mulda) ja suurendamise (surutakse käik laiemaks) abil. Olulist osa liikumisel etendab ka kehaõõne vedelik ja nahas paiknevate limanäärmete eritis. Närvisüsteem on neil tüüpiline nöörredel-tüüpi. Silmad puuduvad, valgusele reageerivad kogu keha pinnaga. Seedeelundkond on ruumikas, kohastunud toitumiseks kõdunevatest taimejäänustest. Neelus paiknevad vihmaussil lubjanäärmed, mille eritis aitab neutraliseerida taimede lagunemisel tekkivaid humiin happeid. Edasi järgneb seedesüsteemis ruumikas pugu, lihasmagu ja sooltoru. Ekskremendid eritatakse tavaliselt maapinnale. Sellega toovad vihmaussid pidevalt mulda alumistest kihtidest üles maapinnale ja parandavad nii mulla kvaliteeti. Erituselunditeks on metanefriidid. Hermafrodiidid, sigimiselundid ainult mõnedes lülides keha eesosas. Kopulatsioonil kattuvad ühise limakihiga ning vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlates. Munad munetakse vöö
EDTA põhjustab silma ja naha ärritust. * Komplekseerumine muudab vees lahustumatud ained liikuvateks, mistõttu saavad need ained siseneda bioloogilisse aineringesse ning akumuleeruda, koguneda taimedesse ja organismidesse. * Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Fulvohapped humiin humiinhapped *Fulvohapped (< lad. fulvus `punakaskollane'), huumushape, mis lahustub leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. C135H182O95N5S2. *Humiinained- on komplekssed, amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. Humiinained, erinevalt humiinhapetest, leelistes ei lahustu; lisaks ei lahustu mineraalhapetes ega vees. Sõltuvalt metallist, millega humiinained on
seisundist-pilved,udu,õhu 2)FULVOHAPPED-(kõige agressiivsemad)tema rohkem kui vabalt veepinnalt*aurumine on alati puhtus 2)maa sisesoojus 3)orgaanilise aine soolad lah.vees. Võrreldina humiinihapetega on kiirek tolmustunud mullast *aurumist pidurdavad lagunemisel vabanev soojus Mulla nad vähemtsüklilised ja agressiivsemad. mullapinna kobestamine ja multsimine Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna 3)HUMIINAINED-humiin ja ulmiin.Need veereziim-nähtuste kompleks,mis on seotud vee kujust,niiskusest. Soojusmahutavus-soojushulk mood.kõige inertsema osa huumusest.Vees ja mulda tungimisega,seal liikumisega ja kaoga cal/1g*1 kraad temperatuuri tõstmiseks,vesi hapetes nad ei lahustu.Pikema säilivusega mullast. VEELIIGID MULLAS: 1)keemiliselt 1,000;lubibaas 0,582;kvartsliiv 0,517;turvas
Humiinained · Tähtis ainete rühm loodulikes vetes · Jäävad järele taimse aine, eriti ligniini lagunemisel · Tugevalt pruun või must värvus · Kõrge molekulmass (vahemikus sadadest kuni tuhandeteni) · Sisaldavad suures valikus fenoolseid rühmi · Jagunemine: Fulvohapped: happes ja aluses lahustuvad Humiinhapped: Aluseline ekstraktsioon ja happega sadestamine Humiin: lahustumatu happes ja aluses Lämmastikuringe · Looduslikes veekogudes algab lämmastiku anorgaaniliste vormidega, põhiliselt nitraatioonidega vees. · Nitraatioonid omastatakse taimede poot fotosünteesi käigus, muundatakse ammoniaagiks ja aminohapeteks ning lõpuks taimseks aineks. · Taimse aine tarbimine loomade ja mikroorganismide poolt annab tulemuseks valguliste toitainete muundumise ammoniaagiks ja lämmastikuks ning
Mulla orgaaniline aine koosneb põhiliselt (üle 85%) huumusest, mis on tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ühenditest sünteesiprotsesside tagajärjel. Huumuse hulk mullas varieerub mõnest protsendist 20 protsendini ja väheneb sügavamates mullakihtides. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku, 3-8% lämmastikku, mille varud asuvadki huumuses, mis on seega taimedele lämmastikuallikaks. Huumuse põhimassi moodustavad huumuseained, mis jagunevad: 1. Humiinained (humiin, ulmiin) Nad on vees, hapetes ja leelistes lahustumatud, väga seotud mulla mineraalosaga ja alluvad väga aeglaselt mikrobioloogilisele lagunemisele. 2. Humiinhapped (humiin- ja ulmiinhape) 3. Fulvohapped (kreen-ja apokreenhape) Huumus on ka vajalik makro-ja mikroelementide allikas, sisaldab kasvuaineid auksiine ning bioloogilise murenemise põhjustajana soodustab mulla keemilise potentsiaali kasutamist ning aineringet mulla ja taime vahel. 1
mulla KOLLOIDIDe (osake 1-100milimikrooni) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad).: Mineraalsed k- kivimite ja mineral tugeval peenestumisel murenemise käigus Si-, Al-, Fe- happendist. Teised väikes hulgas. Orgaanilised k- taimesete, loomsete jäänuste muundumisel, molekulite liitumise ja tihkestumise teel. Humiin- ja fulvohappest, ligniinist, valkudest, kiudainest... Orgaanilis-mineraalsed kompleks k. Tek min ja org k vahelise reaktsioonide tulemusena Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol agregaadist. K süsteem tahke faas koosneb mitsellidest. Tuum mod mitselli aine peamassi, keruline kem kos, kas kristalne või amorfse ehitusega. Enamasti alumo- silikatidest ja ka räni-, raud-, alumo-happendist. Elektrilised kaksikkihid- k tuuma pinnal 2
kaera (3000 söötühikut) või samalt põllult 18 aeglasemalt ligniin. mineraalosa. optimaalsete tingimuste tagamine t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul 3. Humiinained (humiin ja näiteks muldade lupjamisel hindamiseks on kasutusele võetud 100- aminohapeteks. Valgurikaste taimejäänuste (N ulmiin) moodustavad huumuse kõige seotakse huumushappeid. punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi: sisaldus vähemalt 2% ja C:N suhe alla 25... vatsupidavama osa, mis ei lahustu 100
sisalduse järgi, arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13. Huumuse omadused ja koostis Omadused – tumepruun või must, happeline, C-sialdus 40-70% ja N-sialdus 2,5 – 5% Koostis: Humiinhapped – must läikiv pulber. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. Fluvohapped – mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. Humiinained – (humiin, ulmiin) moodustavad huumuse kõige vastupidavama osa, ei lagune keemiliselt. 14. Humifikatsioon Huumusainete teke, kus toimub lihtsamatest ainetest keerulisemate teke. Toimub mikroorganismide otseselt osavõtul. Mida kiiremini toimub orgaaniliste ainete lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. • Huumushapped – tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa
Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. · Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 14. Humifikatsioon.- Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub
huumushapete sisaldusele (eelkõige NaCl), kuid ka kibedamaitselistele soolade (KCl, MgSO4) sisaldusele. Karge maitse on kõrge süsihappegaasisisalduse tunnus. [5] 3) Värvuse järgi värvuse määramiseks vaadeldakse päevavalguses 20 cm paksust veekihti, mis on asetatud valge fooni ette. Akvaariumivee puhul võivad esineda järgmised värvused: värvusetu, kollakas, pruunikas, hallikas, sinakas ja nende toonide vahe- ja üleminekutoonid. Kollakas värvus on tavaliselt mõõduka humiin- või parkainetesisalduse tunnuseks, pruunikas, hallikas või sinakas varjund kõrgendatud parkainesisalduse tunnuseks. Kollakad ja pruunikad varjundid esinevad eriti läbi turba filtreeritud vee puhul. Rohekas, harvemini sinakas, piimjas või punakas värvus koos vees esineva hägususega on vetikate sisalduse tunnuseks.[5] 4) Läbipaistvuse järgi vee läbipaistvust hinnatakse 20 cm paksuses kihis. Läbipaistvust võib hinnata järgmiselt: selge, läbipaistev, peaaegu selge, nõrgalt
sisaldus savimuldades lagunemine aeglasem, parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine lõimisega muldades, esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused. 6.Mulla bioloogiline aktiivsus lagundajate liigiline koosseis ja arvukus Mulla orgaanilise aine käive ja bilanss (t/ha kuivainena) Huumushapped:humiinhapped must kristalne läikiv pulber. Fulvohapped ja tema soolad lahustuvad vees. Võrrelduna humiinhapetega on nad vähemtsüklilised ja agressiivsemad. Humiinained humiin ja ulmiin. Need moodustavad kõige inertsema (vastupidavama) osa huumusest. Vees ja hapetes nad ei lahustu. Aeroobsetes tingimustes lagunevad väga aeglaselt mikroorganismide toimel Mulla orgaanilise aine kvaliteeti näitab humifitseerumise aste.(Liigniisketes tingimustes-aste madal,Parasniisketes tingimustes-aste kõrgem, Tuhaelemendirikkas mullas-aste kõrge).Huumuse kvaliteeti iseloomustab suhe: C (humiinhapped)/C (fulvohapped). Huumus võib olla: (püsivuse järgi)-1
.70%, N-sisaldus 2,5...5%. Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. 20. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. 1. Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi 4 omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline
soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al-humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon
ORGAANILISE AINE HULK. Kui lagunemine on kiire siis orgaanilist ainet mulda suurt ei kuhju. Mulla orgaaniline aine poollagunenud ja lagunemata taimejäänused huumus mitmesuguste jäänuste lagunemissaadused ja mikroorganismide sünteesi produktid huumusained bituumid humiinained humiin ulmiin huumushapped humiinhapped fulvohapped huumus (< lad. humus `maa, muld'), pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kogum, mis moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on tugevasti seotud mulla mineraalosaga. Huumus tekib muundunud taime- ja loomajäänustest ja mulla mikroobide
soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon
mikroobse valgumolekulid eliitumine ja tihkestumine, mille tulemusena tekib huumus. See on oluliselt keerulisema ehitusega, kui lähtekomponendid. Seetõttu ei saa humifikatsiooniprotsessi samastada mineralisatsiooniprotsessiga, kus tekivad lähtekomponentidega võrreldes just lihtsama ehitusega ained. Huumuse koostikomponendid on huumushapped ja huumusaine. Huumushapped on humiinhapped ja fulvohapped, mis annavad mineraalsooladega reageerides vastavaid soolasid humaate ja fulvaate. Huumusained humiin ja fulviin on kõige püsivam osa mullas. Okaspuumetsades tekib rohkem fulvohappeid ja seal on fulvaatne huumus. Selle huumushappe soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad. Muld vaesub kiiresti biokeemilistest tähtsatest ühenditest. Selline veega väljauhtumine leiab aset karbonaadivaestel lähtekivimitel kujunenud muldadel, protsessi nimetatakse leetumiseks. Rohttaimede lagunemisel tekib rohkem humiinhappeid j atekivad humaatsed mullad. Nendest muldadest ei uhu sademetevesi minema
soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 15. Humifikatsioon. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine,
Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. · Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 14. Humifikatsioon.- Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida
Huumus on tumepruuni või musta värvusega suhteliselt kerge mass. Ta muudab mulla kohevaks ning lisab sellele elastsust ning sidusust. Huumus reageerib mulla mikroosakestega, sidudes neid sõmerateks, mida nimetatakse ka savi-huumuskompleksideks. Kuna huumus on õhurikas, loob ta tingimused mullaorganismide eluks, kelle elutegevuse tagajärjel tekib liimja konsistentsiga eritisi, mis omakorda soodustavad mulla sõmerja struktuuri kujunemist. Huumuse põhikomponentideks on huumushapped (humiin- ja fulvohape), humiinained (humiin ja fulviin) ja bituumid. Oma koostise ja väljakujunenud omaduste poolest on huumus küllaltki püsiv - tema edasine mikrobioloogiline lagunemine on väga aeglane. Humiinhape annab veega pruunika kolloidlahuse. Naatriumi, kaaliumi ja ammooniumkatiooniga + (NH4 ) annab vees lahustuvaid soolasid ning kaltsiumi, raua, magneesiumi ning alumiiniumiga vees mittelahustuvaid soolasid. Fulvohape ja tema soolad lahustuvad vees. Fulvohape on väga tugeva
annaabi.ee 
