Romantismiaja küsimuste vastused. 1. Romantism oli väga keerukas, mitmepalgeline ja vastuoluline nähtus. Ühelt poolt kajastab romantiline kunst ajastu kõrgeid ideaale ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid.Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. 2. Revolutsioonilises võitluses osalesid aktiivselt heliloojad Hector Berlioz, Richard Wagner, Fryderyk Chopin, Frence Liszt. 3
käsitlema.Akmeism vastandas end sümbolismi poeetika keerukusele ja abstraktsusele,kuulutades tagasipöördumist maise realiteedi juurde. Dadaism sai alguse 1916 Zürichi kabarees Voltaire,mis oli eri rahvusest kunsti-ja kirjandusinimeste kohtumispaik.Dadaistide juhi,rumeenia päritolu Tzara seletuse kohaselt tähendab dada kahekordset jaatust,aga ka püha lehma saba ühes aafrika keeles,kuubikut ja ema ühes itaalia dialektis jm.Dadaistid ei usu senisesse moraali,religiooni ega ideaalidesse,vihkavad inimesele omast silmakirjalikkust,avaldavad anarhilist protesti kehtiva ühiskonnakorralduse vastu,umbusaldavad loogikat,psühholoogiat,pooldavad luule spontaansust,eitavad klassikalist kirjandust ja isegi dadaismiga samal ajal tekkinud uusi voolusid. Sürrelism tekkis 1919. a. Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal.Sürrelism ühendas maalikunstnike,kirjanikke,skulptoreid,muusikuid jne.Sürrelism lähtus pm, et kõik,mis põhjustab inimesel mingeid assotsioone,võib olla ka
omaduste liialdamine ja moonutamine, tujude ja meeleolude äärmuslik väljendumine.) Imazi(ni)sm(in k pilt kujund) Samaaegselt Futurismi ja kubismiga. Ainult inglisk. Luules. Taotles vabadust kirjanikule. Ere, omanäoline luulekujund oluline. Manifest:tavakeel ilma kaunist.*pikad proosavormis luuletused*vabadus,mitmekesisus teemade valikul*kindlus ja selgus. Esra Pound, Thomas Steam Eliot Dadaism 1916 Zürichi kabarees Voltäer. Juht Tristan Tzara. Ei usu senisesse moraali,religiooni,ideaalidesse. Vihkavad silmakirjalikkust, avaldavad protesti kehtiva ühiskonnakoralduse vastu. Umbus. Loogik. Psühh.- Poolödavad luule spontyaansust-Eitavad klassikalist kirjandust. Prop kunsti mis ühendab kõik kunstiliigid.automaatkijutamine. Loominguis erinesid kõigist, ignor keele põhialuseid. Pealkirjatud, mitetkirjamärke, Mürakultus. Skandaal skandaali pärast. N Tristan Tzara ja Hugo Ball Sürrealism. (pealerealism) Apollineir. Tekkis 1919 a Prantsusmaal futurismi ja dadaismi põhjal
Tema tesosed avaldati alles 20ndal sajandil, kui Gustav Suits asetas Petersoni loomingu temale väärilisele kohale, enne seda kahjuks tema loomingut vääriliselt ei hinnatud. Tema oodides oli iseloomulik värvi- ja kontrastikkal kujundilisusel baseeruv sõnastus ning pastoraalides oli värsistruktuur palju lihtsam. Tema loomingus on eriti imetlusväärne see, et isegi surma eel kui ta tervis oli nõrk, kajastus ta värssides murdumatu usk inimkonna ideaalidesse ning ta leidis võimaluse lohtutada ennast sellega, et ka peale tema surma jääb inimkonnale tema luule. Kahju on Petersoni puhul just see, et tema teostes on näha tema pidevad arenemist ja tal oli suur potensiaal teha veel suuri tegusid, kuid nagu teada, elu keerdkäigud on ettearvamatud ja kahjuks peale 1822. aastat temalt enam ühtegi värsirida ei ilmunud, keegi ei tea kuhu ja paljude inimeste südamesse ta oleks siis pugenud ja kindlasti oleks tema tunnustamine
kuupäevadele, kui siga vaatab joonistaja poole: oled otsekohene, sulle meeldib olla saatana advokaat, sa ei karda vastanduda, kui lisasid seale palju detaile: oled analüütiline, rahulik ja umbusklik, kui tal pole palju detaile: sa oled emotsionaalne, puhtsüdamlik, mitte eriti metoodiline ja sa riskeerid palju, kui joonistasid seale vähem kui 4 jalga: oled kõhklev või elad hetkel läbi suuri muutusi, kui joonistasid 4 jalga: oled enesekindel, visa ning usud oma ideaalidesse, kui joonistasid talle rohkem kui 4 jalga: noh, sa oled idioot, kõrvade suurus näitab sinu kuulamisoskust mida suuremad need on, seda parem! saba pikkus näitab sinu armusuhete kvaliteeti. Ka siinkohal, mida pikem see on, seda parem! OK! Ja kes unustas saba joonistada????? Ei, testi ei saa uuesti teha... Aitäh!
TUGLAS, GUSTAV SUTS,EDMOND JA JULES de GONCOURT. 5. Futurismil on ja ekspressionism eitavad mõlemaid tavapäraseid tradistioone, kuid samas ekspressionist ei hoolinud nii väga luuletuse graafilisest pildist. 6. Kubism- väljendus pigem luuletuste ülesehituses, ei püüdnud tegelikust jäädvustada, sisul oli teisejärguline tähtsus, peamine oli vorm. SUURMAN, BARBARUS, APOLLINAIRE Dadaism- ei usu senisesse moraali, religiooni ideaalidesse, vihkavad inimestele omast silmakirjalikst, umbusualdavad loogikat, psühholoogiat, pooldavad luule spontaansust, eitavad klassikalist kirjandust, hakkasid esimesena kasutama automaatkirjandust, ürgne suhe maailmaga. HUGO BALL, T. TEARA, LOUIS ARAGON. 7. Sürrealism-20.sajand, olulisel kohal on ebareaalsus,unenäod, hallutsinatsioonid,pataloogilised seisundid. Tekkis futurismi ja dadaismi alusel. Mõjutusi saadi Sigmud Freudilt. BRETO,ARTAUD,ARAGON,SALVADOR DALI, ANDRE BRETON
juurde. Akmeistud olid sotsiaalsest vastuoludest eemale tõmbunud, ülistasid looduslikku alget inimeses, argipäeva rõõme ja naudinguid, armujoovastust ja isiksuse tugevust. Esindajad: 1909-1917 ajakirja Apollon ümber koondunud kirjanikud A. Ahmatova (1889-1966), N. Gumiljov (1886-1921), O.Mandelsam ( 1891-1938). Dadaism Sai alguse 1916 Zürichi kabarees Voltaire, mis oli eri rahvusest kunsti- ja kirjandusnimeste kohtumispaik. Dadaistid ei usu senisesse moraali, religiooni ega ideaalidesse, vihkavad inimesele omast silmakirjalikkust, avaldavad anarhilist protesti kehtiva ühiskonnakorra vastu, umbusaldavad loogikat, psühholoogiat, pooldavad luule spontaansust, eitavad klassikalist kirjandust. Dadaistid hakkasid esimesena kasutama automaatkirjandust, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Loomingus tahtsid nad kõigist erineda, ignoreerides isegi keele põhialuseid, nende teostel ei ole pealkirju, ned ei kasuta kirjavahemärke ega tavaloogilist mõttekõiku.
vaimset ja sotsiaalset küpsust. Noorukiiga on tasakaalustumise ja rahunemise, täiskasvanuks saamise ja eneseleidmise, tööeluga alustamise ning iseseisvalt eluga hakkama saamise aeg. Mõtlemine muutub noorukieas süstemaatiliseks ja teoreetiliseks, tundmused sügavamaks ja püsivamaks. Nooruk kogeb armastust ja intiimsuhet armastatuga. Areneb eneseteadvus, tekib huvi maailmavaateliste probleemide vastu ja kiindumus ideaalidesse. Nooruk õpib käituma nagu mees või naine ning kehtestab oma isiklikud käitumisnormid. Tal tuleb vastu võtta tulevikku puudutavaid otsuseid (näiteks elukutse valik), hinnata, võtta omaks ja / või samastuda erinevate rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ning väärtustega (seksuaalne orientatsioon, usk jms). Kuna nooruk on vastuvõtlik ja mõjutatav, on oht sattuda ka negatiivsete mõjude alla. Olulised inimesed nooruki jaoks on pereliikmed, õpingu- ja/või töökaaslased. Sageli
ning et meie praeguse olemasolu tõeline mõte on teatud viisil seotud selle nähtamatu maailmaga. Universumi terviku suhtes oleme Jamesi arvates samas olukorras nagu meie toakoerad ja kassid inimelu terviku suhtes: neil pole aimugi, mis tegelikult toimub. Me võime oma kogemuse põhjal vaid oletada, et on ka kõrgemad jõud. Religiooni tuum on veendumus, et Jumala ja hinge vahel on mingid suhted. See võib väljenduda usus, et “iga inimese taga on mingi temasse ja ta ideaalidesse heatahtlikult suhtuv kõrgem jõud” (James, Religioosse kogemuse mitmekesisus, lk 417). James leidis, et meil on õigus kõike seda uskuda, kui see aitab meil elada, ning usk Jumalasse ju teeb seda: “Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem.” (James, Religioosse kogemuse mitmekesisus, lk 55.) Me võime nautida oma Jumalat (ingl enjoy our God), kui ta meil on, ning argumendid
asetleidmisesse, ei tule fakti · Iga teooria või uskumuse puhul tuleb uurida, milline on praktiline erinevus, kui võtta omaks see, mitte aga teine teooria; kui praktilist erinevust pole, on vaidlused mõttetud · Tõesed on need uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt töötada, st mis nö töötavad · Religioossus võib väljendada veendumuses, et "iga inimese taga on mingi temasse ja ta ideaalidesse heatahtlikult suhtuv kõrgem jõud" · "Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem" · James: inimese religioosne kogemus on reaalne MARTIN HEIDEGGERI · Kierkegaardist alates on eksistentsialism arenenud kahte paralleelset rada: kristlik ja humanistlik · Kristlike eksistentsialistide hulgas on väljapaistvaimad Karl Barth, Paul Tillich ja Rudolf Bultmann
kõigepealt midagi uskuma ja alles siis mõtleb argumentidele ■ uskumusi mõjutavad: hirm, lootus, usaldus, kired, jäljendamine ■ usk aitab meid: usk et fakt leiab aset- fakt leiab aset, ei usu et fakt leiab aset- ei tule fakti ■ tõesed on need uskumused mis töötavad ■ religioosus väljendub veendumuses “iga inimese taga on mingi temasse ja ta ideaalidesse heatahtlikult suhtuv kõrgem jõud” ■ “religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem” ■ inimese religioosne kogemus on reaalne
See on lihtsasti selgitatav, kuna 20. sajand oli väga hetlik vastandlikud ideoloogiad, kaks maailmasõda. 20, sajand oli ka väga religioonikriitiline sajand ning seda iseloomustab enim sekulariseerumine, mida ka kogu religiooniteadus tänapäeval uurib. Tugev ilmalikustumine ja kaks maailmasõda sundisid erinevad kirikud lõpuks laiemale koostööle, sündis oikumeeniline liikumine. Esimesele maailmasõjale eelnes üldiselt optimistlik elutunnetus, usuti rahvuslikesse ideaalidesse ja elati romantilistes sõjakujutlustes, kuna suurt sõda ei olnud enam mõnda aega olnud. Kirikut iseloomustavad rasked ajad terve 20. sajandi esimesel poolel. Saksamaal arendati liberaalteoloogiat, üks juhtivaid kujusid oli Tartus sündinud Adolf von Harnack, Harnack rõhutas usu diakoonilist mõõdet, püüdis välja juurida ranget protestantismi ja jõuda tagasi algkristluse tõdedeni. Protestantlik kirik
tähelepanu või tunnustuseta, siis püüab ta seda tunnustust ja tähelepanu leida mujalt, eakaaslaste hulgast, tänavalt. 6) Noorusiga (17/19- 20/25) on suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamise , st täiskasvanuks saamise aeg. Mõtlemine muutub süstemaatiliseaks, teoreetiliseks , tunded sügavamaks ja püsivamaks. Iseloomulik on huvi maailmavaateliste probleemide vastu; 18 kiindutakse ideaalidesse ning ollakse leppimatu puuduste suhtes. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu. 7) Küpsusiga jaotub esimeseks küpsuseaks (20/25 55/59) ja teiseks küpsuseaks (60/61-75) e vanaduseks. Küpsusiga on kõigi võimete kõrgaeg(mõnede osas varem, mõnede osas hiljem) mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise
15 tähelepanu või tunnustuseta, siis püüab ta seda tunnustust ja tähelepanu leida mujalt, eakaaslaste hulgast, tänavalt. 6) Noorusiga (17/19- 20/25) on suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamise , st täiskasvanuks saamise aeg. Mõtlemine muutub süstemaatiliseaks, teoreetiliseks , tunded sügavamaks ja püsivamaks. Iseloomulik on huvi maailmavaateliste probleemide vastu; kiindutakse ideaalidesse ning ollakse leppimatu puuduste suhtes. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu. 7) Küpsusiga jaotub esimeseks küpsuseaks (20/25 – 55/59) ja teiseks küpsuseaks (60/61-75) e vanaduseks. Küpsusiga on kõigi võimete kõrgaeg(mõnede osas varem, mõnede osas hiljem) mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise
Murdeealine on impulsiivne ja sageli kompromissitu. Suur tung on tegutsemisele. Tärkab seksuaalhuvi. Soovide ja nende rahuldamisvõimaluste mittevastavus toob sageli kaasa enda vastandamise teistele. 6. Noorusiga (17/19-20/25)- suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamine- täiskasvanuks saamine. Mõtlemine muutub süstemaatilisemaks, teoreetiliseks, tunded sügavamaks, püsivamaks. Isel on huvi maailmavaateliste probleemide vastu: kiindutakse ideaalidesse ning ollakse leppimatu puuduste suhtes. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu. 7. Küpsusiga jaotub esimeseks küpsuseaks (20/25-55/59) ja teiseks (60/61-75) e vanuseks. Küpsusiga on kõigi võimete kõrgaeg, mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise: väheneb
Sellel baseeruv käitumine on reeglina impulsiivne, inimene usaldab oma varasemat kogemust analoogsete situatsioonide osas; 2. hoiakute tasand, võib eristada kolme aspekti; a) tunnetuslik, b) tundeelamuslik (kaemuslik) ja c) tahteline. Inimese vajaduste süsteemis aktualiseeritakse mingi üks vajadus, kõike ümbritsevat hakatakse hindama selle vajaduse valguses. 3. väärtushoiakute tasand, väljendab isiksuse püsivat suhtumist vaimsetesse ja materiaalsetesse hüvedesse ning ideaalidesse. Väärtushoiakud on inimese teadvuse teljeks. Võime eristada kolme aspekti: a) kognitiivne (tunnetuslik), b) emotsionaalne ja c) tahteline; 4. isiksuse sotsiaalne suundus, st suundus sotsiaalse tegelikkuse ühele või teisele valdkonnale, võime tunnetada sotsiaalseid nähtusi eriomastes aspektides ja püüd saavutada kindlaid eesmärke ja ideaale. Toimub ühtede väärtuste eelistamine teistele. Hoiakud ja väärtused on inimese käitumise ja püüdluste tähtsamad regulaatorid
Sellel baseeruv käitumine on reeglina impulsiivne, inimene usaldab oma varasemat kogemust analoogsete situatsioonide osas; 2. hoiakute tasand, võib eristada kolme aspekti; a) tunnetuslik, b) tundeelamuslik (kaemuslik) ja c) tahteline. Inimese vajaduste süsteemis aktualiseeritakse mingi üks vajadus, kõike ümbritsevat hakatakse hindama selle vajaduse valguses. 3. väärtushoiakute tasand, väljendab isiksuse püsivat suhtumist vaimsetesse ja materiaalsetesse hüvedesse ning ideaalidesse. Väärtushoiakud on inimese teadvuse teljeks. Võime eristada kolme aspekti: a) kognitiivne (tunnetuslik), b) emotsionaalne ja c) tahteline; 4. isiksuse sotsiaalne suundus, st suundus sotsiaalse tegelikkuse ühele või teisele valdkonnale, võime tunnetada sotsiaalseid nähtusi eriomastes aspektides ja püüd saavutada kindlaid eesmärke ja ideaale. Toimub ühtede väärtuste eelistamine teistele. Hoiakud ja väärtused on inimese käitumise ja püüdluste tähtsamad regulaatorid
annaabi.ee 
