julgeolekuorganid. 1944 -1953 aastatel vastupanuvormiks metsavendlus. 1950 aastal suruti relvavõitlus maha. 1949 aastal suurküüditamine. Vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Punapropaganda vohamine. Avalik vastupanu 1950 aastal asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega, hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970 aastal muutus vastupanuliikumine avalikuks. Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Informatsiooni levitati välimaale. Kontaktid Läti ja Leeduga ning pagulasorganisatsioonidega. Jätkati repressioone vabadusliikumiste vastu. Vabadusvõitlejaid saadeti vangilaagritesse. Side välismaailmaga Nõukogude Liit eraldatud nn raudse eesriidega. Peamisteks infoallikateks välisraadiojaamad. 1950 aastal taastusid otsekontaktid muu maailmaga.
Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta-Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon- mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust, milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel, mida kujutas endast vastupanuliikumine (lk 116-118); Totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Natsid käitusid juutidega julmalt.Neid hävitati mitmel viisil,esialgu eraldati neid getodesse, kus elu sarnanes vangilaagri omaga. Algul hukati neid koha peal, hiljem saadeti surmalaagritesse. Eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid. Vallutatud aladel toimus vägivallatsemine. Vastupanuliikumine häiris natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist. Tapsid
o Jõi ennast surnuks · Valter Klauson o ENSV valitsusjuht aastani 1983 · Tekkis palju suurettevõtteid o Balti Soojuselektrijaam Enam-vähem sai kogu Eesti elektriseeritud o Punane Kunda Tsemendivabrik · Rahvamajandusnõukogu o Loodi Eesti majanduse juhtimiseks 1960.ndate algul o Peaaegu kogu Eesti tööstust juhiti Eestist (oma disain jne) o Elu olgu sitt, aga suits olgu Priima..... hahhhah · Vastupanuliikumine o Koolinoorte vastupanurühmad Üleskutsed al.a Maha kommunistlik partei Gümnaasiumi lõpuklassi noored Tõmmati vardasse vabariigi aastapäeval sini-must-valge lipp Eesti korvpallivõistkond Mordva vangilaagris (sh Enn Tartu), vanglas või kanda rahvusvärve jne o 1970.aastatel- avalik vastupanu Kirjutati alla, jms avalikult · Kooliharidus o Riigi poolt paika pandud
KONTROLLTÖÖ 1.Sotsialismileeri kuuluvad riigid: Euroopas: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari. Aasia: SDV, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. Ladina-Ameerika: Kuuba. 2.Sotsialistlike riikide koostöö: Majanduses. Vastastikuse majandusabi Nõukogu (VMN), loodi 1949a. Eesmärgiks oli aitamine Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja oli aluseks tulevasele majanduskoostööle. Sõjalises valdkonnas. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt, loodi 1955a. Nõukogude liit kasutas seda liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika p...
Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest. Areng aelgustus ja seejärel peatus, levis suurusehullustus ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile tähelepanu ei pööratud. Loodusvaenulik tootmine, elanike esmatarbekaupadega varustamise häired. Kultuuris tehti vahepealsele vabadusele lõpp, tugevnes tsensuur ja kontroll iga mõtteavalduse üle. Mitmed loojad kas vaikisid või lahkusid NSV Liidust. Vastupanuliikumine Stagnatsioon tekitas inimestes rahulolematust ja tekkisid teisitimõtlejate organisatsioonid. Leedus ilmus põrandaalune "Leedu katoliku kiriku kroonika". Baltimaad pöördusid ÜRO poole, kuid vastust ei tulnud. Nõukogude võim reageeris repressioonidega. Paljud vastupanuliikumisega seotud inimesed vahistati ning mõisteti Siberi vangilaagritesse. 1972 süütas Kaunases noormees end põlema, protesteerides sel moel Nõukogude okupatsiooni vastu.
Nigeeria Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu.Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkubernerid. Alles 1920. aastal elavnes vastupanuliikumine ning...
Sündis Siberis eesti peres. Teemad: 1.) sotsialistlik majandus ja poliitiline süsteem- See tugines rangele plaanimajandusele. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitilne elu Nõukogude Liidu eeskujul. Loodi kommunistlik partei. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. 2.) NSVL põhiprobleemid 1960-1980'ndatel- Rahutused, sõjad jne 3.) Vastupanuliikumine NSVL'is- Metsavendlus, põrandaalused noorterühmad. 4.) Eesti NSV valitsemine Võim oli kommunistlikul parteil. Ühe partei süsteem kommunistlik partei,Üks ideoloogia kommunism,Võim koondus ühe isiku kätte,Inimõiguste rikkumine küüditamine,Kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke võimuorganeid kutsuti täitevkomiteedeks
30 19. nov 1942 Stalingradi lahing : kestab kaks kuud, sakslased kaotavad ligi 300 tuh. meest ja arvukalt sõjaehnikat, armee saab tugeva hoobi. jõudude vahekord muutub venelaste kasuks, ka 1943 ei suudeta initsiatiivi haarata. 31 Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. NSVL võitis. 32 1944 murrab punaarmee läbi Leningradi blokaadi, tungitakse Poola, kus lastakse sakslastel seal tekkinud vastupanuliikumine maha suruda, et siis panna Poolas võimule endale sobiv valitsus.1944 jõutakse juba ida-Preisimaa piirini, okupeeritakse Rumeenia ja Bulgaaria, sakslaste väed lüüakse välja ka Jugoslaaviast. 33 1945. jaanuar Nõukogude Liidu väed jõuavad Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (USA) kohtumine toimus 25. aprillil
.......................................................... 7 5.1 Totaalne sõda................................................................................................................................ 7 5.2 ,,Uus kord" Euroopas. Holokaust.................................................................................................. 7 5.3 Nõukogude Liidu kuriteod .......................................................................................................... 7 5.4 Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ning Kesk- ja Ida-Euroopas............................................... 7 5.3 Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal............................................................................................. 7 6. Teise Maailmasõja lõpp ja tagajärjed.................................................................................................. 7 6.1 Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine...............................................................................
Mõisted Anšluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug ...
Mõisted Ansluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14...
Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Väärtused muutusid siis kui muutusid laste rollid, näiteks põllumajanduslikus USAs oli laste roll kasvada suureks, et aidata oma vanemaid põllul, puudus emotsionaalne side, kui laps suri tuli tema asemele kohu uus. Haridusele suurt rõhku ei pööratud. Industraal USAs aga kasvas hariduse tähtsus ja laste väärtus vanemate silmis kasvas. Igat üksikut last hakati rohkem väärtustama, igat last hakati vaatama individuaalselt ja emotsiooniga ning see tõi kaasa võiksemad pered ja sündimuse. Perekondades muutus laste väärtus, peres tekkis suurem ühtekuuluvus. Laste poolt pakutav väärtus on emotsionaalne, laps pakub armastust, naeru, rahulolu, kuid mitte raha. Laste harimine vähendas ka lõhet klasside vahel kuna kõik lapsed õppisid koos. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pak...
Teine maailmasõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel" Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939- 1940 aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14juunil 1941aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juuti...
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...
Teine maailmasõda (1.sept 1939-2.sept 1945) Algus 1) Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale 2) Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa) 3) Poolale tungis kallale ka Punaarmee 4) NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping 5) NSV Liit alustas sõda Soome vastu Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra. Talvesõda (30.nov 1939-13.märts 1940), pooled:Soome ja NSV Liit, Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa alasid Välksõda- sakslased ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Ingl...
Itaalia kaotas Aafrika kolooniad. Albaania sai iseseisvaks. Ungari suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. NVSL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo. Vastupanuliikumine Osutasid natsireziimile vallutatud aladel elavad rahvad. Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaz ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust. NSV Liidus kutsuti vastupanuliikumises osalejaid põrandaalusteks ja partisanideks. Rahustamispoliitika- lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
· holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal · geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa · koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma
sund mobiliseeriti Nõukogude sõjaväkke, lisaks veel saadeti paljusid eestlasi töölaagritesse. Suur osa eestlasi kes ei soovinud sõdida punaarmee poolel põgenes kas Soome,Rootsi või Saksamaale. Paljud Soome põgenenud Eesti meestest astus ka Soome sõjaväkke lootes kunagi koos Soome sõjaväega Eesti vabastada Nõukogude võimu käest. Kõik, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone, läksid metsa varjule tekkis nn metsavendlus, selline vastupanuliikumine aitas hoida eestlust elus. 1941. aasta 22. juuni kuulutas Saksamaa Nõukogude liidule sõja. Eestlased pidasid sakslaseid kui vabastajateks, mis siis et mitmeid sajandeid olid Saksa aadlikud valitsenud Eesti talupoegade üle. Saksa armee ja politsei teenistusse astusid paljud eestlased vabatahtlikult, et ära hoida Punaarmee uut pealetung. Tänu eestlastest vabatahtlikele vallutasid sakslased 28. augustil 1941. aastal punaarmee käest Tallinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
