4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism
4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Arutlus (erinevad variandid vabaduse teema näitel): 1
Peateosed Vaimu fenomenoloogia (1806) Loogikateadus (1812) Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia (1817) Ajaloofilosoofia (1818) Õigusfilosoofia põhijooned (1821) Hegeli filosoofia... tema filosoofia lähtekohaks on olemise ja mõtlemise identsus kõiges siin maailmas ja selle ajaloos avaldub teatava mittemateriaalse alge- vaimu- areng enesest teadlikku üksiolemist nimetas ,,Absoluudiks" tema filosoofiat on hakatud nimetama ,,absoluutseks idealismiks" ühitas oma filosoofia kristlusega kõige väärtuslikumaks saavutuseks on dialektika "Absoluutne idee"- absoluut, vaimne ja mõistuslik alge: 1) idee arenemine tema enese rüpes, "puhta mõtlemise siihias" 2) idee arenemine "teisitiolemise" vormis, s.t. looduse vormis 3) idee arenemine mõtlemises ja ajaloos ("vaimus") Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani
see on igavikulisena. Kuna aga jumala intellektuaalne kaemus näeb asju nii, nagu nad tõeliselt on, ei saa ruum ja aeg olla asjade endi vormid; vastasel korral peaks ka jumal kaema asju ajas ja ruumis. Seega tuleb järeldada, et ruumi ja aega ei tohi käsitleda asjade endi juurde kuuluvatena, vaid neid tuleb pidada asjade endi suhtes “ideaalseteks”. Seetõttu nimetab Kant oma transtsendentaalfilosoofiat ka “transtsendentaalseks idealismiks”. Too mõiste ei tohi aga eksitada: üksnes “asjade iseendis” suhtes on ruum ja aeg ideaalsed, meie jaoks, kes me kaeme asju paratamatult ruumi ja aja vormis, on nad reaalsed. “Transtsendentaalne idealist” saab seetõttu, nagu Kant ütleb, olla ühtlasi “empiiriline realist” (A 370). Vt. “Prolegomena …” § 10, 12, märkus I. Kanti vastuväited oma positsiooni kriitikale. Vt. “Prolegomena …” lk. 46-55.
naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51. Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadmisseid, nim: subjektiivseks idealismiks 52. Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria, milline? antoloogiline tõeteooria 53. Millise teadusliku teadmise määratlemise printisiibi sõnastas Karl Popper? Folsifikatsioonprinsiip
naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51. Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadmisseid, nim: subjektiivseks idealismiks 52. Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria, milline? antoloogiline tõeteooria 53. Millise teadusliku teadmise määratlemise printisiibi sõnastas Karl Popper? folsifikatsioonprinsiip
Üks kolmest seisukohast ei ole filosoofias levinud seletus matemaatika aksioonide tõesuse kohta Vastus: Matemaatika aksioomide tõesus saadakse tuletamise kaudu aksioomidele järgnevatest teoreemidest Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvusseisundid, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav'
Spirituaalsus on millegi omadus olla vaimsel tasandil (spiritus). See eeldab, et spirituaalsel asjal on vähemalt sama suured vaimsed võimed nagu inimesel. Mitmed briti idealismi esindajad, näiteks Francis Herbert Bradley, väitsid, et reaalsuses on kõik asjad spirituaalsed (reaalsuse vaimsus) ja õigupoolest on olemas ainult üks asi. Sellist seisukohta nimetatakseabsoluutseks idealismiks. Ökokülade liikumises ei pruugi spirituaalsus väljenduda otseselt mingi konkreetse suunana, pigem sisaldub see kõikides teemades juba algusest peale, näiteks võidakse järgida antroposoofilisi põhimõtteid arhitektuuris. Spirituaalsust peetakse oluliseks, sest arvatakse, et ainult sellise lähenemisega on võimalik tajuda, kuidas kõik (looduse) elemendid on omavahel seotud, hästi väljendab seda külades palju kasutatav Gaia teooria
" ,,Masin- inimene" kaldub loomulikult dogmatismi, ,,Vabaduse-inimene" on idealist. Idealism seisab kõrgemal tasemel, kuna see omalt seisukohalt suudab mõista dogmatismi, kuid dogmatism ei suuda aru saada idealismi mõttekäikudest. Ka teatavad teoreetilised põhjendused räägivad idealismi kasuks, kuna ainult see suudab tuletada meie kogemusmaailma mõlemad kategooriad: teadvuse ja esemed. Fichte arendas Kanti krititsismi absoluutseks idealismiks, milles ta täielikult hülgas ,,asja iseeneses". Teadusõpetuse alusmõistuseks on ,,mina", mitte üksiku isiku mina, vaid üldine, üleindividuaalne mina. ,,Mina" ei ole Spinoza substants, vaid puhas aktiivsus, teadvuse kõlbeline tegevus. Oma aktiivsuse läbi jaatab mina iseennast või, nagu Fichte ütleb ,,asetab iseennast". Endaasetamise läbi asetab ta ennast vastu ehk vastandab mitte-minale. Mina ja mitte-mina vastuolu ühendatakse nende vastastikuse piiritlemise läbi
kuid ta väitis, et nii kehalised kui ka mentaalsed protsessid on Jumala poolt ette määratud ning ka kooskõlastatud. Sellist õpetust nimetatakse ettemääratud harmoonia teooriaks. Nii kehaliste kui ka mentaalsete sündmuste ahelad on teineteisest sõltumatud, kuid sellegipoolest kooskõlas. 1.2 Monistlikud teooriad Monistlikest teooriatest on tuntumad biheviorism ja identsusteooria. Monistlik on ka iiri filosoofi George Berkeley õpetus, mida iseloomustatakse kui idealismi. Idealismiks nimetatakse Berkeley´ õpetust sellest, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning Jumal. Berkeley arvas, et tajuda saame ainult ideesid. Olemas olla tähendab tema arvates tajuda või olla tajutav. Me tajume ideesid ning tajujaks on hing. Berkeley arvates pole olemas midagi materiaalset. Ta nimetas oma õpetust immaterialismiks.(2) 2. TAHTEVABADUSE PROBLEEM Suured antiikfilosoofid ei arutanud tahtevabadust, kuna see ei olnud klassikaline filosoofia probleem
reaalsuse, kui ajaloolise protsessi kandja. Hegeli jaoks on VAIM olemise alus, selle ülim olemus ja kogu ajalooline protsess, mis moodustab reaalsuse, kujutab endast vaimu arenemist enesest teadlikuks saamise suunas. Kui eneseteadvus on saavutatud, jõuab kõik olev iseendaga kooskõlla Hegel nimetab seda enesest teadlikku üksiolemist absoluudiks. Kuna ta nägi oleva põhiainest mitte-materiaalsena, siis on tema filosoofiat hakatud nimetama absoluutseks idealismiks. Hegel uskus, et kui me kõneleme ideede arengust, siis saabub vastuoludeta seisund siis kui vaim tunnetab end ülima tõelusena ja mõistab, et kõik mida ta seni on pidanud endale võõraks, on tegelikult tema osa ja mitte temaga vastuolus, kuid kui selleni pole jõutud, jääb vaim endast võõrandunuks. Üksikisik on endiselt mässitud vastuoludesse, ei tunneta iseennast ega ole vaba. Selline olukord on jätkuva dialektilise arengu liikumapanevaks jõuks.
õigluse mõistest. "Politeiale" järgnes "Politikor", kus Platon keskendub peamiselt riigimehe mõiste selgitamisele ja "Trimoios". Viimane ning õieti valmimata sellealane teos oli "Nomoi" e "Seadused", kus Platon loob pildi "teisest" riigist ja sellele vastavatest seadustest. "Teise" riigi konseptsioon on ka rohkem kompromissi otsiv tegelikkuse ja ideaali vahel. Platoni filosoofiat võib nimetada objektiivseks idealismiks. Platoni nägemuse järgi on vaim primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne. Kõige eksisteeriva põhjuseks ei ole mitte inimese teadvus, vaid mingi üleloomulik "ideede maailm". Materiaalsed asjad on nende "ideede" hoopis kahvatum vari. Teadmisi ei saa tema arvates tuletada kogemustest ja nende üldistamisest, vaid teadmisi saab ammutada ainult mõtlemisest endast. Platoni ühiskonnakäsitlus on puht-filosoofiline. Nagu juba mainitud, Platoni arvates ei saa
mulje jättis Platon alati idealismikalduvustega mõtlejaile,s.t. neile,kelle jaoks oli huvitav ja kaasakiskuv peamiselt idealism.Platoni õpetuse näol leidsid nad lähtekoha või eeskuju omaenda idealistlike konstruktsioonide ja hüpoteeside tarvis.Nagu Platongi,nii lugesid ka nemad meelelise aluseks meeltevälist,suhtelise aluseks ebasuhtelist,mööduva aluseks igavest ja saavat,olemasoleva aluseks tõeliselt olevat. Platoni filosoofiat võib nimetada objektiivseks idealismiks,ta nägemuse järgi on vaim primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne.Kõige eksisteeriva aluseks ei ole mitte inimese teadvus,vaid mingi üleloomulik ideede maailm.Teadmisi ei saa tuletada kogemustest ja nende üldistamisest,vaid neid saab ammutada vaid mõtlemisest endast.See nägemus on aga tänapäeval vastupidine.Tänapäeval ei peeta kindlasti tähtsamaks vaimu ja teadmisi,vaid esmatähtis on materiaalne maailm.Inimestel on küll ideid ja tihti ka väga arukaid ja
vastupidist äärmust, eitades maailma ja elades religioosses tagasitõmbumises. Barokiajastu juhtlauseks oli "nopi päeva". Teine mõttetera oli "mäleta surma". Seda ajastut iseloomustas nii mitmeski suhtes edevus või keigarlikkus. Ent paljusid huvitas ka see, et kõik meid ümbritsev sureb ja laguneb kord. Sel ajastul arvasid mõned, et eksistents sügavamas plaanis on hingelist või vaimset laadi. Sellist seisukohta nimetatakse idealismiks. Vastupidist seisukohta materialismiks. Materialismi all mõeldakse filosoofiat, mis taandab kõik eksistentsi nähtused konkreetsetele füüsilistele suurustele. Ka materialismil leidus 17. sajandil palju pooldajaid. Thomas Hobbes (vt Lisa 17) Thomas Hobbesi arvates koosnesid kõik nähtused, sealjuures ka inimesed jh loomad, eranditult aineosakestest. Isegi inimese teadvus ehk hing on tingitud imepisikeste osakeste liikumisest ajus. La Mettrie (vt Lisa 18)
tahtis Platon läbi ideaalriigi kujutamise avaldada oma nägemuse õigluse mõistest. "Politeiale" järgnes "Politikor", kus Platon keskendub peamiselt riigimehe mõiste selgitamisele ja "Trimoios". Viimane ning õieti valmimata sellealane teos oli "Nomoi" e "Seadused", kus Platon loob pildi "teisest" riigist ja sellele vastavatest seadustest. "Teise" riigi konseptsioon on ka rohkem kompromissi otsiv tegelikkuse ja ideaali vahel. Platoni filosoofiat võib nimetada objektiivseks idealismiks. Platoni nägemuse järgi on vaim primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne. Kõige eksisteeriva põhjuseks ei ole mitte inimese teadvus, vaid mingi üleloomulik "ideede maailm". Materiaalsed asjad on nende "ideede" hoopis kahvatum vari. Teadmisi ei saa tema arvates tuletada kogemustest ja nende üldistamisest, vaid teadmisi saab ammutada ainult mõtlemisest endast. Platoni ühiskonnakäsitlus on puht-filosoofiline. Nagu juba mainitud, Platoni arvates ei saa uusi teadmisi tuletada
On kartus, et selline ajaloofilosoofia sisaldab mittereaalseid nähtusi. Näit vaim! Kuidas neist teada saada? Ilmutuse kaudu? Aga see võib olla erineva- tel inimestel ju erinev? See ei ole kontrollitav. Kuigi meil on ühine kultuuri- taust, räägib Jumal meile ilmselt erinevaid asju. Põhjuslikku seost üksikisi- kul üldiselt ei ole. Sellist seisukohta, mis väidab, et vaim on olemas sõltu- mata mateeriast, nimetatakse idealismiks. Objektiivne idealism, essentsia- lism — vaim tekitab mateeriat. On rida probleeme. . . kui Hegelit lugeda, siis ta teatab, kuidas asjad on, aga ta ei küsi üldiselt küsimusi. Hegel teab, kuidas on. Vahel on Hegeli teks- tis ka mõni küsimus, aga need on teenivad küsimused, mitte probleemsed küsimused. Nad ananvad vaid Hegelile võimaluse “tõde” välja öelda. Hegel samastab asju nimedega, juhtumeid nimedega. Juuras on see vist vajalik. .
) ALEKSANDER: (vihaselt) Omaenda elu oled sa täielikult ära raisanud, sõprade ja võõraste käest oled sa raha välja pressinud, nii et su nimi on saanud petise ja katteta vekslite sümboliks. Oma õdede palged oled sa vanemliku armastuse juurest ära pööranud ja mürgitanud nende meeli petlike liberaalsete targutustega, mis on maskeeritud idealismiks. Oma nina toppimisega nende asjadesse oled sa purustanud nende elud, nagu rikutud laps litsub sodiks oma hommikuse keedumuna, et hoidjat ärritada. Ljubov oleks ammu olnud abielus aadlikuga, kes teda armastas. Selle asemel on ta lõputu kirjavahetuse kaudu kihlatud invaliidiga, kes ilmselt ei saaks juua vene vett ka siis mitte, kui
lingvistilissemantiliselt analüüsida inimtunnetust.F. tekkis nii Läänes kui ka Idas u. 2500. a. tagasi. Uurimise ja õpetamise vajadusel on f. liigendunud: *ontoloogia, *metafüüsika, *tunnetusteooria, *loogika, *eetika, f. ajalugu, kultuurif., teadusf., tehnikaf. jms. osised ja harud. filosoofia põhiküsimus, mateeria (looduse, olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Sageli ei esine f. p. nö. puhtal kujul. F.p. lahenduse alusel jaguneb filosoofia *idealismiks ja *materialismiks.Filosoofia (kr philosophia) tähendab sõnasõnalt tarkusearmastus. Bertrand Russelli sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne (vt spekulatsioon), käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata, Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks
annaabi.ee 
