4. AUGUSTINIUS (354- 430) elu ja isik Katoliku kiriku pühak .Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost Tema teost Pihtimused peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu .Tema teine tippteos oli De civitate Dei 4.1. Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlemal eksisteerib 2 maailma Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal. Teine maailm (inimeste maailm), omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. 4.2. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista temas pole "varemat" või "hiljemat", vaid pidev ja igavene "olevik". Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus.
kriteerium oli selle kasulikkus inimesele. Sokrates(490-399 eKr) uskus, et on olemas tõeline tõde ja väärtus, mis tuleb võtta asjade aluseks,"me ei tea, mis on see põhiväärtus, aga peame sellele lähemale liikuma", kasutas sokraatilist ehk küsimuste-vastuste põhist dialoogi Platon(427-357) Sokratese õpilane, pani ka oma mõtteid kirja Sokratese dialoogide kaudu; kahe maialma teooria: tõeline, muutumatu ideedemaailm vs selle hale meeltega tajutav vari ehk nö ,,reaalsus", side kahe maailma vahel on hing. Ideaalne riik: filosoofidest valitsejad(mõistus), alluv sõjavägi(tahe), mass(kirg). Platoni kool Akadeemia Aristoteles Platoni õpilane, kahtles Platoni kahe maialma teoorias, ,,on ainult üks meeltega tajutav maailm", üldmõisted tuletatakse üldistamise teel, korrektseks mõtlemiseks töötab välja loogika ja väiteskeemi ehk süllogismi kahest eeldusest tuleneb järeldus; nimetas
Enne usku pöördumist oli tal sõbratar, kellega oli neil üks ühine laps. (Augustinus oli elukaaslasele truu) Peale usku pöördumist loobus suhetest vastassugupoolega (Mõelge, miks ja kas peaks üks mees seda tegema) Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu Tema teine tippteos oli De civitate Dei Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlema filosoofi õpetustes eksisteerib kaks maailma – Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal, kelle maailmas ei eksisteeri aega ning kelle maailm on samuti muutumatu ja püsiv. Teine maailm (inimeste maailm), millele on mõlema mõtleja kohaselt omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale.
Sokrates mõisteti surma noorsoo halvale teele viimise eest ja ateismi pärast. Sokrates oli eelkristlik kristlik filosoof pro et contra. Sokrates ütles seda, et filosoofia eesmärgiks on õige käitumine ning õige elu. PLATON Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane. Platon rajas ateenas oma kooli ( Akadeemia) ning kõik tema teosed on meieni säilinud. Platon oli dualist: ta uskus kahe maailma olemasollu, et olemas ideede maailm ja meeleline maailm. Ideedemaailm on muutumatu, see ei teki ega hävi. Meeleline maailm on aga muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega kogeda. Platonil oli koopamüüt ( lugege ise, ei viitsi lahti kirjutada siia). Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus. Platon uskus reinkarnatsiooni ehk taassündi ( hing on vahepeal ideede maailmas). Platoni õpetus ideaalsest riigist
kui inimene sureb siis sureb ainult tema keha, hing elab edasi ja rändab ringi. Miks muidu on olemas hingedepäev ja räägitakse, et esivanemate hinged külastavad meid sel päeva. Arvan, et hingedepäev võib ka olla mingi seotud Platoni hinge käsitlusega. Dualism- maailm on lõhenenud materiaalseks ja vaimseks maailmaks ning inimene on lõhenenud kehaks ja hingeks. Seisukohta, et keha ja hing, vaim ja mateeria on ühtsed, nimetatakse monismiks. 1.1.1 Ideedemaailma ülesehitus Kuna ideedemaailm on täiuslik, peab seal valitsema korrapära. Platoni järgi ideedepüramiidi pidi üles liikudes jõuame üldisemate ideedeni. Nt. elusolend jne inimene mees noormees. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Üks idee on teise suhtes genos, aga kolmanda suhtes eidos. See ahel ei saa olla lõputu, muidu oleks ebatäiuslik. Püramiid tipneb Platonil hüve ideega (agathon); Hüvesus; Üldisemad ideed; Vähem üldised ideed. See
Platon tahtis oma mõtteid praktikas rakendada. Sai selleks ka oma sõbra Dioni kaudu Sürakuusal tolleaegse valitseja Dionysios II juures võimaluse, aga kukkus läbi. "Seadused", "Pidusöök". Arutas näilisuse ja tegelikkuse üle. Temalt pärineb kuulus koopavõrdluspilt, kus inimesed on seljaga koopaava poole ja näevad ainult varje koopaseinal ning arvavad neid reaalsuseks olevat. Väitis, et meeled annavad eksliku pildi. Päris maailm on ideedemaailm. Meie maailm on ainult peegeldus ideedemaailmast. Tema arvas, et maailma saab alati kaheks vastandiks jagada: (ilus-inetu, suur-väike jne). Ideed on igavesed, meeltega tajuv aga muutlik. Idee on üldine ja õige. Tõde on püsiv ja seisneb ideedes. Tark peab jõudma tõeliste olemusteni. Meeled seovad mitteolemuslikke asju. Ideedeõpetus pani aluse teaduse põhijoontele. Mõistus on inimese parim tööriist. Epistemoloogilised (teadmised) ja
nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Platoni järgi ei ole olemas reaalset mitte eset, vaid selle kehatu olemus ehk idee (eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik 5 eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsam on Platoni meelest headuse idee. Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. Aristoteles. Aristoteles ideeõpetuse kriitika
Me pole loodust ise teinud, seega ei tohi me seda ka rikkuda. Inimen saab olla ainult nagu majapidaja, kelle ülesanne on hoolitseda selle eest, et kõik oleks korras. Inimene on enda olemises ajutine kõigel on lõpp ja algus. Meie ajutisus on põhjus, miks me ei taju universumi korda. Moraaliseadused on selle väljendused inimeses. See ei tähenda, et inimene on ainult üleni hea, sest ta võib tegelikult käituda teadlikult halvasti. Platoni sõnul on kõigel idee ideedemaailm. Headuse idee on see, kui inimese hing puutub kokku ideega, siis temas toimub muutus. Inimee hing tõuseb illusioonide maailmast ehk praegusest tõelisse maailmasse. Headus on sama mis ideedemaailm. Ilma headuseta ei saaks toimida. On olemas näiteks ülim headus, mis eksisteerib vaid ideede algkujus. See saab olla olemas ainult igavestes ja absoluutsetes asjades. Inimese hing saab ülimat headust vaid kogeda, kuid mitte ise olla. Hing on kehas kinni. Vamine pool inimeses on igavene.
Platoni filosoofia tähtsaim osa oli ideeõpetus. Platoni järgi ei ole olemas reaalset mitte eset, vaid selle kehatu olemus ehk idee (eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsam on Platoni meelest headuse idee. Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas
Demokritos, aatomi isa, üritas seletada algelementide kaudu (tuli, vesi, maa, õhk). Arvas, et hing koosneb tuleaatomitest. Heraklietos arvas, et on tule- vee kombinatsioon. Mida kuivem hing, seda targem. Kaks kreeka filosoofi, 4. saj eKr, Platon ja Aristoteles. Platon otsis vastust kahele põhilisele küsimusele: ,,Kust on pärit inimese teadmised?" ja ,,Kuidas inimene maailma tunnetab?". Platon uskus, et on olemas igavene ideedemaailm, kus on inimese hing. Sündides tuleb hing sealt maailmast ja tal on kaasasündinult ideed olemas. Tunnetamine on ideede meeldetuletamise protsess. On olemas 6 põhiemotsiooni: rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta sõnastas esimesena loogikareeglid (eeldus->järeldus) ja assotsiatsiooni seaduse (seoste tunnetus). Eitas kaasasündinud ideid, tema jaoks oli vastsündinu tabula rasa ehk puhas leht
universumi korda märgata. Võimekus universumi tajuda oli vanasti võimatu. Nähti kaugeid asju, loodi mingid ilmapildid, aga korda otseselt ei tajutud. Moraaliseadused on universumi korra väljendus inimeses ja tema loomuses. See ei tähenda, et inimene on ainult hea, vaid inimloomus võib ka olla halb. Ta võib teada, mis on hea, kuid siiski käituda halvasti. Kurjuse võimekus on kõigis olemas. PLATON Platoni ideedemaailm tähendab, et inimene ei näe kõike. Me näeme vaid illusiooni ehk varju. See, mida me kogeme, on niiöelda tõelise maailma eelmaitse. Praegune maailm on tulevase maailma eelosa. Platonil oli headuse idee. Kui inimese hing puutub headusega kokku, toimub ta kehas ja mõttes muudatus. Kui inimene end pidevalt harjutab ja õpetab, tõuseb ta hing ideemaailma. Selleks peab inimene head tegema headel eesmärkidel. Suurim idee, millega inimese hing võib kokku sulada, on headuse idee
maailma. Reaalsem maailm on ideede maailm, muutuv maailm on illusioon. Ideed on juba olemas inimeses aga neid tuleb meenutada. Hing ühildumisel maise kehaga omandab kaemuse ja ideed. Eesmärgiks oli leida puhas mõistuse alge ehk mõtlemise vorm mis on igavene erinevalt asjademaailmast. Jumala mõte toiutb segamata teadmisest nagu ka hinge mõte. Hingel on 3 alget: 1) mõistus (teadmine ja mõtlemine), 2) emotsioon (julgus ja vaprus) 3) iha (himu ja instinkt). Ideedemaailm kui miski jumalik, kuhu mõistus tagasi läheb peale surma. "Kaunis idee", "hüve/headuse idee". Platon leiab et inimelu eesmärk on õndsus ehk eudaimonistlik idee, see on võimalik ideede maailma kaudu. Kaks viisi sinna jõudmiseks /jumala jurude jõudmiseks- põgenemine meelelisest maailmast ideede kaudu või Erose ülistamine. Hüve on jumalik teadmine ja olemine, mis on mõõtmatu. 1. Alt üles liikumine - meelelistest asjadest liikumine mõistete ja nende olemuse ja idee juurde 2
keel asub seega väljaspool indiviidi. saussure ei olnud selles ainus. emile durkheim : on olemas struktuurid ühisknonnas, mida inimene kasutabl, aga kuhu ta ei sisene. on malemängu reeglite kogum. see on nagu keel. ja on malemäng. malemängus ja keeles toimub esitamine. saussure väidab, et seni on tegeldud ainult kõne uurimisega. keele sturktuur ja organisatsioon on homogeenne. filosoofiliselt on saussure ilmselgelt platoni jätkaja platoni 2 sfääri : ideedemaailm : see pihustub meile tajutavas maailms juhuslikeks nähtusteks. ideedeni me siuudame jõuda ainulr mõtlemise kaudu, ja sellega tegelevad ainult filosoofid. meeldimine võib asuda vaataja silmades, ilu seal küll ei asu. tähistaja ja tähistatu jaotus : juba jälle. peirce : märk on miski mis asendab midagi mingis suhtes kellegi jaoks mingis mahus. saussure : tähistaja ja tähistatava («tähistatu» kasutas ka tõnis, päris hea, siis meid on juba kaks)
Kaks inimest : kunstnik ja ametnik. Viimane neist on labane piiratud huvidega, elab lõbustuste nimel. Mõlemad hakkavad jälitama erinevat naist. - blondi saksannat ja tumedajuukselist kaunitari, kes hiljem selgus - on prostituut. Kunstniku jaoks muutub prostituut talle ideedemaa- ingliks. Kummardab teda, kuni saab teada, et naine on prostituut - ta ei usu seda. Teki kaks maailma. Hakkab tarvitama narkootikume. Üks on ideedemaailm, kus ta abiellub selle naisega, maalib teda, idüll.. Tegelikult ju väga lihtne unistus, aga ikkagi ei tule sellest midagi välja, sest 35 selles maailmas muutub ilu õuduseks ja õnn pole võimalik. See ametnik aga ajas taga blondi naist, kes oli abielus. Ta peksti läbi. Pärast sõi paar pirukat ja tuju oli jälle hea. Seega - labasus võidab. Kunstnik kaotab. ,,Portree" - kunsti ja kunstniku kontseptsioon
Poliitika sisuks on inimesed, formaalseks kujuks on võimukorraldus (aristokraatia, demokraatia vms), kujundajaks on seadusandja või valitseja ning eesmärgiks on hea elu. Vorm on see, tänu millele vormita materjalist saab mingi asi. Igas asjas, mida me oma meelte ja aruga tunnetame, on vorm (idee) ja mateeria läbi põimunud. Ta usub platonlikult, et on olemas ka puhas vorm, igasugusele mateeriale eelneb puhas ideedemaailm, igavene ja jumalik, peab olema esimene liikumapanija jumalik vaim, vormitu mateeria liikumise algallikas, seda nimetab ülimaks hüveks või täiuslikuks olemiseks. Materiaalsuses on ka võimalikkus ehk potentsiaalsus, et võimalus realiseeruks, saaks tegelikkuseks, ehk aktuaalsuseks, peab asi püüdlema selle suunas. Vaas ja see muu värk...formaalne ja eesmärkpõhjus. Kõikidel liikidel on kalduvus areneda kõrgema poole. Kunstnik ja ehitusmeister on kui loodus
jumalasarnaseks ja parimad eeldused selleks on armastajal, muusikul, kes viljeleb muusikalisi 24 kunste. Aga lõpuni välja viib siiski intellektuaalsete võimete süvendamine. Kunst ei ole tunnetuse lõpp, tunnetus tipneb seal, kus techne on juba lõppenud, techne`st ülemal. Puhtas mõistuses technet enam ei ole. See valdkond jääb filosoofiale. Intellekt on Plotinosele ühtlasi Platoni ideedemaailm, tõeliselt oleva totaalsus: see on nii mõte ise kui ka mõtlemise objekt. Aristoteles 1982 Luulekunstist Keel ja Kirjandus 7 8 Lepajõe, Marju 2000 1999 Techne mõistest Plotinosel Akadeemia 4/ 849 861 Plotinos 1993 Ilust, Vaimsest ilust Akadeemia 5/n 923 948 Amstrong, Hilary 1993 Plotinose õpetus 5/ 959 970 Beierwaltes, Werner 1993 Ilu armastus ja jumala armastus Akadeemia 6/ 1190 1209
annaabi.ee 
