Farmakoloogia 4 KT Glükokortikosteroidid · Põletik kaitsereaktsioon kahjustava teguri isoleerimiseks, kahjutuks tegemiseks. Tekkes osalevad nii humoraalsed kui neuraalsed mehhanismid. Kahjustunud koldesse vabanevad põletikumediaatorid. Osalevad vere rakulised elemendid, veresooned. Osaleb KNS hüpotaalamus, hüpofüüs. Hüpofüüsist vabanev AKTH stimuleerib neerupealiste koort, milles sünteesitakse glükokortikosteroidid, mineralokotikosteroidid. · Neerupealiste koore hormoonid: Glükokortikosteroidid mõjutavad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, toimivad põletikuvastaselt.
(näiteks äge pankreatiit) ALAÄGEDAD e. SUBAKUUTSED HAIGUSED kestusega 3 6 nädalat, haiguslikud muutused nõrgemini väljakujunenud, sageli ägedate haiguste lõppjärk või üleminek krooniliseks protsessiks (näiteks pneumoonia) PIKALDASED e. KROONILISED HAIGUSED (CRONICUS,-a,-um) aeglaselt arenev, pikaldaselt kulgev (kuid, aastaid), haigustunnused nõrgalt väljakujunenud, sügavad destruktiivsed kahjustused (näiteks autoimmuunhaigus) Humoraalsed vasodilataatorid- HUMORAALSED TEGURID Arterioolide ja prekapillaarsete sfinkterite ahenemist mõjutavad mitmed humoraalsed tegurid hormoonid, mediaatorid, metaboliidid: vasokonstriktorid adrenaliin noradrenaliin adiuretiin vasodilataatorid atsetüülkoliin histamiin bradikiniin CO2 ATP lihastes tekkiv piimhape Infarkt- infarctus,-us,m. mingi organiosa surm verevarustuse lakkamise tõttu. Tavaliselt mingi lõpparteri sulgumine (spasm, tromb, embol), mis põhjustab tema varustusalal olnud kudedes rakkude nekroosi.
Millised immuunmehhanismid on peamised parasiitide/algloomade infektsiooni korral? – suured mõõtmed, keerukas elutsükkel. Paljunemine kontrolli all spetsiifiliste ja mittespetsiifiliste mehhanismide koostööga. Rakuline ja humoraalne immuunsus Millised immuunmehhanismid on peamised viirusinfektsiooni korral? – mittespetsiifilised reaktsioonid – oluline on interferoonil. Spetsiifilised reaktsioonid – Trakkudest sõltuv. kasutatakse ka humoraalsed mehhanisme ja viiruse persisteerimist Kirjelda immunodiagnostika põhimõtet. – määratakse antigeeni abil antikeha esinemist ja vastupidi. Kaks tasandit: primaar ja sekundaarreaktsioon. On nt naha allergeentestid, vereanalüüsis allergilisele seisundile viitavate rakkude (IgE) määramine
O2 ja CO2 kontsentratsioon Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon Sisekeskkonna pH Soolade and teiste elektrolüütide kontsentratsioon Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Organismi regulatoorsete mehhanismide jaotused: Ajaline dimensioon: kiired ja aeglased Ruumiline dimensioon: kohalikud (lokaalsed) ja üldise(ma)d Vahendiline dimensioon: humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid Tagasiside süsteemid: 1 Positiivne tagasiside o Avaldub selles, et reguleeritava suuruse tõus või langus kutsub esile reguleeritava süsteemi vastuse, mis muudab või püüab muuta reguleeritavat suurust esialgse nihkega samas suunas. o rõhutab seda, et kui kõrvalekalle normist aset leiab, siis
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse)
liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri täidab organismis: a) kaitsefunktsioon- kaitseb sissetungivate nakkuste eest, tänu valgetele verelibledele, mis on antikehade abil võimelised haiguse tekitajaid kahjutuks muutma. Hüübimine kaitseb verest tühjaks voolamise eest. 1. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid: Humoraalsed mehhanismid: komplement. Rakulised mehhanismid: fagotsütoos, eriti olulised on neutrofiilsed granulotsüüdid ja monotsüüdid 2. Spetsiifilised kaitsemehhanismid: humoraalsed mehhanismid: antikehad plasmarakkudest, antigeen- antikeha reaktsioon. Rakulised mehhanismid: T-lümfotsüütide tsütotoksiline toime b) transpordifunktsioon- veri kannab kudedesse hapnikku ja imendunud toitaaineid, viib CO2 kopsudesse,
antigeenid. lümfotsüüte. Samas võimalik ka autoimmuunhaiguste tekkeks. Reageerimisaeg Tunnid Päevad Reaktsioon peale Alati sama tugevusega Teistkordsel nakatumisel reageeritakse esmanakatumist kiiremini Humoraalsed faktorid Lüsosüüm, komplement, antikehad aktiivse faasi valgud, tsütokiinid Rakud Fagotsüüdid T-rakud (neutrofiilid,makrofaagid), NK rakud 4. Loomulikku immuunsust tagavad rakud ja humoraalsed faktorid. Humoraalsed faktorid Komplemendisüsteem
Enamasti haigus vireemiast kaugemale ei arene. Teisene vireemia tekib replikatsioonil monotsüütides-makrofaagides ja võib põhjustada aju, maksa, naha, veresoonestiku kahjustusi (koetropismist sõltuvalt). Tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine väga halb enesetunne. Ajju pääseb viirus koroidpleksuse või aju väikeste veresoonte endoteeli nakatades. Viiruse leviku kontrolliks, tulevase infektsiooni vältimiseks on tähtsad nii humoraalsed kui rakulised mehhanismid. IgM (sünteesitakse 6 päeva jooksul infitseerumisest) ja IgG blokeerivad viiruse vireemilise leviku, teiste kudede järgneva infitseerimise. Immuunsus on aga kahe otsaga: mitteneutraliseeriv antikeha võimendab partiklite rakkuhaaramist. Rakulisest immuunvastusest tingitud põletik võib entsefaliidi patogeneesis oluline olla. Diagnostika. ELISA (IgM, IgG), kaudne immunofluorestsents antikehade määramiseks verest. RT-PCR viiruse RNA määramiseks.
Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Kopsude ventilatsiooni võib vähendada olenevast keskusest läbi voolava vere keemilisest koostisest ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest. Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikkuses. Hapniku viimiseks ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomiseks kudedest väliskeskkonda on vajalikud "etapid": *gaasivahetus kopsudes, *gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; *hapniku ja süsinikdioksiidi transporti verega; *gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos
- pumpav liigutus, hattude aktiivne lühenemine ja passiivne pikenemine soodustavad samas hattude lümfisoonte ja veenide tühjenemist. Edasitometavatest liigutusteston olulisimad peristaltilised lained. - üsna aeglased, 1-2 sek sekundis, kulgedes mõne cm - toidu tulles makku ja soolde tugevnevad oluliselt - toidu esimene osa jõuab peensoole lõppu paar tundi peale lukuti läbimist Peensoole motoorikat ning eritumist reguleerivad - osaliselt humoraalsed tegurid (hormoonid), kuid peamiselt küümuse põhjustatud lokaalsed refleksid. - kui toidumass venitab soolt, stimuleeritakse sooleseina retseptoreid ja algab reflektoorne motoorika. - sool toimib ka soolde suubuvate närvide katkemisel - soole siena närvipõimikute hävimisel ei esine peristaltilisi laineid, aga soole seina lihasrakud kontraheeruvad ka NR toimeta (lihastekkelised e müogeensed kokkutõmbed)
kaitse on lühiajaline ja ajutine. Selleks on näiteks mao hammustuste korral antav vaktsiin. Viiakse sisse puhastatud mürgiga seonduvaid antikehi. · KAHJUSTATUD E. ATENUEERITUD ELUSVAKTSIINID - kasutatakse nõrgestatud tõvestavaid mikroobe, mis pole võimelised haigust põhjustama, aga suudavad organismis tekitada tugeva B- ja T-rakulise immuunvastuse. Kahjustatud viirusvaktsiinid on andnud paremaid tulemusi, sest viiruse puhul sünteesitakse antigeene raku sees ja humoraalsed AK-d ei saa neid üldjuhul kätte, kuid samas aktiveeritakse tugev T-rakuline i.vastus (Th abiga). Kahjustatud vaktsiinid on tõhusad, piisab ühest doosist, kuid nad pole alati ohutud elusa mikroobi tõttu. N: tüüfuse vaktsiin, kus Salmonella typhimurium'i kahjutuks tegemiseks eemaldati bakteriaalne O-antigeen. Katsetel saadi head tulemused, see tüüfuse vaktsiin litsenseeriti, võeti kasutusele. Tunduvalt hiljem selgus, et O-antigeeni eemaldamine polnud piisav S
bakterite kestade lõhkumine), defensiinid. Millise pH juures saab lahti nukleiinhapetest – aluselises keskkonnast lasevad ahelad lahti, pH normaliseerudes tõmbuvad kokku tagasi, Alpides kõrge pH ja neandertaallased näevad välja nagu uued ja DNA ka säilid, Taani rabades jälle inimesed super hästi säilinud aga DNA on juppideks. Valkudest saab vabaneda pH 13. Ja nukleiinhapetest pH happeline juures. Mõlemal korral juppideks. Humoraalsed (signaalid mida antakse edasi vere või lümfiga) ja tsütokiinide (signaalmolekulid, kiire süntees, peavad kiirelt retseptorile seonduma muidu lagunevad) abil vahendatud reaktsioonid. Immuunsüsteemi rakkude poolt vahendatud reaktsioonid (fagotsütoos, NK rakud, põletik) Kus on immunoloogia piirid? Kus saame hakata rääkima äratundmisest ja kaitsest. Bakterid-restriktaasid ja metülaasid (arhedel ka), oma DNAd ei restrikteerita,
24. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Hingamise kohanemine organismi vajadustele tagatakse hingamiskeskuse mõjutamisega neurohumoraalsel teel. Kopsude ventilatsioon võib kasvada või väheneda, olenevalt hingamiskeskusest läbivoolava vere keemilisest koostisest ( humoraalne regulatsioon) ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest (tingimatu refleks). Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikustes seostes. Hingamist reguleeriv keskus asub piklik ajus. Keskus jaguneb kaheks: sisse- ja väljahingamiskeskus (vasak pool innerveerib vasakut kopsu ja parem pool paremat kopsu). Hingamiskeskuse automatismiks nim selle võimet erutuda perioodiliselt ärritajate toimel, mis esinevad või tekivad hingamiskeskuses (erutusimpulsid). Hingamist mõjutab suurel määral hapniku ja süsihappegaasi sisaldus ringlevas veres
kitsa väärtustevahemiku juures. Ajalise dimensiooni alusel on Kiired nt oodatud teate saabumine- südame löögisageduse kasv Aeglased regulatsioonimehhanismid Ruumilise dimensiooni alusel on lokaalsed (nt ühel jalal hüppamisel teatud lihased) üldised(kogu keha haaravad nt vererõhu muutus), Vahendilise dimensiooi alusel on neuraalsed(närvid ja AP)- kiired ja hästi lokaliseeritud. humoraalsed (hormoonide abil) regulatsioonid- aeglased, kogu organismi mõjutavad. Reguleerimisel on alati kolm komponenti: Maali-Liina, jaanuar 2012 1. stiimul või muutus reguleeritavas muutujas 2. rakk või kude, mis hindab stiimulit ja algatab vastuse 3. rakud või koed, mis viivad läbi vastuse Regulatsiooni on vaja, et tagada vajalikud tingimused ettekodeeritud arenguks
Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Kopsude ventilatsiooni võib vähendada olenevast keskusest läbi voolava vere keemilisest koostisest (humoraalne regulatsioon) ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest (tingimatu refleks). Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikkuses. Hingamiskeskuse üldise erutuvuse tõttu olenevad hingamissagedus ja sügavus kõrgematest osadest (ajusild, -koor) ja perifeeriast lähtuvatest mõjutustest (kopsude venitusretseptorid ja skeletilihaste retseptorid). Hingamiskeskuse eritusseisundit muudavad CO2 ja O2 osarõhud arteriaalses veres ( pCO2 tõus ja pO2 langus veres suurendavad hingamiskeskuse erutusseisundit, mille tagajärjel kopsude ventilatsioon suureneb)
Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Kopsude ventilatsiooni võib vähendada olenevast keskusest läbi voolava vere keemilisest koostisest (humoraalne regulatsioon) ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest (tingimatu refleks). Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikkuses. Hingamiskeskuse üldise erutuvuse tõttu olenevad hingamissagedus ja sügavus kõrgematest osadest (ajusild, -koor) ja perifeeriast lähtuvatest mõjutustest (kopsude venitusretseptorid ja skeletilihaste retseptorid). Hingamiskeskuse eritusseisundit muudavad CO2 ja O2 osarõhud arteriaalses veres ( pCO2 tõus ja pO2 langus veres suurendavad hingamiskeskuse erutusseisundit, mille tagajärjel kopsude ventilatsioon suureneb)
annaabi.ee 
