- rakuvaheainet palju - paljudest lühikestest jätketest - rakud paiknevad hõredalt - moodustab peaaju ja seljaaju - närvirakud kannavad edasi ärritus Jaotus: kõhrkude, luukude, rasvkude, veri. Kudedest moodustuvad organid, organitest organisüsteemid. Elundite ja elundkondade vaheline rebulatsioon toimub: neuraalsel teel (närvid), humoraalsel teel (hormoonid). · Organism ühte liiki kuuluvad isendid, kellel on ühesugune ehitus ja talitus, kes elavad üesugustes tingimustes, saavad sigimisvõimelisi järglasi ja asustavad Maad eri piirkondades. · Ökosüsteem Organismide koostis: organismides on kõige enam anorgaanilisi (vesi, hapnik, süsinik) aineid- sisaldus üle 80%. Ained jagunevad 2 rühma: orgaanilised (vesi, katioonid, anioonid) ja orgaanilised (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped).
Elundkond ehk organsüsteem (seede-, paljunemis-, hingamiselundkond, sisenõrenäärmed) Taimedel elundkonnad puuduvad! 3. Organismiline tase Füsioloogia- teadusharu, mis uurib organismi talitust/tööd Anaotoomia- teadusharu, mis uurib organismi ehitust (organite jne) Organismi talituse regulatsioon 2 viisil: neuraalsel ehk närvisüsteemi vahendusel ja humoraalsel ehk hormoonide abil. 4. Liigiline tase Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 5. Ökosüsteemiline tase Ökosüsteem- ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos ümbritseva eluta keskkonnaga ökosüsteemi Ökoloogia- teadusharu, mis uurib organismi ja keskkonna
Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada AINURAKSETEKS ja hulkrakseteks 2. Iga organism SÜNNIB, PALJUNEB ja sureb. 3. Molekulaarbioloogia uurib elu MOLEKULAARSEL tasemel. 4. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida KATSE ja VAATLUSE abil. 5. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: EKSPERIMENTAALGRUPP ja KONTROLLGRUPP. 6. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse ETOLOOGIAKS. 7. Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa HUMORAALSEL ja NEURAALSEL regulatsioonil. 8. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse HÜPOTEESIKS. VASTA KÜSIMUSTELE JA SELGITA 1. Bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel, sest kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda, kuna elusloodus on keerukas ja mitmekesine. (Liigi tasandil ei uurita kõiki liike korraga, vaid keskendutakse ühele liigile) 2. Elu omadused on omavahel seotud ükski elu omadus ei moodusta elu ilma teise
Endokriinnäärmed e. Sisenõrenäärmed Taisi Hiie Pedl-13 2014 Hormoonid I Kõrge bioloogilise aktiivsusega ühendid (toimespetsiifilisus) Biosüntees toimub endokriinnäärmetes Humoraalsel teel (kehavedelike kaudu) transporditavad Reguleerivad organismi funktsioone (ainevahetus) Eritatakse rakuvahelisse vedelikku (veri, lümf) Sisefaktorid- sünteesitakse organismis Erinev toimeaeg Hormoonid II Sünteesitud hormoone ei deponeerita (erandid: türeoglobuliin kilpnäärmes) Muudavad rakkude või rakuosade permeaablust (läbitavust) Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust
Iga organism kasvab, areneb ja sureb. 19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 23. Organismi elundkondade talituste kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel ja humoraalsel regulatsioonil. 24. Oletatavat vastest püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. 1.1. Biomolekulid on süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA,RNA), rasvad ehk lipiidid on ained, mis väljaspool organisme ei moodustu. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.
retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Mingis retseptoris tekkinud erutus levib mööda närvikiuga ühenduses olevat esimest neuronit ning lülitub selja- ja piklikus ajus ümber tervele reale neironitele. Erutus jõuab vaheajju ja selat paljusid teid mööda edasi suuraju koorele. Analüsaatorid on inimorganismi põhiline informatsiooni organ. Inimorganism kujutab endast isereguleerivat süsteemi. Informatsioon mida organid ja koed humoraalsel teel saavad hormoonide, metaboliitide jne kaudu , omab regulatsiooniprotsessides väga tähtsad, kuid siiski allutatud osa, eriti vegetatiivsete ja liigutusfuntsioonide peenes regulatsioonis. Analüsaatorite kaudu kesknärvisüsteemi saabuvatel signaalidel on organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida
18. Iga organism sünnib, areneb ja sureb. 19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel 20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaalgrupp ja kontrollgrupp. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks . 23. Organismi elundkondade talitluse kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel regulatsioonil ja humoraalsel regulatsioonil. 24. Oletavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel? Sellepärast et elu ilminguid on võimatu uurida korraga, kuna elusloodus on väga keerukas ja mitmekesine. Näiteks: Liigilisel tasandil ei uurita kõiki liike korraga vaid keskendutakse ühele liigile. 26. Kuidas on elu omadused omavahel seotud?
18.Iga organism sünnib, areneb ja sureb 19.Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 20Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida eksperimendikordamise ja kõikide teaduslike meetodi etappide kordamisega. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal ja kontroll rühmaks. 22.Loomade käitumist uurivat teadusharu nim etoloogiaks. 23.Organismi elundkondade talituste kooskõlastamisel on suur osa neutraalsel ja humoraalsel regulatsioonil. 24.Oletavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse teaduslikuks hüpoteesiks. 1. Mis on bioloogia uurimisobjektid? Bioloogia uurimisobjektid on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. 2. Missugune fakton teaduslik? Teaduslik faktid on sellised teadmised, mis on kinnitust leidnud korduvalt teadusliku uurimismeetodi abil. 3. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani
Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. Nõrgad immunogeenid ei saa degradeerida ja esitleda T- rakkudele. Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. EPITOOP ehk antigeenne determinant on antigeeni osa, kuhu antikeha seondub. Immunogeensus - võime esile kutsuda spetsiifilise im.vastuse (humoraalsel või rakulisel tasandil). Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda AK-de või TCR-iga KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS moodustab esmase kaitseliini, kiire, kuid mitte tõhus: a. Anatoomiline i. Nahk patogeenivastane barjäär, happeline keskkond. ii. Limaskestad koosnevad glükoproteiinides. Mikrofloora on patogeenidele konkurendiks. iii. Rips-epiteelid väljutab mikroobe b. Füsioloogiline i. Temperatuur ii
Patoloogilised gaaside transpordid vingugaasi mürgitus. vingugaasid ühinevad hemoglobiiniga hästi ja moodustab hemoglobiiniga püsiva ühendi, võrreldes karboksühemoglobiiniga. Kui nt. on kahjustatud ka piklikaju, siis inimene iseseisvalt ei hinga. Vingugaasil ei ole lõhna, seetõttu inimesed ei saa aru, kui ohtlikus olukorras ta olla võib. 5. Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel. Hingamise regulatsioon toimub kahel viisil. Närvisüsteemi vahendusel ja humoraalsel teel (veres ja kudedes ringlevate ainete vahendusel). Need kaks erinevat regulatsiooni on aga omavahel seotud, sest veres ringlevad ained mõjutavad närvisüsteemis piklikus ajus paiknevat hingamiskeskust. Hingamiskeskusel on keskne juhtiv osa hingamise regulatsioonis. Ta kujutab endast närvirakkude kogumikku, millest suurem osa paikneb piklikus ajus, aga osa neuroneid on ka sillas ja keskajus. Need silla ja keskaju neuronid mõjutavad pikliku aju neuronite talitlust. 1
(söömine, füüsiline koormus, emotsioonid, väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile funktsionaalsed muutused. FUNKTS reg: *Süda kontraheerub printsiibil "Kõik või mitte midagi", * Mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on kontraktsioon , * Mida suurem on vastupanu verevoolule, seda tugevam kontraktsioon. VÄLINE reg. *KNS regulatiivne osa, *NS vegetatiivne osa. Südame ja veresoonte talitlust reguleeritakse NS poolt ja humoraalsel teel. * vegetatiivne NS Süda on rikkalikult varustatud parasümpaatiliste ja sümpaatiliste närvikiududega, mida mööda tulevad impulsid südametegevust reguleerivatest keskustest. Parasümpaatilised kiud aeglustavad ja nõrgendavad südame tööd: aeglustavad südame rütmi ja suurendavad südamelihaste kontraktsioonde jõudu ja südame erutuvust ning aeglustavad erutuse juhtimist. Sümpaatilised kiud kiirendavad ja tugevdavad
kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiin,trijoodtüroniin,kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemi erutuvusele. KÕRVAKILPNÄÄRMED kõige väiksemad näärmed, iga kaalub ligikaudu 0,1g. Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. Parathormoon reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg
Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiin,trijoodtüroniin,kaltsitoniin) – avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemi erutuvusele. KÕRVAKILPNÄÄRMED – kõige väiksemad näärmed, iga kaalub ligikaudu 0,1g. Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. Parathormoon – reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND – kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED – 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin – osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED – paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid – neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid – reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid – reg
kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiin,trijoodtüroniin,kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemi erutuvusele. KÕRVAKILPNÄÄRMED kõige väiksemad näärmed, iga kaalub ligikaudu 0,1g. Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. Parathormoon reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg
mmHg. Ööpäevas moodustub ligikaudu 100 l esmasuriini. Vee suure tagasiimendumise tulemusena neerukanalites moodustub 95-100 l esmasuriinist ainult ligikaudu 1,5 liitrit lõplikku uriini. Ainevahetuse lõpp-produktid ei imendu tagasi, vaid jäävad lõplikku uriini ja eritatakse sellega organismist täielikult. Glükoos, aminohapped jt. esmasuriini komponendid imenduvad verre tagasi vastavalt organismi vajadusele. Neerude talitlust reguleeritakse neuraalsel ja humoraalsel teel. Neerusid innerveerivad sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud. Sümpaatiliste närvide ärritamisel neeru veresooned ahenevad ja diurees langeb. Neerude talitlus võib rea faktorite mõjul reflektrooselt muutuda. Nt. valu puhul pidurdub uriini eritumine järsult või lakkab täiesti. Neerude talitluse humoraalne regulatsioon on seotud rea hormoonide toimega. Vähestes kogustes adrenaliini ahendab veresoonte päsmakestest väljuvaid viimasooni ning suurendab seega filtratsiooni
Patoloogilised gaaside transpordid vingugaasi mürgitus. vingugaasid ühinevad hemoglobiiniga hästi ja moodustab hemoglobiiniga püsiva ühendi, võrreldes karboksühemoglobiiniga. Kui nt. on kahjustatud ka piklikaju, siis inimene iseseisvalt ei hinga. Vingugaasil ei ole lõhna, seetõttu inimesed ei saa aru, kui ohtlikus olukorras ta olla võib. 5. Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub kahel viisil. Närvisüsteemi vahendusel ja humoraalsel teel (veres ja kudedes ringlevate ainete vahendusel). Need kaks erinevat regulatsiooni on aga omavahel seotud, sest veres ringlevad ained mõjutavad närvisüsteemis piklikus ajus paiknevat hingamiskeskust. Hingamiskeskusel on keskne juhtiv osa hingamise regulatsioonis. Ta kujutab endast närvirakkude kogumikku, millest suurem osa paikneb piklikus ajus, aga osa neuroneid on ka sillas ja keskajus. Need silla ja keskaju neuronid mõjutavad pikliku aju neuronite talitlust. 1
- lisaks erinevad ained, mis on baktereid hävitava toimega - mutsiin e limaaine, mis muudab toidu libedamaks ja neelatavaks Sülje funktsioonid: - suu limaskesta niisutamine kõnelemisel - toidu niisutamine ja toidukämbu libestamine - toitainete lõhustamise alustamine - kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile. Sülje eritumise regulatsioon: kui enamuse seedenäärmete talitluse regulatsioon toimub nii närvisüsteemi osavõtul kui humoraalsel teel, siis süljenäärmetel toimub see peaaegu ainult närvisüsteemi kontrolli all (reflektoorsel teel). Käivitavaks stiimuliks võib olla toidu lõhk, nägemine, toidust rääkimine ja sellele mõtlemine ning suu limaskesta ärritus. Sekretsioonile aitavad kaasa süljenäärme veresooni laiendavad (seega verevarustust suurendavad) ained nagu vasoaktiivne intentinaalne polüpeptiid (VIP), mis tavaliselt vabaneb eferentsetelt
mutsiin e limaaine, mis muudab toidu libedamaks ja neelatavaks Sülje funktsioonid: suu limaskesta niisutamine kõnelemisel toidu niisutamine ja toidukämbu libestamine toitainete lõhustamise alustamine kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile. Sülje eritumise regulatsioon: kui enamuse seedenäärmete talitluse regulatsioon toimub nii närvisüsteemi osavõtul kui humoraalsel teel, siis süljenäärmetel toimub see peaaegu ainult närvisüsteemi kontrolli all (reflektoorsel teel). Käivitavaks stiimuliks võib olla toidu lõhn, nägemine, toidust rääkimine ja sellele mõtlemine ning suu limaskesta ärritus. Sekretsioonile aitavad kaasa süljenäärme veresooni laiendavad (seega verevarustust suurendavad) ained nagu vasoaktiivne intentinaalne polüpeptiid (VIP), mis tavaliselt vabaneb eferentsetelt parasümpaatilise närvisüsteemi lõpmetelt
väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile funktsionaalsed muutused. Funkts reg: *Süda kontraheerub printsiibil "Kõik või mitte midagi", * Mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on kontraktsioon , * Mida suurem on vastupanu verevoolule, seda tugevam kontraktsioon. Väline reg. *KNS regulatiivne osa, *NS vegetatiivne osa. Südame ja veresoonte talitlust reguleeritakse NS poolt ja humoraalsel teel. * vegetatiivne NS Süda on rikkalikult varustatud parasümpaatiliste ja sümpaatiliste närvikiududega, mida mööda tulevad impulsid südametegevust reguleerivatest keskustest. Parasümpaatilised kiud aeglustavad ja nõrgendavad südame tööd: aeglustavad südame rütmi ja suurendavad südamelihaste kontraktsioonde jõudu ja südame erutuvust ning aeglustavad erutuse juhtimist. Sümpaatilised kiud kiirendavad ja tugevdavad südame tööd: südame
füüsiline koormus, emotsioonid, väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile funktsionaalsed muutused. FUNKTS reg: *Süda kontraheerub printsiibil "Kõik või mitte midagi", * Mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on kontraktsioon , * Mida suurem on vastupanu verevoolule, seda tugevam kontraktsioon. VÄLINE reg. *KNS regulatiivne osa, *NS vegetatiivne osa. Südame ja veresoonte talitlust reguleeritakse NS poolt ja humoraalsel teel. * vegetatiivne NS Süda on rikkalikult varustatud parasümpaatiliste ja sümpaatiliste närvikiududega, mida mööda tulevad impulsid südametegevust reguleerivatest keskustest. Parasümpaatilised kiud aeglustavad ja nõrgendavad südame tööd: aeglustavad südame rütmi ja suurendavad südamelihaste kontraktsioonde jõudu ja südame erutuvust ning aeglustavad erutuse juhtimist. Sümpaatilised kiud kiirendavad ja tugevdavad
Kompleksid on paremini fagotsüteeritavad ning äratuntav komplemendile. Komplement võib viiruse otseselt lüüsida, purustades viiruspartikli, aga ka opsoneerida. Teatud viirused, nagu herpesviirus, ei allu Ak-de neutraliseerivale toimele, sest nad levivad intratsellulaarselt närvikiude pidi (paikneb ganglion trigeminales`es). Ak-d on võimetud ka viirupartikli antigeenide muutuste tõttu. Humoraalsel immuunsusel on oluline osa reinfektsioonide vältimiseks nende haiguste korral, mis nõuavad haiguse tekkkeks viiruste tsirkulatsiooni vereringe : poliomüeliit, hepatiit A ja B, tuulerõuged, leetrid. Viirustel esineb mitmeid mehhanisme, mille abil nad neutraliseerivad immuunsüsteemi mõju: Ajutise immuundefitsiidi teke infektsiooniga mitteseotud antigeenide suhtes, immuunvastust esilekutsuva viiruse suhtes reaktsioon tavaliselt ei nõrgene
annaabi.ee 
