Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Idamaade filosoofia - Hinduism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
brahma, hinduism, brahman, atman, karma, meelte, veedade, sansaara, siva, visnu, mantra, jooga, eesm2rk, lehm, idamaade, jumalatega, tolerantne, usund, indra, agni, soma, varuna, seletused, alusteks, igavene, maaja, loovus, pyyab, teoks, silte, eaga, halvem, vabanemine, moksa, seisundid, kehaks, seisundit, hingamine, hingamisharjutused, vabaneda· Aasanade aluseks on õpetus tsakradest (energiapunkditest). · Nauli - kõhuhingamine. · Eesti tipp radza-joogi oli Gunnar Aarma ning on Holger Oidjärv. · Krya-jooga on hatha-jooga haru. · Hääle-joogas ,,aum" - püha silp. · Bikram-joogat tehakse 40 kraadises toas. Hinduism Hinduism on kogumõiste paljudele väikestele religioonidele Indias, mida ühendab uskumine: · Ümbersündimisse ja hingede rändamisse. Sansaara ratas - sünd ja surm vahelduvad kogu aeg. · Karmasse. Karma - teo-tagajärje seadus. · Moksasse. Moksa - kustumine, sansaara ratta peatumine. · Trimurti süsteemi. Visnu - maailma alalhoidja ja armastuse jumal, kolm püstjoont laubal. Siva - hävitav ja loov jumal, elevandipäine poeg Ganesa. Kali - hävituse ja surma jumalanna, tema auks ohverdatakse elusaid loomi. Saktism - naiselik jõud. · Põletusmatusesse - tuhk visatakse Gangese jõkke. Guru - õpetaja.
Hinduism Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Indias kujunesid: Hinduism, budsim, dzainism ja Sikhism. Induismi nimetus pärineb algselt Induse jõe orust. Juured ulatuvad umbes 2500 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Kultuuri rajajateks olid u 3000 eKr Indiasse tulnud draviidid. Vanim ja oluliseim karamus on veedad, mis tähendab usulist ja püha teadmist. Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2
Veedadeks nimetati hindude kanoonilisi pühasid tekste, mis on kirjutatud sanskriti keeles iidsetel aegadel tarkade-nägijate poolt. Veeda tuleneb sõnatüvest vid, mis tähendab 'teadmist'. Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks. Teised 3 liiki on: vanimad veedad, braahmanad ja aaranjakad. Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Peamised on neli teemat: sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia (võrdsustab atmani ja kogu kosmose koos brahmaniga- kõik on brahman). Upanisadides leidub esimest korda teooria karma ja moksa kohta. Ümbersündide õpetus Paljud hindud usuvad lõputute ümbersündide ahela ehk sansaara olemasolu. Mitmes India usundis on põhieesmärgiks viia see ringkäik lõpuni. Pilt maailmast kui kohast, kus igavene hing
HINDUISM OM'i abil loodi maailm. Mediteerimisel tehakse sama häält. Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Kui hindude valdustesse tungisid aarjalased, muutus kõik. Nad rääkisid sanskriti keelt. Neil oli kastisüsteem. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid,
India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti, et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus · Brahmanism (nimetus tuleb India preestri nimetusest "brahmaanid") preestrikeskne ohverdamisusund, jumalate roll oli usundis oli väike, kõige tähtsamad olid preestrid ja ohverdamised · Hinduism Hinduismi pühad tekstid · Vedad Kõige vanem on Rigveda. Kirja on panema hakatud alates 1200 a. eKr, kirjas on 1028 hümni e. suktat. Hümnid pühendati jumalatele, nt. jumal Agni (tuli). Kõige pikem hümn on pühendatud Somale. · Upanisadid e. istungid · Eeposed India kaks eepost - ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana" · Brahma raamatud Vedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud Teoloogia · Brahman kõige kõrgem ja absoluutsem jumal; kirjeldamatu, kõike teadev,
HINDUISM Silver Arestov Valdur Joa Hinduismi ajalugu Tekekoht: India Tekke aeg: ~1000 aastat e.m.a Äärmiselt mitmekesine ja muutuv religioon. Tekkinud, mitte rajatud Dogmad puuduvad Piirdub ainult Indiaga Kahe voolu sulam: muinasindia religioon ja aarja ehk veedade religioon Ajalugu Muinasindia religioon: fallosekultus ja naisjumalused Aarja religioon: veedad. Jumalad päikesejumal Mitra ja taevajumal Varuna Kastisüsteemi rajamine I aastatuhat e.m.a: seisuslik sünnipärane süsteem. Preestrid kuuluvad kõrgeimasse klassi. Ajalugu Uued jumalad: Brahma, Visnu, Siva. Ohverdamispaikade ehitamine. Alates 4. saj. e.m.a algab budismi õitseng. 4. saj. uus õitseng 8. saj. islami pealetung: ainujumala õpetuse levik 16. saj. kristluse pealetung
· Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varuna taevajumal. · Riitus elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda. · Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4. Suudrad teenijad, sulased 5. Paariad puutumatud · 1.-3
olijad. Palverännak Mekasse (hads). * Usuvõitlus - Dzihaad. Dzihaadi võib pidada südamega (usk), keelega (kõne), kätega (teod) ja mõõgaga (püha sõda). * Islami fundamentalism riiklike reeglite aluseks peavad olema usupõhimõtted. Islami traditsioonis on naiste ja meeste eraldatus suurem kui lääne maailmas. Füüsilise kokkupuute vältimine. * Oluliseimad usupühad - ramadaani paastu lõpp ja ohverdamise püha. HINDUISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Hinduism katusnimetus paljudele väga erinevatele religioossetele traditsioonidele. Peetakse religioonide dzungliks. * Hinduism India traditsionaalusund. Igavene kord. * Indiapärased usundid hinduism, dzainism, budism, siktism * Usutakse Karma seadusesse, taaskehastumisesse ehk ümbersündi. * Vaimsed õpetajad gurud * Usk sai alguse aarialaste jõudmisest Indiasse. * Isikustatud loodusjõud veedausundid * Preestrid - braahmanid
Hinduism Koostas: Hinduism Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades.
10. Sakat vaeste abi. 11. Hadz palverännak. Kord elu jooksul peab tegema. 12. Siiidid tunnistab Muhhamedi järglast, väimeest Alid.. 13. Sunniidid ei tunnista järglast. Parim kogukonna liige peaks olema Muhamedi asemel. 14. Sufism ise vaja tundma õppida usundit. 15. Dervisid erakud, kes kuskil ise õpivad ja otsivad religioosset kogemust. Judaism Lineaarne maailma tunnetus algus ja lõpp. Hinduism 1. Hinduism tsükliline maailmatunnetus on kordused. 2. Indra äikese ja sõjajumal. 3. Varuna ja Mitra kaksikute paar. Ül. Maailmakorra hoidmine. 4. Agni tulejumal. 5. Jama surmajumal. 6. Ganga jõujumalanna 7. Trimurti: a. Brahma looja b. Visnu kaitsja, hoidja. c. Siva hävitaja. 8. Kaali surma ja hävingu jumal 9. Veedad jumalatele pühendatud hümnid. 10. Upanisadid filosoofilised vestlused õpilaste ja õpetajate vahel. 11
Kordamisküsimused: Hinduism I 1. Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? Sõna hindu (sanskriti keeles sindhu) on pärsia sõna ja tähendab "jõge", kuna Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4
Hinduismi juured peituvad u 2500 a eKr, Indias õitsele puhkenud induse kultuutis, sellele kultuurile panid aluse u 3000 a eKr Indiasse saabunud draviidid. Nende religionn (usund) oli polüteistlik ( mitu jumalat). Õpetus: Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Kõik elusolendid nii inimesed kui loomad on osakesed jumalast. Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad on Upanisadid. Olulised pühakirjutised on ka : 1. Puraanad 2. Ramajana 3. Mahabharata 4. Bhagavadgita kõige populaarsem Kastisüsteem
Age Kristel Kartau 1 Filosoofia mõiste · philea (kr.) armastan · sophos (kr.) tarkus · logos (kr.) sõna, õpetus, vägi · mythos (kr.) sõna, jutt · mysticos (kr.) sulgen (silmad ja suu) · religio religare (lad.) kokku köitma, ühendama · cultus, culture (lad.) harima, hoolitsema, kummardama 2 Vana-Ida kultuuriareaalid · India jooga vedad hinduism budism · Hiina taoism konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita kunstipäraselt korrastatud Veda teadmine 15001000 e.Kr · Rigveda hümnide teadmine · Smaveda viiside teadmine · Jadzurveda ohvrirituaalide teadmine · Atharvaveda loitsude teadmine Jumalad
(2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatust ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Veedad tekkisid 1200 800 eKr. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 eKr. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vednta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 eKr. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Rmjana ja Mahbhrata. Eeposed tekkisid 400 eKr 400 pKr. Klassikaline hinduism Tekkis 1 at keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti
· Loodi u 800-500 eKr · Eesmärgiks uurida, kuidas ja millal loodi maailm · Tõdedeni jõutakse filosofeerides · Kes on absoluut ja kuidas temani jõuda? · Upanisad tähendab õpetaja jalgade ees maas istumist · Vastustes kirjeldatakse kõike seda, mida absoluut ei ole · Kui õpetaja vastab nt ,,Kui sa veel korra küsid lendab su pea otsast ära" tähendab see seda, et küsija ei ole valmis info saamiseks · Tat tvam asi absoluut on igaühes meis. · Brahman (absoluut) eksisteerib igal pool atmani kujul · Eesmärk on selles, et atman mõistaks, et ta on osake brahmanist. Niipea kui atman seda mõistab saab ta maksa (vabanemine, pm sama kui nirvana) · Idee sellest, et võib-olla on olemas ümbersünnid. Vaimse mina osakesed lagunevad keha surres tükkideks ning samad osad moodustavad uue keha. · Karma seadus tähendab, et iga meie tegu, mõte ja toiming kannab tagajärge. Bilanss tuleb viia nulli.
1) See on maailmavaade 2) Tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada 3) Eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid. 4) Rituaal, näiteks jumalateenistused, erinevad palvetamise viisid, usuliste pühade tähistamise viisid Usundeid saab liigitada ja eristada jumalate arvu järgi: 1) Monoteistlikud religioonid üks jumal (ristiusk, islam, judaism). 2) Polüteistlikud religioonid palju jumalaid (Vana-Egiptus, hinduism jne). Leviku järgi võib usundeid jagada aga: 1) Maailma (maailmareligioonid) Kristlus, Islam, Hinduism, Budism ja Taoism. 2) Rahvusreligioonid iseloomulik teatud piirkonnale näiteks hõimu usundid Aafrikas. Veel võib usundeid jagada aabrahamlikeks ja dharmalikeks. Esimese alla kuuluvad judaism, kristlus ja islam, sest neid ühendab Piibel ja prohvet Aabraham (Islamis Ibrahim). (Käsuõpetus).
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike.
[email protected] 26.oktoober 2016. Hinduism India < Sindhu Bharat/a Harappa ehk Induse kultuur 3000-1500 eKr Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus
Hinduism-elu pärast surma Sissejuhatus Hinduism on tõenäoliselt maailma vanim religioonisüsteem. Hinduismi juured asuvad Indias, Induse oru tsivilisatsioonis, mis eksisteeris ajavahemikul 2500-1500 eKr. Väidetakse, et hinduism on praegu eksisteerivatest usunditest ka kõige keerulisem. Hinduism on maailma suuruselt kolmas usund ja tegelikult peetakse hinduismi isegi rohkem elamisviisiks, kui usundiks. Usundi juured ei lähtu üksikust ajaloolisest isikust vaid hinduismis kummardatakse lugematul hugal jumalaid, kui ka jumalikke olendid nagu Visnu, Siva ja Krisna. Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o
gif Juured ulatuvad umbes 3000 a eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri Rajaja puudub Levinud Indias Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride
asuvas." "õige tegu seisneb kergesti teostatavas" 7. Zen'i olemus - meditatsioon, tühjus, vaimne treening. Maailmaruumis on kõik üks ja kõik on üks. Zen on maailmale andnud: teetseremoonia, karate, happening, ühevärviline tusimaal, ikebaana jne. 8. Koaan probleem ; mondo - kahekõne 9. 3 jooga tähendust, 4 jooga liiki tähendused: 1)tee, mida käiakse enda sees; 2)ike(rakend) ; 3)ühendus jumalatega. liigid: karma, bhakti radza, mantra 10. Hinduismi jumalad - Isvara(peajumal, kujuteldamatu) ; Brahma(looja); Visnu(säilitaja); Siva(hävitaja) 11. Loomujooned Indias: 1)radzas-erutatus, ärevus ; 2)tamas-uimasus, tuimus; 3)satva- tasakaal, harmoonia Kastid indias: brahman(preester); ksatria(võitleja); vaisja(käsitööline, kaupmees); suudra(mustatööline) 12. Armastuse kolmnurk Vivekananda põhjal - Armastus ei tingi, võistle ega tunne hirmu. 13
kl Usundid 1. Mis on maailmausundi peamine tunnus? (1p) See, et usundil on väga palju järgijaid üle maailma. 2. Mis on polüteistliku ja monoteistliku usundi vahe? (1p) Kui monoteistlikus usundis on jumalaid üks, siis polüteistlikus usundis võib olla neid mitu. 3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X Kristlus X Islam X 4. Kuidas nimetatakse järgmiste usundite pühasid tekste? (5p) Usund Pühakirja nimetus Hinduism Veeda Budism Kaanon: Tipitaka Judaism TaNaH ehk Vana Testament Kristlus Piibel: Vana ja Uus Testament Islam Koraan 5
Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve-, ja ülistuslaulud ning loitsud. 1. Vanim on neist Rigveeda. Veedad tekkisid vahemikul 1200 800 ekr. 2. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 ekr. 3. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vedanta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 ekr. Sõna ,,upanisad" tähendab istudes kuulamist ja retsiteerimist. 4. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Ramajana ja Mahabharata. Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul)
Panteism (kesksel kohal jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman Brahman on kõiksus, absoluut, kuhu kõik elav tagasi püüdleb. Trimorti jumalate kolmik /(Visnu, Siva, Brahma) Sansara ümbersündide ahel, kuhu kõik sisse on haaratud. Püüeldakse surma / Brahmanisse, mitte ei ihaleta uut elu (uus elu = järjekordsed piinad) Dharma jumalik maalimakord ja seadused, millega on määratud iga indiviidi kohustused (seadumus) ja millega tagatakse maailma tasakaal ning funktsioneerimine (mõistusinimene puhul on Dharma mõistmiseks pühakirjade uurimine,
Eelneb pesemisrituaal. Saum Islam. Igaaastane rituaalne paastumine, islami kalendri 9-ndal. Sunniidid Islam. Islami üks suund, mis ei tunnista järglust, vaid nende arvates vajab kogukond kahte liidrit. Üks religioosne ja teine sõjalispoliitiline juht. Siidid Islam. Islami üks suund, mis lähtub veendumusest, et Mohhamedi järeltulijaks sai tema väimees ja nõbu Ali abu ibn Talib. Arusaam, et kogukonnas ainult 1 liider(poliitiline ja usuline). Dharma Hinduism. Ühiskonnas toimiv normide kogum, mis kokkuvõetuna avaldub neljas elusihis: õpilase(kasu), mahaperemehe(nauding), metsaeraku(seadmus), erakränduri(vabanemine) elusihis. Sansaara Hinduism. Budism. Ilma alguseta tiirlemine tsüklilises ümbersündide ahelas. Kõige tähtsam sündida inimesena. Nirvaana Budism. Hinduism. Seisund, milles ei toimu põhjus-tagajärg-seos ega sansaara ratta pöörlemine. Hinajaana Budism
Hinduismi ja Budismi võrdlus Koostaja: Kristjan Pille Hinduism Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid
Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Tänapäeval nimetatakse nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks Hinduismi tunnistajaid . Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Jumal, jumalad ja jumalannad Hindud võivad olla polüteistid, monoteistid või monostid. On olemas ka ateistlikke hindusid. Paljud hindud usuvad, et on olemas üks jumal Brahma, kes võib avalduda mitmel kujul. Jumal võib ilmuda näiteks kui imik, sober, kuningas, ema või armuke. Jumal võib avalduda mehe või naise kujul või üldse mitte võtta inimese kuju ning seetõttu võib kummardada kas vormitut või vormiga jumalat, ta võib avalduda ikoonides ja kujudes. Mõnikord moodustavad jumalad kolmainsuse ehk Trimurti: Brahma (looja), Visnu (säilitaja) ja Siva (hävitaja). (pilt 1) Karma
siirduvad rituaalsetelt braahmanatelt palju sügavamate ja filosoofilistemate teemadega upanisadide juurde.Aaranjakad ja upanisadid tähistavad kasvavat vastasseisu tuleohverduse rituaalsusele ja eelistavad rohkem mõtisklev-süvenevaid ja vaimsemaid jumalakummardamise vorme. o Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused.Peamised on neli teemat:sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia. Tuleohvri tähtsuselt ja keerukuselt on rõhk nihutatud isiku vaimsele arengule. Kultus Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude- usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid
Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Briti ülemvõim Indias soodustas hinduismi levikut Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesia ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, vaisheshika, smkhya, jooga, mimansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone
täielik vabanemine (nirvaana) d) selleks on olemas 8 osaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine) Eesmärgiks on nirvaana saavutamine (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade välist olemist peetakse vaid meelepetteks ja illusiooniks (maaja, maya), see eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab. Neli põhipahet: 1. kõikide meelte ( 6 tk., sh. mõtlemine) kaudu saadav nauding 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. väärusk 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus) Usutakse, et peale surma jääb (inimese?) hing 49-ks päevaks nn. "vaheolusse" ja selle lõppedes võib ükskõik millal uuesti sündida (taassünd, sisenemine uude tsüklisse). Budismi põhikord on munklik, vahendiks on mõtlus, (alg?)eesmärgiks on oma "mina" (isikupära?) kaotamine. Saavutanud nirvaana (nt. meditatsiooni
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi preester; ka jumal kõige kõrgemas ja absoluutsemas mõttes Atman - ,,hing" annab elu kõikidele olenditele; inimeses olev surematu osa Samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse. Selle ümbersünni määrab ära karma seadus. Karma - kõik elu jooksul tehtud hea ja halb, määrab, kellena sünnid järgmine kord Upanisadid Brahma raamatute ja Veedade kommentaarid Veeda Hinduismi pühakiri Avatara Hinduismis jumalus, kes tuleb maa peale inimese, looma, taime või ükskõik kellena. Moksa - kui Atman ühineb Brahmaniga Nirvaana - lunastusseisund budismis Duhkha esmane viis budismis, kuidas saavutada lõplik Nirvana seisund. Askees - keha kurnamine usulise valgustatuse nimel (pos e
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolko
annaabi.ee 
