Taufname: Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart, war ein deutscher Komponist zu Zeit der Wiener Klassik. Wann und wo ist der Mozart geboren und gestorben ? Wolfgang Amadeus Mozart ist am 27.Januar in 1756 geboren. Er ist in Salzburg geboren. Wolfgang Amadeus Mozart ist am 5. Dezember in 1791 in Wien gestorben. Mozarts bekannteste Opern Wolfgang Amadeus Mozarts bekannteste und interessanteste Opern sind "Die Zauberflöte" "Idomeneo" und "La finta semplice". Die Fakten Wolfgang Amadeus Mozart starb am Montag dem 5. Dezember in 1791 gegen ein Uhr früh in seinem Haus in Wien. Mage ich die Musik? Ich mag Mozarts Musik nicht, denn es ist zu altmodisch. Aber ich mag PopMusik. Fotos Video http://www.youtube.com/watch?v=-DWxYcYCtA8 Danke für die Aufmerksamkeit!
Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi Looming "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) ´´Võluflööt" (1791) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1 Varia Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Milos Forman tegi samanimelise filmi.
sümfooniad ja kammermuusikat. Ooperitest mainiksin ära teose nimega `Võluflööt`,mis valmis aastal 1791. Teose esietendus toimus Viini eeslinnas asuvas teatris Freihaus 30. septembril 1791.aastal. Pilt etendusest `Võluflööt``,mis lleidis aset San Franciscios. Väga lühike nimekiri tema ooperi teostest: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Vaimulikmuusikas on ta kirjutanud hulgaliselt motette,vespreid,litaaniaid ja 19 missat. Sümfooniatest rääkides on Mozart suutnud luua ligi 50,millest tuntumad Esduur, gmoll, C duur . Pöördudes tänapäeva tagasi võime öelda,et Mozarti
draamalikumaks 3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit: "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) Looming "Võluflööti" peetakse üheks tähtsamaks saksakeelseks ooperiks üldse! On nimetatud ka Mozarti testamendiks, milles ta väljendab selgeimalt oma inimese eluideaali. Looming Ooperid (mittetäielik nimekiri): "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1790) "Titus" (1791) "Võluflööt" (1791) "Zaide" (jäi pooleli) Kuulamine http://www.youtube.com/watch?v= http://www.youtube.com/watch?v= Kasutatud allikad et.wikipedia.org/wiki/Mozart www.youtube.com
Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18. sajandi keskel ja II poolel. Opéra comique. Melodraama. 15. Lühidalt Glucki põhimõtetest. 16. Mozarti ooperid prantsuse ja itaalia muusikateatri taustal. "Idomeneo" 1781. 17. Ooper ja singspiel Saksamaal ja Austrias 18. sajandi II poolel. Mozarti "Haaremirööv" (Entführung aus dem Serail) 1782. 18. Mozarti ja Da Ponte koostöö. Nüüdisaegse muusikateatri sünd: "Figaro pulm" (Le nozze di Figaro) 1786, ,,Don Giovanni" 1787, "Così fan tutte" 1790. 19. Mozarti ,,Võluflööt" singspiel ja ,,suur ooper". 20. Mõisted. tenor, sopran, bass, retsitatiiv, aaria, ariooso, stseen, stile recitativo, stile rappresentativo, stile concitato,
ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid. Kuulsamad autorid ja nende teosed: · Ludwig van Beethoven o "Fidelio" (Viin 1805) · Wolfgang Amadeus Mozart o "Idomeneo" (München 1781) o "Röövimine serailist" (Die Entführung aus dem Serail; Viin 1782) o "Figaro pulm" (Le Nozze di Figaro; Viin 1786) o "Don Juan" (Don Giovanni; Praha 1787) o "Cosi fan tutte" (Viin 1790) o "Tituse halastus" (La clemenza di Tito; Praha 1791) o "Võluflööt" (Die Zauberflöte; Viin 1791) · Giacomo Puccini o "Edgar" (Milano, 1889) o "Manon Lescaut" (Torino 1893)
Tema viimane ooper on "Die Zauberflöte" (Võluflööt) ja selle kirjutas ta Viinis asuva rahvateatri jaoks. Sellel oli tema ooperitest üldse kõige suurem edu, kuid lavastaja oli varustanud ooperi sisu igasuguste efektidega, mis oleksid küll armetud ilma Mozarti muusikata. Veel Mozarti oopereid: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Teatridirektor" (1786) · "Titus" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/mozart_teele.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mozart http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html Toomas Siitan ,,Õhtumaade muusikalugu I"
seisusest, laululised aariad, temaatika: kajastab olustikku. NT: Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna", Mozart ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", Haydn ,,Elu kuu peal" · Opera seria itaalia tõsine ooper, vältis seoseid igapäevaelu ja reaalsete inimestega, tegelased pärit kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, temaatika: ajalugu. NT: Mozart ,,Tituse halastus", ,,Idomeneo", Händel ,,Julius Caesar" · Singspiel laulumäng, sündis 18.saj keskel inglise ballad-ooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, kõige kaugemale jõudis Austrias. NT: Mozart ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv" Ooperi reform: C.W.Gluck viis läbi ooperi reformi aastal 1762, mil lavastati tema ooper ,,Orpheus ja Eurydike". Hakati rohkem kasutama orkestrit ja tõusis koori osatähtus,
paludes neilt raha. 1791. aastal mil Wolfgang Amadeus Mozart hinge heitis, maeti ta vaestehauda, kus polnud isegi risti. Oma eluajal jõudis Mozart kõigile raskustele vaatamata luua häirimatult rahulikku ja kaunist muusikat. Tema looming on mahukas, ta on harrastanud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose. Tema kirjutatud ooperite hulka kuuluvad nt:"Haaremirööv" , "Figaro pulm" ,"Idomeneo" , "Võluflööt". Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat. Ta jõudis ka kirjutada ligi 50 sümfooniat, millest tuntuimad on Es- duur, g-moll, C-duur. W.A . Mozart oli väga andekas mees, kuid sisimas oli ta lapselik. Mozart kirjutas väga keerukat ja kaunistusrikast muusikat. Ta oskas näha väga sügavale inimhinge, ning väljendada oma mõtteid muusikas tohutult suure ilu- ja graatsiatundega.
Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi: 2 Loomingust Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt).
emaga Pariisi. Wolfgang oli kõikjal Euroopas väga nõutud ja kuulus muusik. Tema noorusaeg möödus enamasti mööda balle, akadeemiaid, õukonnapidusid käies ja muusikat komponeerides. Tema teoseid nimetati meistriteosteks, teda kutsuti kõikjale õukondadesse kontserte andma, ta sai palju muusikalisi tellimusi. Oma elujooksul kirjutas ta mitmeid heliteoseid, kuid kõige rohkem armastas ta luua oopereid. Mozarti menukaimad ooperid olid: ,, Idomeneo". Üks Mozarti esimesi meisterlikest ooperitest, mida ta sõitis Münchenisse komponeerima. ,,Haaremirööv". Viinis komponeeritud Mozarti edukaim ooper, mida mängiti ka Prahas, ning sellega sai Mozart ka Prahas kuulsaks. ,, Figaro pulm" sai keisrilt esinemiskeelu, kuid mis siiski esietendus Viinis 1786. , ,, Don Giovanni" esietendub Prahas 1787, mille keiser tellis äsja abiellunud Austria Toscana ertshertsoginnale
dets. Mozarti tööd: Muusika kolmel etappil: Varajane 17611772 Keskmine 1772 1781 Hiline 1781 1791 parimad teadaolevad tööd. Mozart lõi üle 600 heloloomingu, sealhulgas: üle 50 sümfoonia, 25 klaverikontserti, 12 viiulikontserti, 27 aaria kontserti, 17 klaverisonaadi jm. Varajased tööd: La finta semplice (1768) Bastien und Batienne (1768) Mitridate, re di Ponto (1770) Keskmisd tööd: Missa in C, Coronation Mass (1779) Hilisemad tööd: Idomeneo, re di Creta (1781) The Abduction from Seraglio (1782) Mass in C minor (1783) The Marriage of Figaro (1786) Don Giovanni (1787) Cosi fan tutte (1790) La Clemenza di Tito (1791) The Magic Flute (1791) Requiem (1791) Samuti lõi Mozart palju valküüre, missasid, õhtujumalateenistusi, litaaniaid, lühikesi pühalikke töid, kiriku sonaate jm. LOOMING: Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli ja mille lõpetas tema õpilane Franz Süssmayr
Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). kõige iseloomulikumaks loetakse sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast (loodud 1788.a.) Mozart oli üks maailma suurimaid heliloojaid ja inimeste hinges elab tema ja ta muusika veel edasi aastasadu ja tuhandeid. Ooperid (mittetäielik nimekiri): ,,Bastien ja Bastienne" (1768) ,,Mithridates" (1770) ,,Lucio Silla" (1772) ,,La finita giardiniera" (1775) ,,Idomeneo" (1781) ,,Haamerirööv" (1782) ,,Figari pulm" (1786) ,,Teatridirektor" (1786) Don Givovanni" (1787) ,,Cosi fan tutte" (1790) ,,Titus (1791) ,,Võluflööt" (1791) ,,Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Kokkuvõte Mozart oli väga kuulus helilooja, keda nimetatakse imelapseks. Mozart sündis
14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Kuulsaimad ooperid: "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1790) "Titus" (1791) "Võluflööt" (1791) Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni
töökohta sama orkestri juures Jonathan Notti assistendina. 2009. aastal sai Lõnin magistrikraadi Dresdeni Carl Maria von Weberi nimelises Muusikakõrgkoolis. Oksana Lõninvat on mitmekordne stipendiaat: Goethe Instituudi stipendiaat, Oscari ja Vera Ritteri nimelise stipendiumi stipendiaat, Saksa Muusikanõukogu dirigentide foorumi stipendiaat. 2008. aastal oli ta Bergeni Sümfoonikute peadirigendi Romely Pfundi assistent ja Osnabrücki teatri peadirigendi Hermann Bäumeri assistent Mozarti ,,Idomeneo'' lavastuses. Samast aastast alates on Lõniv dirigent Odessa Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatris. Lisaks on ta juhatanud palju kontserte Saksamaal, Prantsusmaal, Ukrainas, Sveitsis, Rumeenias ja Jaapanis. Oma arvamus ,,La Traviata'' on kindlasti suur ja võimas ooper. Kuidas muidu oleks ühel õhtul Rahvusooper Estonia laval nii palju rahvusvahelisi staare. Etendati Itaalia ooperit, esines kangelannana Venemaa tõusev täht
Samas lisas see reis Mozarti käekirjale küpse kunstniku poeetilisust ning süvenenud tõsidust. Tagasipöördumine Salzburgi oli Mozartile raske. Vahetult enne kojupöördumist kirjtas ta isale kirja, milles väljendus tõsist põlgust Salzburgi ja tema elanike vastu, kelle eluviis ja keel olevat Mozartile talumatud. 1780. aasta keskel sai ta kauaoodatud uue ooperitellimuse 5 Münchenist ja asus kirjutama elu tähtsaimat operia seria't ,,Idomeneo". Selle teose heroiline laad läheneb vanakreeka tragöödiale ning Mozart segas itaalia ja prantsuse ooperi maneere. 1781. aasta kevadel oli Mozart peapiiskopi saatkonna hulgas Viinis ja seal jõudis haripunkti tema konflikt patrooniga, mis lõppes Mozarti teenistusest vabastamisega. Mozart on seda väljendanud ilmselge õnnetundega ning nimetanud oma teenistusest vabastamise päeva õnnepäevaks ning et öelnud, et ei taha enam Salzburgist midagi teada ning öelnud ka,et
Lõpuks pakuti talle kohta õukonna organistina, kuid lükkas selle väikese palga tõttu tagasi, kuna perekond oli võlgades ja elu Prantsusmaa pealinnas väga kallis. Pariisis oli Mozart peaaegu aasta lõpuni, kuid kuna ta seal suurt edu ei saavutanud, lahkus ta linnast. Seal suri ka tema ema, millest Wolfgangil kulus palju aega, et sellest üle saada. Mozart pöördus tagasi oma kodulinna Salzburgi, kus kohe telliti temalt ooperi ,,Idomeneo, Kreeta kuningas" muusika. Kuna samal ajal suri ka keisrinna Maria Theresia, siis avanes Mozartil võimalus minna tööle Viini, sest nüüd ei olnud võimul kedagi, kes tema suhtes vastumeelsed oleksid olnud. Kuna suhted Salzburgi peapiiskopiga ainult halvenesid, siis läks Mozart vabakutseliseks heliloojaks Viini. Seal ta ka abiellus Weberi ühe tütrega, kellega ta tutvus juba Mannheimis olles. Tema naise nimi oli Constanze. Samal ajal alustas
vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. LOOMING Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt).
Pariisis juhtus aga raskeim sündmus. Wolfgangi ema haigestus ja suri 3.juulil. Mozarti reis oli ebaõnnestunudmitmesmõttes: temaemasuri, tematööpakkumised lükati tagasi, teda tervitati mitmel pool külmalt ning ta ei saanud suuremaid tellimusi. TagasipöördumineSalzburgi oli Mozartileraske.ViimasedkaksaastatSalzburgisolid talle ka üsna sündmustevaesed, kuni ta 1780. aasta keskel sai kauaoodatud uue ooperitellimuse Münchenistja asuskirjutamaelu tähtsaimatopera seria´t ,,Idomeneo". Viin (1781-1791). 1781. aastakevadel oli Mozart peapiiskopViinis. Esimesedaastad Viinis olid Mozartile võrdlemisi rahulikud: ta andis klaveritunde, pidas oma esimesesuure autorikontserdi, esinesregulaarseltparunvan Swieteni juurespühapäevastelkontsertitel ning teisteski muusikasalongides.Nendeaastatetähtsaimteos oli 1782. aastajuulis edukalt lavale tulnud Singspiel ,,Haaremirööv". Samal aastal Mozart abiellus Constanze Weberiga.
J. C. Bachiga ning kuulnud tema muusikat, Pariisis ja Mannheimis sai ta tundma M. orkestri kõlalisi võimalusi, Itaalias puutus ta kokku Itaalia avamängu ja koomilise ooperiga ning kirjutas just noorena palju homotonaalseid teoseid. Vanemaks saades kasutas ta enam barokkharmooniast saadud eeskujusid ja kontrapunkti. Ta kirjutas oopereid kõigis tolleaegsetes põhižanrites: koomiline (“Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Nii teevad kõik”/ “Così fan tutte”), tõsine (“Idomeneo”), Singspiel “Võluflööt”). Oma hilisemates ooperites muutusid žanripiirid hägusemaks ja karakterid sügavamateks, nagu ka muusika, mis andis täpsemini edasi tegelaste hingeliigutusi, mida rohkem ta õppis orkestri kõlavärve ja võimalusi tundma. Mozart oli eeskujuks endast 15 aastat nooremale Viini koolkonna esindajast Ludwig van Beethovenile. Giuseppe Verdi (1813 Busseto – 1901 Milano) oli itaalia romantismiajastu
komplekti. Mõju Sturm und Drang ("Torm ja tung") perioodi muusika, tema lühike foreshadowing Romantiline ajastu, on ilmne muusika nii heliloojad sel ajal. Mozarti Sümfoonia nr 25 g-moll K. 183 on veel üks hea näide. Mozart oleks mõnikord minna oma fookuse vahel ooperitest ja instrumentaalmuusika. Ta toodetud oopereid iga valitsev stiilis: opera buffa, nagu Figaro pulm, Don Giovanni ja Così fan tutte; opera seria, nagu Idomeneo ja laulumängus, millest Võluflööt on kõige kuulsam näiteks mõne helilooja . Tema hilisematel oopereid ta tööle peent muutused mõõteriistad, orkestri tekstuuri ja tooni värvi, emotsionaalne sügavus ja tähistada dramaatilisi muutusi. Siin oma edusammud ooper ja instrumentaalne komponeerimise suhtles: tema järjest keerukamaid kasutamise orkester sümfooniat ja kontserdid mõjutanud tema ooperi orkestratsioon ja tema
elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. LOOMING Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt).
vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. 12 Ooperid (mõned): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C- duur)
pojale. Varajased kontsertreisid imelapsena (München, Viin, Pariis, London, Holland).Esimesed säilinud teosed loonud 6 aastaselt, 10 kooliooper ja 1 vaatus oratooriumist. Reisid Itaaliasse, 14 sai Rooma paavsti rüütelkonna aumärgid, Milanost tuli ooperitellimus. Peale piiskopi surma konfliktid tema järeltulijaga. Oma isikupärase stiili leidnud väljakasvanud imelapse tagasihoidlik elu. 1779.a. õueorganist Salzburgis ; 1781 .a. ooper Idomeneo Münchenis; vallandamine Salzburgist, seejärel vabakutseline Viinis. Ooperite ajajärk algas Singspieliga "Haaremirööv"; reisid Prahasse, Viini, Berliini, Frankfurti. 1787.a. Kammer-Compositeur tühise palgaga, Õnnelik abielu sugulase Constanze Weberiga; samas majanduslik laostumine.35.aastaselt sureb vaesuses maetud vaeste ühishauda. Teosed: 19 lavateost, tähtsamad "Haaremirööv"(1782), " Figaro pulm"(1786) "Don Giovanni"(1797)"Cosi fan tutte" (1790) "Võluflööt"(1791).; 18 missat ja
söendanud oma kohustusi piiskopi ees jätta. Tema tee viis Mannheimi, kus ta armus 16-aastasesse sopranilauljasse Aloysia Weberisse, kellest ta tahtis teha tõelise primadonna, kuid isa vihane kiri lõpetas selle plaani. 1778. jõudsid nad pariisi, kus ta polnud kuigi suurt edu ning pealekauba suri ema juulis. Jõudes tagasi koju, olid järgnevad aastad üsna sündmustevaesed, kuni 1780 aastal sai ta ooperitellimuse ja asus kirjutama oma tähtsaimat opera seriat „Idomeneo“. III Viin(1781-1791) 1981. aastal oli Mozart peapiiskoppi saatmas Viinis ja seal jõudis haripunkti nende konflikt, mispeale Mozartist sai taas vabakutseline muusik. Nende aastate tähtsaim teos oli singspiel „Haaremirööv“. 1782. aastal ta abiellus Aloysia noorema õe Constanze Weberiga. 1786. aasta pühendas ta oma tähtsaime opera buffa „Figaro pulm“ loomisele. Mozartit tunti kogu Euroopas, kuid ometi ei kaasnenud sellega suuri tellimusi
annaabi.ee 
