......................................................................................... 4 3 MÄLUHÄIRETE KLIINILISED VORMID...........................................................................4 3.1 Ülimälu............................................................................................................................. 4 3.2 Liigmälu ehk hüpermneesia..............................................................................................5 3.3 Vaegmälu ehk hüpomneesia ............................................................................................ 5 3.3.1 Fiksatsiooni hüpomneesia..........................................................................................5 3.3.2 Reproduktsiooni hüpomneesia...................................................................................5 3.4 Mälulünk ehk amneesia ................................................................................................... 6 3.4
Triinu Sepp 10c MÄLUHÄIRED Mäluga on seotud mitu ajupiirkonda, eelkõige teatavad ajukoorealad (nt. otsmikusagar) la limbiline süsteem. Suuraju poolkerad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustuse korral häired ruumilisvisuaalses mälus ning vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises). On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis o...
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄIT...
sündmused, mälestused, juhtumid). Mälu tüübid: Nägemis-, kuulmis-, liigutusmälu. Mälu häired: 1) Amneesia e. mälulünk mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine, tekib ajukahjustuse tagajärjel. *Edasihaarav (mäletatakse sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta juurde õppida uut), *Tagasihaarav (ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust). 2) Liigmälu e. hüpermneesia mällu salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetulemine. 3) Vaegmälu e. hüpomneesia raske uue info omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine. 4) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetus mälulüngaga. 5) Hüsteeriline amneesia ei suudeta meenutada, et kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud, on psüühiline häire. 6) Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja tekivad mälulüngad. Mõtlemine probleemide ja ülesannete lahendamine kasutades olemasolevaid teadmisi, s.o mälu
7. Mäluhäired, nimeta, iseloomusta 12 punkti *amneesia – mingi ajavahemiku kohta mälestuse puudumine Edasihaarav: mäletatakse sündumsi enne ajukahjustust Tagasihaarav: ei suudeta meenutada sündumusi enne ajukahjustust *hüperamneesia – mällu salvestatud info haiguslik meeldetuletamine *hüpomneesia – raskendatud uue ingo omandamine (kui varasema omandamine) *joobemälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga *hüsteeriline amneesia – inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta on teinud kuni selle elu hetkeni *afektiivne mälulünk – tugevas afketiseisundi korral aheneb inimesne tähelepanuvõime 8
mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. Liig- ja vaegmälu. Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka
Edasihaarav e ANTEROGRAADNE amneesia Sündmusi, mis toimus enne ajukahjustuse mäletatakse, kuid ei suudeta juurde õppida. Tagasihaarav e RETROGRAADNE amneesia Ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. o Liigmälu e hüpermneesia salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetuletamine. Mäluhäire liik. Inimes tahtele allumatu. Raskendab uute teadmiste omandamist. o Vaegmälu e hüpomneesia Raskendatud on uue info omandamine kui ka vana info meeldetuletamine. o Joobe-mälulünk Inimene ei mäleta mõnda seika joobeseisundis olles, kuid oli sellega kontaktis. o Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, kus inimene ei mäleta kes ta on ja mida ta elujooksul teinud on. See ei teki ajukahjustusest nagu tavaline amneesia. Seda nimeatatakse ka kaitseamneesiaks inimese mälus kustub kõik negatiivne ning teda
b) Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust[3]. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid. Järgnevalt mõnest olulisemast: Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See tähendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist [3]. Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need ka koos [3]. Joobe- mälulünk- Mõni seik joobeseisundid toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis [3]. Hüsteeriline amneesia- Harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Seda amneesiavormi ei tingi ajukahjustus, vaid tegu on psüühilise häirega
ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. 7 3) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. 4) Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud
Mälu häired Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustaga või ola raskustes millegi meeldejätmisega. Mäluhäireid on mitut eri liiki: · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: a) anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. b) retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada
Hämaroleku sündroom Amentsia sündroom meeltesegadus (nõdrameelsus) TEADVUSE SELGUSE ALANEMISE MUID VORME: hetkeline teadvusetus (ei pane tähele); minestus e. sünkoop; haiguslik unesööst e. narkolepsia Kaasussündroom: somnabulism e. unes kõndimine ( tihti kaasneb 9.MÄLU KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED. mälu kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed häired. > mäluhäired : > kvantitatiivsed- liig ja vaegmälu. > 1,Hüpermneesia e. liigmälu > 2,Hüpomneesia e. vaegmälu > a)fikesatsioonihüpomneesia > b)reproduksioonihüpomneesia > 3,Amneesia > kvalitatiivsed-mälupetted e. paramneesiad kvalitatiivsed mäluhäired e. > mälulünk 1,Lihtne mälulünk 2,Tagasihaarav mälulünk 3,Edasihaarav > mälulünk 4,Edasi ja tagasihaarav mälulünk 10.PLATSEEBO JA PLATSEEBO-EFEKT Platseebo mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast PLACERE ja tähendab meeldima, rahuldama. Arstiteaduses tähendab platseebo ainet või terapeutilist protseduuri, ilma
mis toimus enne ajukahjustust, kuid ei suudeta midagi uut juurde õppida. · tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada seda, mis toimus enne ajukahjustust. (3: 101) 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia Liigmälu tähendab info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Tegemist on inimiese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab eriti uute teadmiste ja kogemuste omandamist. (3: 101) 2.4.3 Vaegmälu Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad nad ka koos. (3: 102) 2.4.4 Joobe-mälulünk Suuremat sorti joobe korral võib juhtuda selline asi, et mõni seik toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. (3: 102) 2.4.5 Hüsteeriline amneesia Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda
Lakunaarne, partsiaalne dementsus Globaalne, difuusne dementsus Mälu tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jmt. Meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Indiviidi loodud psüühiliste mudelite kogum. Mäluvõime: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Nägemismälu,kuulmismälu,haistmismälu,kompimismälu Vahetu mälu, Lühimälu, Kaugmälu Mäluhäired: *Liigmälu e. Hüpermneesia ülimälu, sundmälestus *Vaegmälu e. Hüpomneesia *Mälulünk e. Amneesia osaline, täielik ; joobe mälulünk, afektiivne mälulünk, hüsteeriline mälulünk. *Mälupete e. Paramneesia e. Düsmneesia - Krüptomneesia(muutub seos minaga): võõrandav(seos kaob) / Assotsieeriv(seos tekib - Konfabulatsioon: asendav, konstruktiivne(realistik), fantastiline konfabulatsioon AMNESTILINE SÜNDROOM Mälu alanemine, eeskätt lühimälu: uue materjali omandamine halvenenud, antero- ja
protsess on unustamine. Meeldetuletamine tähendba talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenutamise võio meenumise kaudu. 24. Milliseid mäluhäireid esineb? Amneesia ehk mälulünk (edasihaarav, mäletatakse sündmusi enne ajukahjustusi, kuid ei õpita juurde midagi uut ja tagasihaarav amneesia, mille korral ei suudeta meenutada enne ajukahjustust olnud sündmusi). Liigmälu ehk hüpermneesia. Vaegmälu e. Hüpomneesia. Joobe-mälulünk. Hüsteeriline amneesia. Afektiivne mälulünk. 25. Mis on intelligentsus? Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 26. Mis on motivatsioon? Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 27. Maslow' püramiid (astmed ja lühiseletus) 1
· Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. 3) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. 4) Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On
Pikka aega peeti lühimälu mahuks 7+-2 ühikut, viimase aastakümne mäluuuringutes pakutakse piiranguks vaid 4 ühikut. Lühimälus olevat informatsiooni hulka saab suurendada materjali känkides. 82. Mis on amneesia? Amneesia ehk ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mälulünk Edasihaarav ehk anterograadne amneesia meelde ei jää kahjustusele järgnev teave. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia meeles ei ole kahjustusele eelnenud informatsioon, mälestused. ·Hüpermneesia ehk liigmälu ·Hüpomneesia ehk vaegmälu · Hüsteeriline ehk kaitseamneesia enesekaitseks unustatakse väga ebameeldivad või hirmutavad asjad · Afektiivne mälulünk unustatakse mälestused, millega on kaasnenud väga tugev emotsioon 83. Mis on motivatsioon ja mis on motiiv? Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on üks kindel tegutsema panev asjaolu. 84. Millised on kognitiivse lähenemise järgi motivastiooni liigid?
annaabi.ee 
