territooriumideks Saksa Rooma keisririik 911 suri viimane Karoling Hertsogid valisid uue kuninga Ajas minema ungarlased Ottoonide dünastia Otto I saab 962 paavstilt SaksaRooma keisri tiitli Saksamaast saab Euroopa tugevaim riik Prantsuse kuningriik Ka LääneFrangis kuningad kaotavad võimu Territoorium veel killustatum kui idas Võim kohalike aadlike käes, kes ehitasid kindluseid ja pidasid suuri sõjasalku Aadlike sõjad 987 Hugues Capet Kapetingide dünastia taasatb kuningavõimu Hugues Capet
Templivendade (Kristuse ja Saalomoni Templi Vaesed Rüütlid) ordu asutati 1118. a. Jeruusalemmas. Asutajaiks olnud üheksa prantslasest rüütlit, eesotsas vaesest, aga nimekast Champagne'i aadlisuguvõsast pärit Hugues de Payens'iga. Oma peamiseks eesmärgiks seadis ordu palverändurite kaitsmise ja võitluse väärusuliste muhameedlaste vastu. Templirüütlite tunnusmärgiks oli valge mantel punase ristimärgiga seljal. Muhameedlaste hulgas olid templirüütlid enim kardetud. Templirüütlite armee suuruseks on hinnatud umbes 6000 meest, neist 1000 rüütevenda ja 5000 teenijavenda. Pärast viimse ristisõdijate linna, Akkoni langemist muhameedlaste kätte 1291. a
aastal jagati riik kolmeks: Lääne-Frangi riigiks, Ida-Frangi riigiks ja Keskriigiks. 13. Millised vaenlased ründasid VIII- IX sajandil Frangi riiki? Vastus: Frangi riiki ründasid moslemid, viikingid ja ungarlased. 14. Miks kaotas riik oma tähtsuse Karolingide võimu lõpul? Vastus: Sest Karolingide kuningriigid ei suutnud ennast kaitsta rünnakute vastu. Sellepärast läksid inimesed aadlike ja piiskoppide juurde ning pakkusid oma teenimist ja toetust kaitse vastu. 15. Kes olid Otto I ja Hugues Capet? Milliste riikide loojad neist said? lk 30 Vastus: Otto I oli hertsog kes valiti kuningaks teiste kuningate seast, temast sai Saksa-Rooma keisririigi looja. Hugues Capet oli krahv kes valiti aadlike poolt kuningaks, temast sai Prantsuse kuningriigi looja. 2.ÜLESANNE Leia õige vastus. Jooni alla 1. Kuidas nimetati viikingeid Lääne- Euroopas? a) normaanideks b) normaalseteks c) normannideks 2. Kes hakkasid tavaliselt viikingiteks? Miks? a) vanemad pojad
tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmajandusele. Prantsusmaa- Oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejad olid Karl Suure järglased ehk Karolingid. 987. aastal läks kuningatroon Hugues Capetle ja tema rajatud Kapetingide dünastiale. Nende võim piirdus esialgu ainult omaenda maavaldustega, mis hiljem kujunes suuremaks piirkonnaks. Inglismaa- Tugev kuningavõim sai alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog William, tuntud kui Vallutaja nime all purustas Haistingu lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. Ta kehastas feodaalsuhted oma valitsemise ajal. 2. Ristisõjad: miks puhkesid, millised olid tulemused?
Kuid ka paljud teised suundusid usurännakutele. Suurenes juutide tagakiusamine, kaubandus ja usuline sallimatus. Juutidele heideti ette Kristuse tapmist. Jutustamine: Tsentraliseeritud monarhia kujunemine Prantsusmaal ja Inglismaal Prantsusmaa oli 9. ja 10. sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejateks olid Karl Suure järglased ehk Karolingid, võimu neil vasallide üle polnud. 987. aastal äks võim Hugues Capet'le ja tema rajatud Kapetingide dünastiale. Nad omasid võimu esialgu ainult oma enda maadel ehk kuninga domeenidel. See paiknes Põhja- Prantsusmaa keskosas ja hõlmas kahte linna Pariisi ja Orleans'i. Targa ja ettevaatliku poliitikaga hakkasid nad järk järgult oma domeeni suurndama. Inglismaal sai tugev kuiningavõim alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog William tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja purustas Hastingsi lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule
Usutõed seisavad aga teaduslikest kõrgemal ja neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas hiljem Thomase õpetuse ainuõigeks ja tema enese pühakuks. Dante Keskaja kuulsaim poeet, ta oli itaallane. Elas aastail 1265-1321. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Tema peateos on poeem ,, Jumalik komöödia ,,. Ta räägib seal kuidas ta koos Vergiliusega külastab põrgut ja puhastustuld ning jõuab lõpuks paradiisi. Hugues Capet Sai karolingide suguvõsa troonipärijaks, tema suguvõsa valdused asusid Kesk- ja Lõuna-Prantsusmaal. Philippe II Auguste Kuningavõim tugevnes tema valitsemis ajal, aastail 1180-1223. Ta suutis omale alluva territooriumi kasvatada kolmekordseks. Osavate poliitiliste trikkidega ning relvajõudu kasutades murdis kuningas oma vastaste võimu.Ta tegi suuri muudatusi maa valitsemises. Koolitati välja suurhulk osavaid ametnikke kes aitasid murda feodaalide vastupanu.
Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik, Pariisi ülikooli proffessor, dominiiklane. Leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide vaated polegi vastuolus, üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid. Usutõed seisavad teaduslikest kõrgemal, neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas ta õpetuse ainuõigeks ja tema pühakuks. Dante: Keskaja kuulsaimaks poeet. Võttis osa Firenza poliitilisest elust. Ta peateos on ,,Jumalik komöödia". Hugues Capet: Kapetingide suguvõsa esindaja. Lõpetas oma trooniletulekuga sõja kahe leeri vahel. Philippe II Auguste: Kuningas.1) Suutis kuninga domeeni kolmekordeeks kasvatada 2) Piiras suurfeodaalidevõimu 3) Määras ametisse ustavad, hästi koolitatud ametnikud. Louis IX Püha: Kuningas. 1) Püüdis ühendada Euroopa riike islamiusuliste türklaste vastu 2) Keelas duellid ja kodusõjad 3) Asutati Pariisi parlament 4) Asutati rahandusministeerium. Philippe IV Ilus: Kunigas
Abielude teel liitsid nad oma valdustele teisigi Prantsumaa piirkondi. Nii oli mõne aja pärast Inglise kuninga käes Prantsusmaal rohkem maid kui Prantsuse kuningal. Prantsuse kuningad tõi kriitilisest seisust välja Philippe II Auguste, kes sõlmis kindla liidu linnadega ja kasutas ära Inglise tüli alluvatega. Seega liitis ta osava diplomaatia ning võidukate lahingutega suure osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal oma domeeniga. Prantsusmaa Hugues Capet Inglismaa William Vallutaja (Normandia hertsog) 8. Iseloomusta rüütliseisust ja nende eluolu (trubaduuride luule ja kangelaseeposed) Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Nii suur- kui ka väikefeodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusesse. Kirik püüdis panna rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk
linnade esindajad.talupoegi esindasid isndad. Parlamnet koosnes kahest kojast: ülemkoda(suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud), alamkoda(teised). Parlamnet tagas kõikide ühiskonnakihtide osaluse oluliste küs. arutamisel., generaalstaadid Prantsusmaal 1302. Kuningas philippe IV kutsus nad kokku, sest oli vaja maksude kehtestamiseks alamte nõusolekut. Kõik seisused hääletasid eraödi(aadlikud, linlased, vaimulikud). 7.Kapetingide dünastia rajamine §18Selle rajas Hugues Capet, kes sai troonile 987. a. Võim piirdus kuninga domeeniga.(Orleans ja Pariis), William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066Alguse sai tugev kuningavõim, kui Normandia hertsog William Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja vallutas saare. Ta kehtestas seal feodaalkorra. 8.Feodaalsete kodusõdade(killustatuse )põhjused §19Vasalli kohustusedjärgida truudusevannet.
Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus
Kuningad kutsusid tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku generaalstaate ka edaspidi, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel jäi inglise parlamendiga võrreldes väiksemaks. Generaalstaatide eripära oli, et kõik esindatud seisused vaimulikud,aadlikud,linlasedkogunesid ja hääletasid eraldi. 8.Kapetingide dünastia rajamine * Dünastiale pani aluse Pariisi krahv Hugues Capet 987.a *Esimesed Kapetingid valitsesid otseselt vaid kuninga domeeni, mis ulatus Compiegne'ist Orleans'ini. Riik oli jagunenud paljudeks iseseisvateks üksusteksfeodaalne killustumus. Toetudes linnadele ja kirkule, hakkasid Kapetingid oma valdustes kuningavõimu kehtestama. Murranguline aeg Kapetingide võimu laienemises oli 12.saj. *William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066- W V tungis Prantsusmaalt Inglismaale, purustas lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule
SAKSA TUNG ITTA · 11.saj toimus koloniseerimine · Keiser Lothar 1125.aastal · Kolmeväljasüsteem põllumaj. tehnika arend ning intensiivistumine · 14. sajand lõppes · Habsburgide dünastia 14.-15.sajand · Asustuse liigid: suurkülad, linnad, slaavi asulad ning asulad saksa õiguse alusel. · Kuni 19.sajandini jääb killustatuks PRANTSUSMAA · Bouvenie lahing PhilipInglismaa alad vallutati · Alus Kapetingide dünastiale Hugues Capet: lõpetas tülid kuningavõimu kohta · 1259. aastal Pariisi rahu · 14.-15 sajand Valoide' dünastia · 1302- generaalstaatid nö. Parlamendi võimuvõitlus kuningaga, Pariisi parlament tähendas kõhtuorganit · Kuningavõim tugevneb; absolutsimi tipp Päikesekuninga ajal INGLISMAA · William I Vallutaja e Guillaume · Tekib tsentraliseeritud riik · Richrard Lõvisüda · 1086- Salisbury truudusevanne · Clarendoni konstitutsioon
Tsentraalne juhtimine käib ühes keskuses. President elas pealinnas. Kõige suuremat vatsuseisu kuningavõimule tuli suurfeodaalitelt. Riiki hakati valitsema ametnike abil, kes olid kuningale ustavad. Ametnikest moodustus kuninga õukond. 987. Louis 5. suri, kes oli viimane Karoling. Pärijate puudumisega tekkis riigis segadus. Osa riigi vägevatest toetas troonikandjana Karolingide kõrvalharu esindajaid. Teised eelistasid kuningana näha Hugues Capet´i , kelle suguvõsa valdused asusid Kesk- ja Lääne Prantsusmaal ning kellele kuulusid ka Pariis ja Orleans. Võitlus kahe leeri vahel kestis aastaid ja lõppes Hugues Capet´i trooniletulekuga. Kes moodustas uue dünastia. Domeen kuningale kuuluv maavaldus. Suurem osa Prantsusmaa territooriumist oli Inglismaa kuninga valdus. Generaalstaadid seisuste esinduskogu, pidid kinnitama kuninga otsuseid. Kuningaid Prantsusmaalt Philippe 2
Habsburgide võimu alt vabanes 1292.a 3 Šveitsi kantonit- seda peetakse Šveitsi riigi alguseks PAAVSTIRIIK 13.saj oli paavstide suuraeg. 1302 valiti paavstiks Clemens V, kes valis asukohaks Avigoni. Paavstid jäid Avigoni kuni 1378.a. kõik paavstid olid siis prantslased. See tekitas rahulolematust, nõuti, et paavst naaseks Rooma. Paavstiriigis valitses segadus. Võimu taotles mitu rikast suguvõsa. PRANTSUSMAA 987.a lõppes Karolingide valitsemine. Feodaalide poolt valiti uueks kuningaks Hugues Capet- pani aluse Capetingide dünastiale. Capetingide valitsemise ajal oli kuninga võim väga väike, feodaalid iseseisvad. Ajapikku hakkas kuningate võim tugevnema. Kuningate liitlasteks said linnad. - Philippe IV Ilusa ajal tugevnes kuningavõim veelgi. Nõudis vaimulikelt maksude maksmist. 1302- kutsus kokku generaalstaadid (seisuste kogu), kes andisid kuningale nõu ja ka õiguse raha küsida. Inglismaa parlament (1265)- mõjukam kui generaalstaadid.
kui paavstide maine sai kõvasti kannatada ning oma endist autoriteeti ei suudetudki enam taastada. Tugeva keskvõimuga riigi kujunemine Prantsusmaal Aastal 843 jagati Frangi riik Verduni lepinguga kolmeks Karl suure pojapoegade vahel. Aastla 987 suri kuningas Louis V, kes oli viimane Karolingide suguvõsa esindaja, ilma et tal oleks olnud järglasi. Pärijate puudumisel tekitas riigis segadust, sest osa riigi juhtidest toetas Karolingide kõrvalharu esindajaid ja teised eelistasid kuningana Hugues Capet´d. Võitlus kahe leeri vahel kestis aastaid, kui lõpuks sai troonile Hugues Capet. Kapetingidest kuningatel oli algul võimu uskumatult vähe, sest suurfeodaalide maavaldused ja võim ületasid kuninga oma tunduvalt. Kuninga katsed ennast maksma panna tekitasid feodaalidega tülisid ja olukorda muutis keeruliseks see, et Normandia kuulus Inglise kuningale, mis pingestas suhteid Inglismaaga. Siiski suudeti tänu tugevatele kuningatele taastada Prantsusmaa terviklikkus
1442 Napoli kuningriik. Aragoonia kujunes võimsaks mereriigiks. Sitsiilllased kutsusid appi Aragóni kuninga Pedro III, kes andis vastulöögi Carlo katsele saart uuesti vallutada. Sitsiilia saar jäi sellest ajast Aragóni dünastia kätte. Esimeseks valitsejaks sai Pietro I (Pedro III), kusjuures Aragón ja Sitsiilia ei olnud enamasti personaalunioonis. 1442 siirdus ka Napoli kuningriik Aragóni dünastia kätte. PRANTSUSMAA Hugues Capet (987-996) Pariisi krahv, kes valiti Prantsusmaa kuningaks. Kaitses oma trooni kiriku abil ja ka sõjaväega. Suutis saavutada teatava korra oma riigis. 988 kroonis oma poja kaaskuningaks. (Temalt pärineb Kapetingide dünastia nimi, kuna oli esimene kuningas) Hugues' enda võim oli väga piiratud, sest otseselt valitses ta vaid oma pärusvaldusi ehk Pariisi lähiümbrust. Mujal ei olnud tal palju õigusi ning pidevalt valitses ka ülikute vandenõu oht
26) Tugeva kuningavõimu kujunemine Prantsusmaal Tsentraalne riik riigi juhtimine käib läbi ühe võimu keskuse. Kõige suurem vastuseis kuningatele tuli suurfeodaalidelt. Kuningas vajas enda kõrvale kedagi ja nendeks olid ametnikud. Kuningas moodustas nendest ametnikest õukonna, kus arutati kõiki riigiga seotud küsimusi. Prantsusmaa: Aastal 987 suri kuningas Louis Viies, Karolingide suguvõsa viimane esindaja. Kuna tal ei olnud järglasi, sai troonile Kapetingide suguvõsast Hugues Capet. Dommen kuningale kuuluv maavaldus. Philippe Teine Auguste suurendas domeeni ja võitles vastastega. Ta tahtis piirata suurfeodaalide võima. Hakati koolitama kuningale ustavaid ametnikee. Ta osales ka Richard Lõvisüdamega kolmandas ristisõjas, kuid nad läksid tülli. Louvre esialgne loss rajati Philippe Teise ajal. Prantsuse kuningate võim kasvas Louis Üheksanda Püha ajal. Ta sai kuningaks 12.aastaselt. Kuna ta oli vaga mees, siis kuningate autoriteet kasvas. Kui ta oli 25
Sitsiilia, 1326 Sardiinia, 1442 Napoli kuningriik. Aragoonia kujunes võimsaks mereriigiks. Sitsiilllased kutsusid appi Aragóni kuninga Pedro III, kes andis vastulöögi Carlo katsele saart uuesti vallutada. Sitsiilia saar jäi sellest ajast Aragóni dünastia kätte. Esimeseks valitsejaks sai Pietro I (Pedro III), kusjuures Aragón ja Sitsiilia ei olnud enamasti personaalunioonis. 1442 siirdus ka Napoli kuningriik Aragóni dünastia kätte. PRANTSUSMAA Hugues Capet (987-996) Pariisi krahv, kes valiti Prantsusmaa kuningaks. Kaitses oma trooni kiriku abil ja ka sõjaväega. Suutis saavutada teatava korra oma riigis. 988 kroonis oma poja kaaskuningaks. (Temalt pärineb Kapetingide dünastia nimi, kuna oli esimene kuningas) Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, mis valitses 987-1328. Pärast Karolinge. Poegadeta Charles IV surma järel tulid võimule Valois'd Kapetingide kõrvalharu.
rõõmuks, kes härra konnetaablit ei armastanud. Tõepoolest, sellest oleks pidanud olema rohkem kui küllalt, et elada õnnelikult ja hiilgavalt ja pälvida kord tähelepanuväärt lehekülge ses Pariisi prevoode huvitavas ajaloos, kust võib teada saada, et Oudard deVille-neuve'il oli maja Tapamajade tänavas, et Guillaume de Hangast ostis endale suure ja väikese Savoie' maja, et Guillaume Thiboust pärandas Sainte-Genevieve'i nunnadele oma majad Clopini tänavas, et Hugues Aubriot elas Okassea võõrastemajas, veel teisi selletaolisi koduseid asju. Kuid hoolimata sellest, et härra Robert d'Estoute-ville'il oli palju põhjusi oma elu rahulikult ja rõõm- J Kroonu arveraamatud, 1383. a. (Autori märkus.) 184 sait võtta, ärkas ta 7-nda jaanuari hommikul 1482 üles õige pahurana ja halvas tujus. Millest tuli see paha tuju? Kas ehk sellest, et taevas oli pilves? Või et ta Montlhery-aegse
annaabi.ee 
