strateegiat). 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harrise järgi on väljendatav tähendustransaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte aitab konteksti mõjul formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb iga vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile).
" · ,,Ma tahan karastuskooki!" · ,,Keera kütet vähemaks!" · ,,Milleks kütet raisata?" 8. küsimus Keele funktsioonid Harrise järgi Väljendatav tähendus on · transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) · interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Keele funktsioonid Halliday järgi · Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) · Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) · Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") 9. küsimus Väärtuse definitsioonid: 1. Clyde Kluckhohn (1951): · Tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitavaks' · Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes
2) Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Jah, jah integratsioon Ei, jah assimilatsioon Jah, ei eraldumine Ei, ei marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1) transaktsiooniline (olukordade kohta informatsiooni andev) 2) interaktsiooniline (suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu) Halliday: 1) ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis Harrise transaktsiooniline) 2) interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) 3) tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti) 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatiivsuspõhimõte vestlusel on suund ja eesmärk, mida vastastikku püütakse järgida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile
kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? ei Eraldumine Marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: Väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta infot andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Kooperatiivsuspõhimõte aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile.
13. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? a. Harris: i. Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni ii. Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. b. Halliday: i. Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) ii. Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) iii. Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 14. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. a. Põhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida: iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. i
looduslikud – loovalt vastata. ◦ Tsivilisatsiooni arengu “rütmiks” on katkematu vastamine üha uutele väljakutsetele ja langus saab alguse siis, kui tsivilisatsioon pole suuteline enam loovaid vastuseid välja mõtlema. Pitirim Sorokin (1889–1968) • kultuurisüsteemide teooria ◦ Kõik ühiskonnad jagunevad vastavalt nende “kultuurimentaliteedile” (cultural mentality) kolmeks sotsiokultuuriliseks süsteemiks: ideatsiooniline (ideational), meeleline (sensate) ja idealistlik (idealistic), mis on eelmise kahe süntees. ◦ Kultuurimentaliteet põhineb neljal põhieeldusel: 1) tegelikkuse olemus; 2) vajaduste ja eesmärkide iseloom; 3) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/saavutamise määr; 4) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/ saavutamise viisid. ◦ Euroopas valitses viimane ideatsiooniline kultuurisüsteem 6.-12. sajandil, sellele järgnes
tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni. 7. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi. Harris: Väljendatav tähendus: 1)transaktsiooniline st olukordade kohta informatsiooni andev 2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8. Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)? Clyde Kluckhohn: väärtused kui tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitatavaks. Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase
hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1)Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni 2)Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1)Kuidas seletada Grice'i põhimõtte mittejärgimist? 2)Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson)
4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). John Berry: akulturatsioonistrateegiad Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? Integratsioon/ Eraldumine Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Assimilatsioon /Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Hallyday Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Harris: väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega)
statistiliste näitajate alusel: energia tootmise alusel, ühiskonna arenedes energiatootlikkus kasvab ühe elaniku kohta. 81. Oswald Spengler tsükliteooria. Primitiivsed kultuurid on ajaloota, kogu aeg ühesugused. Kuid vahel arenevad nendest kõrgkultuurid, mis läbivad 2 faasi: kultuur (arengu faas, luuakse uusi asju) ja tsivilisatsioon (arengu langus, taasavastatakse vanu asju). 82. Pitrim A. Sorakin kultuuritsüklid, mis kultuuri arengus korduvad: ideatsiooniline, meeleline ja segatsükkel (idealistlik). 83. Walt W Rostow moderniseerumisteooria. Majanduskasvu staadiumid: traditsiooniline ühiskond, kasvu eeltingimused, kasvu algus, küpsemine, tarbimisühiskond. Arengumaad peaksid need staadiumid läbima ja arenenud maadega koostööd tegema, et areng toimuks kiiremini. Arengumaad on liigselt seotud arenenud maadega. 84. Daniel Bell industriaalühiskonnale järgneb postindustriaalne ühiskond. 85
☼ kultuurilised süsteemid, sotsiokultuuri süsteemid jagunevad nende “kultuurimentliteedile” (3) - süntees ehk vahevariant (ideediline ei saavuta midagi, teised kaks saavutavad) → maailma ajalugu koosneb sellest kolmest ☼kultuurimentaliteedi 4 eeldust: 1. tegelikkuse olemus 2. vajaduste ja eesmärkide iseloom 3. vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/saavutamise määr 4. vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/ saavutamise viisid ☼ pessimist ☼ 2 peamist kultuurisüsteemi:ideatsiooniline kultuur - vajadused ja eesmärgid on põhiliselt vaimsed - nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge meeleline kultuur - vajadused ja eesmärgid on põhiliselt füüsilised - nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge ☼ Euroopas valitses viimane ideatsiooniline kultuurisüsteem 6.-12. sajandil, sellele järgnes idealistlik süsteem (13.-14. saj.) ja alates 15. sajandist meeleline süsteem, mis on ammendumas.
organismidega või teiste tervikutega, millel on bioloogilises mõttes määratud elukulg. Kultuuri saatus on tema enda kätes. See et nad kõik peale meie oma on kadunud, tuleneb nende mitmesugustest psühholoogiliselt seletatavatest inimlikest nõrkustest, kuid ei ole vältimatu tulevikuennustus." PITIRIM SOROKIN (1889 1968) Kultuurisüsteemide teooriad Kõik ühiskonnad jagunevad vastavalt nende "kultuurimentaliteedile" kolmeks sotsiokultuuriliseks süsteemiks: ideatsiooniline, meeleline ja idealistlik, mis on eelmise kahe süntees. Kultuurimentaliteet põhineb neljal põhieeldusel: 1) tegelikkuse olemus; 2) vajaduste ja eesmärkide iseloom; 3) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/saavutamise määr; 4) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/saavutamise viisid. Maailma ajalugu koosneb nende kolme kultuurisüsteemi lakkamatust ja paratamatust vaheldumisest. Üleminekud ühelt süsteemilt teisele on
Inimesed on spontaansed, loovad uusi asju jne. 2. Tsivilisatsioon languse, allakäigu faas. Inimesed kaotavad spontaansuse, tegutsemise asemel mõtisklevad oma tegevuse üle; ei loo enam uut, vaid taas-avastavad vanu asju jne. Inimkonna ajaloo jooksul on olnud 8 kõrgkultuuri: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Araabia, Mehhiko (Asteegi), Antiikkultuur, Õhtumaa kultuur. Pitrim A Sorokin: Kultuuritsüklid, mis ühiskondade arengus korduvad: - ideatsiooniline vaimsuse, religioossuse väärtustamine - meeleline füüsiliste vajaduste väärtustamine ja rahuldamine - idealistlik e. segatsükkel üleminekuetapp kummagi eelneva tüübi vahel Diffusionism Diffusionism ühiskond areneb järgmiste etappide kaupa 1. Innovatsioon 2. Innovatsiooni levik e. diffusioon Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest. Viimast on raske ette ennustada.
2 faasi: 1. Kultuur kasvu, arengu, progressi faas. Inimesed on spontaansed, loovad uusi asju jne. 2. Tsivilisatsioon languse, allakäigu faas. Inimesed kaotavad spontaansuse, tegutsemise asemel mõtisklevad oma tegevuse üle; ei loo enam uut, vaid taas-avastavad vanu asju jne. · Kultuuritsüklid, mis ühiskondade arengus korduvad: o ideatsiooniline vaimsuse, religioossuse väärtustamine o meeleline füüsiliste vajaduste väärtustamine ja rahuldamine o idealistlik e. segatsükkel üleminekuetapp kummagi eelneva tüübi vahel · Diffusionism teooria mille järgi ühiskond areneb järgmiste etappide kaupa o Innovatsiooni levik e. difusioon. Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest
"great", "beautiful", "fantastic") sellised, mis põhimõtteliselt võivad iseloomustada mida tahes. Viisakus Keele funktsioonid Harrise järgi: Väljendatav tähendus on: - transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) - interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt. viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) - Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) - Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) - Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Pole suhtlusakti, kus mõni keele funkstioon puuduks. Näiteks on viisakusnormid äärmiselt olulised (ja seejuures kultuuriti erinevad) ka akadeemiliste tekstide puhul. Viisakusnormide rikkumine üks olulisemaid kultuuridevahelise vääritimõistmise aluseid.
Sotsiaalne käitumine on alati motiveeritud käitumine. Inimene on ainus elusolend, kes suudab läbi mõelda konkreetsed motiivid, miks käituda mingit viisi.Võim legaalne õigus kasutada vägivalda. PITIRIN SOROKIN (1889-1968) Ta leidis, et ühiskonna käimapanevaks jõuk on ühiskonna põhiväärtused, mis jagavad kogu inimkonna ajaloo 3 tsüklisse, mis iseloomustavad neid ühiskondi, mis on olemas ja mis tulevad: 1. Meeleline e sensit põhiväärtusteks on meelelisus 2. Ideatsiooniline põhiväärtuseks on religioon, sealpoolsus, jumalus 3. Idealistlik kombineeritud põhiväärtustega meeleline + ideatsiooniline + ratsionaalne. Üleminek ühelt tsüklilt teisele toimub anarhiaga, sellele perioodile on iseloomulikud sõjad. Jagas kogu ajaloo neisse perioodidesse: M meeleline IT ideatsiooniline ID - idealistlik 1950a raamat "Võim ja kõlblus" siin esitab oma nägemuse riigivalitsejate kohta. Ta märgib, et kuna võimu juurde pääsevad
annaabi.ee 
