lätlaste ja leedulaste enesemääramisõigust. Uue nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. a. eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga (Eesti saanud Tartu rahuga, 80% Venelased; kaotas 5%), Lätilt võeti Abrene linn ümbrusega (kaotas 1,8%) ning Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipéda ala (sai 16,7%). Potsdami konverentsil anti Saksa idaalad Poola ja N-Liidu valitseda, seega isoleeriti Baltikum muust maailmast. Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad, nende asemele loodi maarajoonid (Eestis 39, Lätis 58 ja Leedus 87; 1960 a. 15/26/44). 1952-53 eksisteerisid ka oblastid (Eestis ja Lätis 3, Leedus 4)
4 Pariisi rahulepingud (1947) 4 Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo 4 Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). 4 Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina 4 Tsehhoslovakkia Ruteenia 4 Bulgaaria 1941.a. piirid 4 Balti riigid läksid taas NSV Liidu koosseisu: Eesti, Läti, Leedu 4 Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania.
Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Külm sõda. Külma sõja puhkemine Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku
Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Külm sõda. Külma sõja puhkemine Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel aastail 1946/1948 - 1991. 1946.a
pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. II ms oli ametlikul lõppenud. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Itaalia kolooniad, Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina, Tsehhoslovakkia Ruteenia II ms tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud - Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia,Albaania Jaapaniga sõlmisid võitjariigid 8 sept 1951 San Franciscos rahu. Nürnbergi protsess 1945-1946 Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. sõjaroimarid astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette, süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates
tegemist on aladega, kus elasid venelased. Eesti ja Läti jäeti ilma ka olulistest sõjalis-strateegilistest piirialadest. Leedu territoorium suurenes. Lisaks 1939.a. saadud Vilniuse ümbrusele omandas ta ka tollal Saksamaale läinu Klaipeda prk. Leedu territoorim kasvas 16,7% (9300 km2). Enamik neil aladel elavaist poolakatest ja sakslastest (u. 200 000) asustati Poolasse või Saksamaa Nõukogude okupatsioonitsooni. Kuna Potsdami konverentsi otsustega anti Saksa idaalad Poola ja NSV Liidu hallata (Königsbergist sai Kaliningrad), isoleeris Moskva Baltimaad muust maailmast. (1947.a. nentis USA riigisekretär et "ring ümber Baltikumi on hermeetiliselt suletud) Sõja lõppedes oli põllumajandus Baltimaades laostunud. 1947.a. võeti vastu otsus kollektiviseerimiseks, see edenes visalt. 25. Märtsil 1949.a. uus küüditamine, (kolhoosidesse astumise suurendamiseks, ja ühtlasi võtmaks ära majanduslik baas metsavendadelt)
- Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada NL seisukohta. Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma. - Lepingule lisati salaprotokoll (NL eitas selle olemasolu 1980-te lõpuni. Sellega jagati Ida-Euroopa. Saksale-Poola lääneosa ja Leedu.) - NL-le Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia Tagajärjed: Poliitiline areng: Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse Saksamaa idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läks Ida-Euroopa Majanduslik areng: - USA tõusis majanduslikult esile tööstustoodang - Lääneriikides kujunes heaoluühiskond - Suured sõjakulutused - Elektroonika areng EESTI TEISES MAAILMASÕJAS Iseseisvuse kaotamine - Soovitati Eestile vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NL õiguse luua Eesti territooriumi sõja laevastiku baasid - 1939
6. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks. Teise m aailm asõja tulem used ja tagajärjed Inimkaotused: 50–70 mln inimest , suur osa hukkunutest oli tsiviilelanikkond. Sõdurite kaotused: NSVL: 13,6 mln, Saksamaa: 4 mln, Suurbritannia: 326 tuh. Hiigelsuured sõjakulud: 1500 mld USD Muutus maailma poliitiline kaart: - Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse Teise maailmasõja tagajärjel. Lõhenes Saksamaa. Saksamaa idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Tekkis uus jõudude vahekord maailmas – kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid Sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud Langes inimeste usaldus demokraatliku korra ja selle institutsioonide vastu kadus usk inimkonna progressi.
Liberaalne lääne demokraatia oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistliku diktatuuri kasvule. NSV Liidu mõju alla läks ka Kesk- ja Ida-Euroopa. See tõi kaasa Teise Maailma tekke. Sõja tagajärjeks oli Euroopa ning kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus. Hiigelsuured sõjakulud: 1500 mld USD. Muutus maailma poliitiline kaart: - Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse Teise maailmasõja tagajärjel. Lõhenes Saksamaa. Saksamaa idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Tekkis uus jõudude vahekord maailmas kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid Sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud Langes inimeste usaldus demokraatliku korra ja selle institutsioonide vastu kadus usk inimkonna progressi. 13. Kas Nümbergi protsessil võidutses õiglus
kokkuleppele jõuda, kutsuti Skandinaaviast kolm venda: Rjuuriku, kes sai Novgorodi, Sineus, kes sai Belooselo, Truvor., Rjuurik alistas kiievi-882 Vana Vene riigi algus · Taani viikingid o peamiselt Frangi riigi ranniku äärealad, kuni Pariisini välja o said endale Normandia o Portugali ja Hispaania rannikuäärsed alad o Inglismaa kagu- ja idaalad, millest said Danelagi alad (If you have payd Danes money once, you have to pay it forever) o Kõige kaugemale jõudsid välja Itaaliasse o Sitsiilias loodi normannide poolt Sitsiilia kuningriik · Norra viikingid o Shetlandi,Orkney,Fääri saared, Hebriidid, Iirimaa o Pärast Norra ühendamist Haarald Kaunisjuuke poolt, lahkusid osad rahulolematud maalt ja 874 asusid elama Islandile.Valitsemine toimus
- Industriaalne ajastu Carl Andresen: - Esimene periood: u aasta 700. - Teine periood: 700-1300, kiriku kasvamine germaanlikus ruumis, teiselt poolt pöörab tähelepanu bütsantslikule vaimulaadile (k.a slaavimaailmas). - Kolmas periood: 1300-1648 (Vestfaali rahuga). Sekulariseerumisperiood II LOENG – 03.09.2020 – EELLUGU Oluline on kõigepealt aastat 229.-228. a eKr – esimene Ilüüria sõda, kui Rooma allutas Vahemere idaalad, mistõttu hellenism levis Väike-Aasiasse, Pärsiasse, Egiptusesse. 1.-5. saj oli kristlikuks ruumiks Vahemere ruum. Kristluse tekkeaegne Rooma impeerium, mis on veel Ilüüria sõja ajal vabariik, aga I eelkristliku sajandi ajal muutub autokraatseks vabariigiks (Caesar-keiser/Augustus-auväärne). Augustuse (Octavianus) suurimaks teeneks on nn Pax Romana/Augustana – see on periood, mida tuntakse 27. a eKr-180. a pKr (aeg, kui Rooma riik ei sõdinud). Piiriõgvendusi küll
-Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel: - Venemaa ja Türgi mentaalne eraldumine läänest (esialgu usuline vastuseis) - Lääne jaoks Idas arengupeerus ja despotism (oluline 18saj.) - Varem oluline barbaarne põhi/tsiviliseeritud lõuna Piirkonnad: 1. Lääne-Euroopa: ,,Rahvusriikide" kujunemine ja atlandi orientatsioon 2. Kesk-Euroopa: Poliitiline killustatus (Saksamaa, Itaalia) 3. Kesk-Ida-Euroopa: Eeskujuks lääs (piiriks Elbe) (Saksa idaalad, Baltikum jne.) 4. Ida-Euroopa: Puuduvad euroopalikud struktuurid (Venemaa ja Türgi) Euroopa rahvastik: -1500a. umbes 80-85 miljonit -1600a. umbes 100-110 miljonit -1700a. umbes 185-190 miljonit - Gregoriuse kalender (uus. K) kasutusele 1582 - Esialgu Kat. maades - Prot maades 18 saj. (nt. SB 1752,Rootsi 1753) - Eestis 1918 Reformatsioon 1. Eellugu keskajal (14.-15.saj.) - Roomakat. kiriku ülemvõim ja autoriteet hakkas devalveeruma: - Paavsti Avignoni vangistus (1303-77)
Lätlastel läks kehvemini, olid sunnitud Punaarmee ees taganema. Nende probleemiks oli meeste osalemine Vene kodusõjas, püsima jäi Lätist vaid pisike sopike Kuramaa edelaosas, kus tegutsesid tol perioodil saksa väed. 1919 mais alles suudeti punastest vabastada ka enamlik Läti territoorium, seda tehti 2 operatsiooniga- lõuna poolt tungisid peale saksa väed, põhja poolt Eesti rahvavägi. 1920 jaan puhastasid lätlased koostöös poolakatega ka oma riigi idaalad. Leedulaste olukord oli veel kummalisem. Neil polnud küll otsest puudust meestest, ilmasõja aastatel oli Leedust evakueeritud suur osa elanikkonnast, Leedu sõjaväele ei saadud kuidagi jalgu alla, al 1915 oldi oldud saksa okupatsiooni all. Mais Poola väed tungisid sisse Leedu idapoolsetesse aladesse, haarasid oma kontrolli alla Vilniuse piirkonna ja jõudsid välja Väina jõeni. Poola väed hakkasid lahutama Leedut enamlikust Vm-st
Sageli on hellenismiperioodi nähtud langusajana eemaldumisena Klassikalisest linnriiklusest ja vaimukultuurist. Hellenismi järgud: · 323-270 oli lakkamatu sõdade periood, diadohhide (järeltulijad) sõjad. Selles võitluses tõusid esile mitu suht stabiilset suurriiki. - Ptolemaios sai endale Egiptuse ja pani aluse dünastiale, mis kestis kuni Kleopatrani. Teine väepealik - Seleukos sai endale Babüloonia ja vallutas muud idaalad kuni Kesk-Aasiani. Seleukiinide dünastia lõi. - Kolmas grupp oli isa Antigonos ja poeg Demetrios. Nemad üritasid Aleksandri riiki koos hoida. Üritas Väike-Aaasiat hoida ja vallutati saati, sh Kreeka. Ipsose lahing, kus kolmas grupp sai vastastelt hävitavalt lüüa ja see oli ka Aleksandri riigi üldsuse lõpp. Samas Demetriose poeg, kelle nimi oli isa järgi Andigonos, lõi stabiilse hellenistliku Makedoonia. Antigoniidi suguvõsa. Lõpptulemus on kaardil
Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele. 1944 juuli keskpaigaks töötati Punaarmee kindralstaabis välja Balti riikide strateegilise pealetungi kava, koondati 4 rinde jõud- Leningradi, 1,2,3 Balti rinded, koordineeris marssal Vassilevski. 13.juulil sai Punaarmee enda kätte Vilniuse, seejärel juulikuu jooksul Läti idaalad, Latgale koos Daugavpilsi tööstuskeskusega, juuli lõpus Narva, augusti I poolel Kagu-Eesti Tartuga, siis oli Punaarmeel võhm väljas ja Baltimaade strateegiline pealetung tuli katkestada. Loodeti ühe hooga jõuda Läänemereni välja, sellest ei tulnud midagi välja. Uuesti taastati pealetung 1944 sept keskel, selleks ajaks oli sakslaste olukord teistel rindelõikudel oluliselt halvenenud- Normandia dessant ja teine rinne Prn-l, Punaarmee Bagration Valgevenes jne. Saksa
tulevase lõpliku lahenduse jaoks on suure tähtsusega. Euroopa juudiküsimuse lõpliku lahenduse käigus tulevad kõne alla ümmarguselt 11 miljonit juuti, kes jaotuvad üksikute maade vahel järgnevalt: Maa Arv Saksamaa 131 800 Ostmark 43 700 Idaalad 420 000 Kindralkubermang 2 284 000 Bialystok 400 000 Böömi ja Määri protektoraat 74 200 Eesti juudivaba Läti 3 500 Leedu 34 000
annaabi.ee 
